Sisukord
72 suhted: Aastarõngad, Antsla, Arukask, Äänisjärv, Õisu, Baikali järv, Carl Friedrich von Ledebour, Dauuria lehis, Eino-Endel Laas, Elastsusmoodul, Emasõis, Endel Laas, Euroopa, Euroopa lehis, Happeline keskkond, Harilik kuusk, Harilik mänd, Heitlehisus, Heldur Sander, Ida-Euroopa lauskmaa, Idand, Iduleht, Igikelts, Isasõis, Järvselja, Jõeorg, Juurestik, Kattesoomus, Käbi, Kevadpuit, Korp, Kottseened, Lülipuit, Lehis, Lehisevähk, Liivmullad, Maltspuit, Männilised, Mongoolia Altai, Muld, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Parkmets, Patogeen, Perekond (bioloogia), Pung, Sajaanid, Sangaste loss, ... Laienda indeks (22 rohkem) »
Aastarõngad
Aastarõngad langetatud puu tüves Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned.
Vaata Siberi lehis ja Aastarõngad
Antsla
Antsla on linn Võru maakonnas Antsla vallas.
Vaata Siberi lehis ja Antsla
Arukask
Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Vaata Siberi lehis ja Arukask
Äänisjärv
thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.
Vaata Siberi lehis ja Äänisjärv
Õisu
Õisu järv Õisu on alevik Mulgi vallas Viljandi maakonnas, 21 km Viljandist ja 14 km Abja-Paluojalt.
Vaata Siberi lehis ja Õisu
Baikali järv
Baikali järv talvel Uuring jää katmiseks kiirkaatriga hõljuk Hivus-10 Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas.
Vaata Siberi lehis ja Baikali järv
Carl Friedrich von Ledebour
Carl Friedrich von Ledebour Carl Christian Friedrich von Ledebour (8. juuli 1785 Stralsund – 4. juuli 1851 München) oli saksa botaanik, Rootsi sõjaväeametniku poeg.
Vaata Siberi lehis ja Carl Friedrich von Ledebour
Dauuria lehis
Dauuria lehis (Larix gmelinii) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Vaata Siberi lehis ja Dauuria lehis
Eino-Endel Laas
Eino-Endel Laas (sündinud 7. aprillil 1942 Maamajanduse võtmeisikud) on eesti metsateadlane.
Vaata Siberi lehis ja Eino-Endel Laas
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Vaata Siberi lehis ja Elastsusmoodul
Emasõis
Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.
Vaata Siberi lehis ja Emasõis
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Vaata Siberi lehis ja Endel Laas
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Siberi lehis ja Euroopa
Euroopa lehis
Euroopa lehis (Larix decidua) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Vaata Siberi lehis ja Euroopa lehis
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Vaata Siberi lehis ja Happeline keskkond
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Siberi lehis ja Harilik kuusk
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Siberi lehis ja Harilik mänd
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Vaata Siberi lehis ja Heitlehisus
Heldur Sander
Heldur Sander (sündinud 24. novembril 1946 Ageris) on eesti loodusgeograafEesti teaduse biograafiline leksikon, 3.
Vaata Siberi lehis ja Heldur Sander
Ida-Euroopa lauskmaa
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab suure osa Euroopast Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas.
Vaata Siberi lehis ja Ida-Euroopa lauskmaa
Idand
Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.
Vaata Siberi lehis ja Idand
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Vaata Siberi lehis ja Iduleht
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Vaata Siberi lehis ja Igikelts
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Vaata Siberi lehis ja Isasõis
Järvselja
Järvselja on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Vaata Siberi lehis ja Järvselja
Jõeorg
Jõeorg on piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel.
Vaata Siberi lehis ja Jõeorg
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Vaata Siberi lehis ja Juurestik
Kattesoomus
Kattesoomus (õie) on kattelehtedega analoogiline moodustis.
Vaata Siberi lehis ja Kattesoomus
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Vaata Siberi lehis ja Käbi
Kevadpuit
Hariliku kuuse aastarõngad suurendatult, näha on rakustruktuur. Kevadpuit on heledam osa. Kevadpuit on puidul aastarõnga osa, mis on moodustunud kasvuperioodi varases staadiumis.
Vaata Siberi lehis ja Kevadpuit
Korp
Korp on korkkoest ja teistest koorekudede surnud taimerakkudest koosnev kattekude.
