Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon ja Vaherahu

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon ja Vaherahu

Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon vs. Vaherahu

Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon (soome keeles Suomalainen Waffen-SS-vapaaehtoispataljoona, saksa keeles Finnisches Freiwilligen-Bataillon der Waffen-SS) oli aastatel 1941–1943 tegutsenud Soome vabatahtlikest moodustatud Suur-Saksamaa Relva-SS pataljon. Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva asendas Soome pataljoni Wikingi diviisis, kui soomlaste pataljoni tegevus lõpetati ja selle sõdurid tagasi kodumaale repatrieeriti juulis 1943. Rügemendi tasemel soomlaste pataljon oli SS-Soomusgrenaderidiviis „Wiking“ SS-soomusgrenaderirügement "Nordland"i osa. Pärast Talvesõda, nn vaherahu ajal (1940–1941) tihenes Soome ja Saksa julgeolekuline ning sõjaline koostöö. 1941. aasta kevadel pakkus Saksamaa Soomele võimalust saata vabatahtlikke Saksamaale väljaõppesse. Ametlikult oli Soome veel neutraalne riik ja värbamine tuli korraldada salaja. See korraldati koostöös Esko Riekki juhitava riikliku politseiga (Etsivä Keskuspoliisi). Ametlikult korraldas värbamist Insinööritoimisto Ratas ('Inseneribüroo Ratas'), mis saatis mehi tööle (työhönlähtö). Mai alguses olid vabatahtlikud koos ja neid hakati viie korraga Saksamaale saatma. Kokku läks Soomest Saksamaale 1197 vabatahtlikku. Ideoloogiselt olid vabatahtlikud meelestatud isamaaliselt ja kommunismivastaselt, kuid kõige tähtsam oli tõhusa lahinguüksuse moodustamine. Vaimustav ajalooline eeskuju oli 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis loodi Esimese maailmasõja ajal Soome vabatahtlikest Saksa sõjaväes. Jäägrid moodustasid iseseisva Soome sõjaväe tuumiku ja paljude SS-vabatahtlike isad olid kunagi jäägriliikumises osalenud. Esialgne plaan ja soov oli saada Soome pataljon Wehrmachti alluvusse, aga kuna Saksamaa soovis välismaalasi võtta ainult Relva-SS-i ridadesse, jäi see ainukeseks võimaluseks. Soome soovis saada osa Saksa sõjaväe väljaõppest ja kogemusest. Kuid projektil oli ka välispoliitiline aspekt, mille pärast pataljoni tuntakse ka nimega panttipataljoona ehk pandipataljon – pataljon saadeti Saksamaale nagu pandiks liitluse eest. Vabatahtlike suuremast osast (u 800 meest) moodustati 15. juunil 1941 õppepataljon nimega SS-Freiwilligen-Battalion Nordost (SS-vabatahtlike pataljon Nordost). Pataljoni komandöriks nimetati kapten Hans Collani. Vaherahu (inglise keeles armistice, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast arma 'relvad' ja -stitium 'peatus') on sõdivate poolte formaalne juriidiline kokkulepe, mille kohaselt sõjategevus lõpetatakse teatud tähtajaks või tähtajatult kas kogu rindel (üldine) või mingis rindelõigus (osaline).

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Esimene maailmasõda ja Soome Relva-SS vabatahtlike pataljon · Esimene maailmasõda ja Vaherahu · Näe rohkem »