Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksi Idamark ja Saksimaa hertsogiriik
Saksi Idamark ja Saksimaa hertsogiriik on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht Karu, Baieri hertsogkond, Elbe, Gero mark, Hermann Billung, Ida-Frangi riik, Idamark, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Lausitzi mark, Mark (territoorium), Markkrahv, Meißeni markkrahvkond, Merseburgi mark, Nordmark, Ostfaal, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Polaabid, Saksa-Rooma riik, Saksi-Anhalt, Saksi-Wittenberg, Saksimaa, Saksimaa kuurvürstiriik, Suur slaavlaste ülestõus, Tüüringi, Wettinid, Zeitzi mark.
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Albrecht Karu ja Saksi Idamark · Albrecht Karu ja Saksimaa hertsogiriik ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Saksi Idamark · Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Saksi Idamark · Elbe ja Saksimaa hertsogiriik ·
Gero mark
Kaardi viirutatud osa kirdes, välja arvatud Billungite mark, oli ''marca Geronis''; märka ''Mark Merseburgi'', mis oli üks tema osadest Marca Geronis (Gero mark) oli tohutu supermark 10.
Gero mark ja Saksi Idamark · Gero mark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hermann Billung
Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.
Hermann Billung ja Saksi Idamark · Hermann Billung ja Saksimaa hertsogiriik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Ida-Frangi riik ja Saksi Idamark · Ida-Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Idamark ja Saksi Idamark · Idamark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksi Idamark · Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Lausitzi mark ja Saksi Idamark · Lausitzi mark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Mark (territoorium) ja Saksi Idamark · Mark (territoorium) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Markkrahv ja Saksi Idamark · Markkrahv ja Saksimaa hertsogiriik ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Meißeni markkrahvkond ja Saksi Idamark · Meißeni markkrahvkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Merseburgi mark
Merseburgi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Merseburgi mark (saksa: Mark Merseburg) oli lühiajaline Saksa-Rooma riigi mark.
Merseburgi mark ja Saksi Idamark · Merseburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Nordmark ja Saksi Idamark · Nordmark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Ostfaal ja Saksi Idamark · Ostfaal ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksi Idamark · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Polaabid ja Saksi Idamark · Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Saksi Idamark · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi-Anhalt
Saksi-Anhalt on Saksamaa liidumaa.
Saksi Idamark ja Saksi-Anhalt · Saksi-Anhalt ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi-Wittenberg
Saksi-Wittenbergi hertsogkond (sks Herzogtum Sachsen-Wittenberg) oli aastatel 1296–1356 Saksa-Rooma riigi osastisriik, mille keskus oli Wittenbergis.
Saksi Idamark ja Saksi-Wittenberg · Saksi-Wittenberg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Saksi Idamark ja Saksimaa · Saksimaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Saksi Idamark ja Saksimaa kuurvürstiriik · Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuurvürstiriik ·
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Saksi Idamark ja Suur slaavlaste ülestõus · Saksimaa hertsogiriik ja Suur slaavlaste ülestõus ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Saksi Idamark ja Tüüringi · Saksimaa hertsogiriik ja Tüüringi ·
Wettinid
Wettinid on Saksa krahvide, hertsogite, kuurvürstide ja kuningate dünastia, mis kunagi valitses tänapäeva Saksamaa liidumaade Saksimaa, Saksi-Anhalti Saksi osa ja Tüüringi ala rohkem kui 800 aastat.
Saksi Idamark ja Wettinid · Saksimaa hertsogiriik ja Wettinid ·
Zeitzi mark
Zeitzi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Zeitzi mark (saksa: Mark Zeitz) oli Saksa-Rooma riigi mark.
Saksi Idamark ja Zeitzi mark · Saksimaa hertsogiriik ja Zeitzi mark ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksi Idamark ja Saksimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Saksi Idamark ja Saksimaa hertsogiriik
Võrdlus Saksi Idamark ja Saksimaa hertsogiriik
Saksi Idamark on 41 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 8.97% = 26 / (41 + 249).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksi Idamark ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
