Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Süsihappegaas ja Vesi
Süsihappegaas ja Vesi on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Dipool, Fotosüntees, Globaalne soojenemine, Hape, Hapnik, Keemiline ühend, Kolmikpunkt, Kriitiline punkt, Maa, Metabolism, Molekul, Oksüdatsioon, Sahhariidid, Sublimeerumine, Tihedus, Valgud, Valgus, Vedelik, Vesilahus, Vesinikeksponent.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Süsihappegaas · Aatom ja Vesi ·
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Dipool ja Süsihappegaas · Dipool ja Vesi ·
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Fotosüntees ja Süsihappegaas · Fotosüntees ja Vesi ·
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Globaalne soojenemine ja Süsihappegaas · Globaalne soojenemine ja Vesi ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Süsihappegaas · Hape ja Vesi ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Süsihappegaas · Hapnik ja Vesi ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Süsihappegaas · Keemiline ühend ja Vesi ·
Kolmikpunkt
Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.
Kolmikpunkt ja Süsihappegaas · Kolmikpunkt ja Vesi ·
Kriitiline punkt
Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'') Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus.
Kriitiline punkt ja Süsihappegaas · Kriitiline punkt ja Vesi ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Maa ja Süsihappegaas · Maa ja Vesi ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Metabolism ja Süsihappegaas · Metabolism ja Vesi ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Molekul ja Süsihappegaas · Molekul ja Vesi ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Oksüdatsioon ja Süsihappegaas · Oksüdatsioon ja Vesi ·
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Süsihappegaas ja Sahhariidid · Sahhariidid ja Vesi ·
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Süsihappegaas ja Sublimeerumine · Sublimeerumine ja Vesi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Süsihappegaas ja Tihedus · Tihedus ja Vesi ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Süsihappegaas ja Valgud · Valgud ja Vesi ·
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Süsihappegaas ja Valgus · Valgus ja Vesi ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Süsihappegaas ja Vedelik · Vedelik ja Vesi ·
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Süsihappegaas ja Vesilahus · Vesi ja Vesilahus ·
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Süsihappegaas ja Vesinikeksponent · Vesi ja Vesinikeksponent ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Süsihappegaas ja Vesi ühist
- Millised on sarnasused Süsihappegaas ja Vesi
Võrdlus Süsihappegaas ja Vesi
Süsihappegaas on 98 suhted, samas Vesi 182. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 7.50% = 21 / (98 + 182).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Süsihappegaas ja Vesi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