Vaata Siberi lehis ja Korp
Kottseened
Kottseened (Ascomycota) on seente hõimkond.
Vaata Siberi lehis ja Kottseened
Lülipuit
maltspuidust selgelt eristatav Lülipuit on puu tüve sisemine ksüleemi osa, mis kasvavas puus ei sisalda enam elusrakke ega juhi enam mahla.
Vaata Siberi lehis ja Lülipuit
Lehis
Lehis (varasem nimetus lehtmänd; Larix) on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Vaata Siberi lehis ja Lehis
Lehisevähk
Lehisevähk (Lachnellula willkommii) on kottseente hulka kuuluv seeneliik.
Vaata Siberi lehis ja Lehisevähk
Liivmullad
Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.
Vaata Siberi lehis ja Liivmullad
Maltspuit
Hariliku jugapuu ristlõige; tumedam lülipuit on maltspuidust selgelt eristatav Maltspuit on puu tüve välimine ksüleemi osa, mis kasvavas puus sisaldab elusrakke ja juhib mahla juurtest lehtedesse.
Vaata Siberi lehis ja Maltspuit
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Vaata Siberi lehis ja Männilised
Mongoolia Altai
Mongoolia Altai (mongoli Монгол Алтайн нуруу) on mäestik Aasias.
Vaata Siberi lehis ja Mongoolia Altai
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Siberi lehis ja Muld
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Vaata Siberi lehis ja Okas
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Vaata Siberi lehis ja Okaspuulaadsed
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Vaata Siberi lehis ja Okaspuutaimed
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Vaata Siberi lehis ja Paljasseemnetaimed
Parkmets
Sütiste parkmets Tallinnas Parkmets (harvem kasutatud terminit metsapark) on vabakujuline park, mille haljastuseks on peamiselt kohalik (pärismaine) metsakooslus.
Vaata Siberi lehis ja Parkmets
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Vaata Siberi lehis ja Patogeen
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Siberi lehis ja Perekond (bioloogia)
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Siberi lehis ja Pung
Sajaanid
Munku-Sardõk, Sajaanide kõrgeim tipp Sajaanid (vene Саяны) on mäestik Aasias Siberi lõunaosas.
Vaata Siberi lehis ja Sajaanid
Sangaste loss
Sangaste loss Sangaste loss Sangaste loss Sangaste loss on kunagise Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Otepää vallas, mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis.
Vaata Siberi lehis ja Sangaste loss
Sügispuit
Sügispuit on puidul aastarõnga osa, mis on moodustunud kasvuperioodi hilises staadiumis.
Vaata Siberi lehis ja Sügispuit
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Siberi lehis ja Seeme
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Siberi lehis ja Siber
Siberi seedermänd
Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Siberi lehis ja Siberi seedermänd
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Vaata Siberi lehis ja Stepp
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Siberi lehis ja Sugukond (bioloogia)
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Vaata Siberi lehis ja Survetugevus
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Siberi lehis ja Taimed
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Vaata Siberi lehis ja Tüvi
Tõmbetugevus
Tõmbekatse käigus purunenud alumiiniumist katsekeha. Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurimat pinget, mille korral katsekeha veel ei purune.
Vaata Siberi lehis ja Tõmbetugevus
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Siberi lehis ja Teine maailmasõda
Tian Shan
pisi pisi Tian Shan (hiina 天山; Tiān Shān 'taevamäed') on mäestik Kesk-Aasias.
Vaata Siberi lehis ja Tian Shan
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Siberi lehis ja Tihedus
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Vaata Siberi lehis ja Tolmlemine
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Vaata Siberi lehis ja Tundra
Turvasmuld
Turvasmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub vähem kui 50%.
Vaata Siberi lehis ja Turvasmuld
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Vaata Siberi lehis ja Vaik
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Vaata Siberi lehis ja Võra
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Vaata Siberi lehis ja Võrse
Vesiehitus
Vesiehitus on ehitustegevus, mis hõlmab vesiehitiste rajamist veekogudesse.
Vaata Siberi lehis ja Vesiehitus
Vigala mõis
Vigala mõisa all võidakse mõelda järgmist.
Vaata Siberi lehis ja Vigala mõis
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Siberi lehis ja 18. sajand
Tuntud ka kui Larix sibirica.