Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Barentsi meri, Hülglased, Jääkaru, Järv, Jugorski Šar, Juuni, Kara meri, Kara Värav, Kolju, Kristlus, Lemming, Liivakivi, Lubjakivi, Metskurvits, Morsk, Neenetsi autonoomne ringkond, Neenetsi keel, Novaja Zemlja, Part, Põhja-Jäämeri, Põhjapõder, Polaarrebane, Rohi, Saar, Samblikud, Savikilt, Soo, Tundra, Vaigatš (jäämurdja, 1909), Veebruar, Venemaa, 19. sajand, 1950.
Barentsi meri
Kaart Barentsi meri on meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere osa.
Uus!!: Vaigatš ja Barentsi meri · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Vaigatš ja Hülglased · Näe rohkem »
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Uus!!: Vaigatš ja Jääkaru · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Vaigatš ja Järv · Näe rohkem »
Jugorski Šar
Jugorski Šar on väin, mis ühendab Barentsi merd Kara merega ja eraldab Vaigatši saart Euraasia mandrist.
Uus!!: Vaigatš ja Jugorski Šar · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Vaigatš ja Juuni · Näe rohkem »
Kara meri
Kara meri (vene Карское море; neenetsi Хэрэ ям’) on Põhja-Jäämere ääremeri.
Uus!!: Vaigatš ja Kara meri · Näe rohkem »
Kara Värav
Kara Värav Kara Värav on väin, mis ühendab Barentsi merd läänes ja Kara merd idas ning eraldab Novaja Zemljad loodes Vaigatši saarest kagus.
Uus!!: Vaigatš ja Kara Värav · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Vaigatš ja Kolju · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Vaigatš ja Kristlus · Näe rohkem »
Lemming
Lemming (Lemmus) on näriliste seltsi hamsterlaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Vaigatš ja Lemming · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Vaigatš ja Liivakivi · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Vaigatš ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Metskurvits
---- Metskurvits (Scolopax rusticola) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast.
Uus!!: Vaigatš ja Metskurvits · Näe rohkem »
Morsk
Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.
Uus!!: Vaigatš ja Morsk · Näe rohkem »
Neenetsi autonoomne ringkond
Neenetsi autonoomne ringkond on autonoomne ringkond Venemaal Arhangelski oblasti koosseisus Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Vaigatš ja Neenetsi autonoomne ringkond · Näe rohkem »
Neenetsi keel
Neenetsi keel (ненэцяʼ вада) on samojeedi keel, mida kõneleb umbes 30 000 neenetsit.
Uus!!: Vaigatš ja Neenetsi keel · Näe rohkem »
Novaja Zemlja
Novaja Zemlja Novaja Zemlja vapp Novaja Zemlja lipp Novaja Zemlja (vene Новая Земля 'Uus Maa') on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Vaigatš ja Novaja Zemlja · Näe rohkem »
Part
Parti võib näha ka puu otsas. Tartu, 2015. aasta aprill. Part (Anas) on haneliste seltsi kuuluv perekond veelinde.
Uus!!: Vaigatš ja Part · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Vaigatš ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Vaigatš ja Põhjapõder · Näe rohkem »
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Uus!!: Vaigatš ja Polaarrebane · Näe rohkem »
Rohi
Heinamaal kasvav rohi Rohi on rohttaimede maapealsed osad, eriti loomade söödana.
Uus!!: Vaigatš ja Rohi · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Vaigatš ja Saar · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Vaigatš ja Samblikud · Näe rohkem »
Savikilt
Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveeris). Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.
Uus!!: Vaigatš ja Savikilt · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Vaigatš ja Soo · Näe rohkem »
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Uus!!: Vaigatš ja Tundra · Näe rohkem »
Vaigatš (jäämurdja, 1909)
Vaigatš ja Taimõr 1913. aastal Vaigatš oli auru jõul töötav jäämurdja.
Uus!!: Vaigatš ja Vaigatš (jäämurdja, 1909) · Näe rohkem »
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Uus!!: Vaigatš ja Veebruar · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Vaigatš ja Venemaa · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Vaigatš ja 19. sajand · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Vaigatš ja 1950 · Näe rohkem »
