Sisukord
182 suhted: Aatom, Aatommassiühik, Abrasiiv, Adhesioon, Agressiivne vesi, Alküülhaliidid, Alkeenid, Allajahtumine, Allotroopia, Aluselisus, Amiidid, Ammoniaak, Amorfne aine, Antimon, Atsetüleen, Üliraske vesi, Baarium, Buenos Aires, Dipool, Egiptus, Elektrijuhtivus, Elektrivool, Elektrolüüs, Elektromagnetiline kiirgus, Elektronegatiivsus, Elektronkiht, Elektrood, Elektrostaatiline vastastikmõju, Elu, Emulsioon, Eripind, Eriveekulu, Eufrat, Femto-, Floeem, Fluor, Fluoriidid, Fosfor, Fotosüntees, Funktsioon (matemaatika), Gaas, Gallium, Georgia osariigi ülikool, Germaanium, Globaalne soojenemine, Gravitatsioonijõud, Halogeenid, Hape, Hapnik, Hüdraadid, ... Laienda indeks (132 rohkem) »
- Hapnikuühendid
- Oksiidid
- Vedelikud
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Vesi ja Aatom
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Vaata Vesi ja Aatommassiühik
Abrasiiv
Abrasiiv ehk abrasiivmaterjal on suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda (hõõrdel, lihvimisel, abrasioonil).
Vaata Vesi ja Abrasiiv
Adhesioon
Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Vaata Vesi ja Adhesioon
Agressiivne vesi
Agressiivne vesi osaleb aktiivselt keemilistes reaktsioonides ning korrodeerib torustikke ja metallstruktuure ning murendab ka betooni.
Vaata Vesi ja Agressiivne vesi
Alküülhaliidid
Alküülhaliidid ehk alküülhalogeniidid ehk haloalkaanid on orgaaniliste ühendite klass, mida võib vaadelda tuletatuna alkaanidest, nii et üks või enam vesiniku aatomit on asendatud halogeeni (F, Cl, Br, I) aatomi(te)ga, see tähendab sisaldavad süsinik-halogeen sidet (tähistatakse C–Hlg või C–X).
Vaata Vesi ja Alküülhaliidid
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Vaata Vesi ja Alkeenid
Allajahtumine
Allajahtumine (harvem kasutatud terminit ülejahtumine) on aine jahtumine alla temperatuuri, kus ta peaks siirduma teise faasi.
Vaata Vesi ja Allajahtumine
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Vaata Vesi ja Allotroopia
Aluselisus
Aluselisus ehk leelisus ehk leeliselisus on keemilise ühendi võime moodustada teatavas keskkonnas (tavaliselt vees) hüdroksiidioone, mis neutraliseerivad happeid.
Vaata Vesi ja Aluselisus
Amiidid
Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2).
Vaata Vesi ja Amiidid
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Vesi ja Ammoniaak
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Vaata Vesi ja Amorfne aine
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Vaata Vesi ja Antimon
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Vaata Vesi ja Atsetüleen
Üliraske vesi
Üliraske vesi on vee vorm, milles tavalised vesinikuaatomid on asendunud triitiumi ehk üliraske vesiniku omadega.
Vaata Vesi ja Üliraske vesi
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Vaata Vesi ja Baarium
Buenos Aires
Buenos Aires Buenos Aires on Argentina pealinn ja riigi suurim linn.
Vaata Vesi ja Buenos Aires
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Vaata Vesi ja Dipool
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Vesi ja Egiptus
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Vaata Vesi ja Elektrijuhtivus
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Vaata Vesi ja Elektrivool
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Vaata Vesi ja Elektrolüüs
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Vesi ja Elektromagnetiline kiirgus
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Vaata Vesi ja Elektronegatiivsus
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Vaata Vesi ja Elektronkiht
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Vaata Vesi ja Elektrood
Elektrostaatiline vastastikmõju
Elektrostaatiliseks vastastikmõjuks ehk kulooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse seisvate elektrilaengute vastastikust mõju.
Vaata Vesi ja Elektrostaatiline vastastikmõju
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Vaata Vesi ja Elu
Emulsioon
Emulsioon (ladina k. emulsus väljalüpstud) on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.
Vaata Vesi ja Emulsioon
Eripind
Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.
Vaata Vesi ja Eripind
Eriveekulu
Eriveekulu on vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühiku valmistamiseks.
Vaata Vesi ja Eriveekulu
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Vaata Vesi ja Eufrat
Femto-
Femto- (tähis f) on SI-süsteemi ühikunimetuste detsimaaleesliide.
Vaata Vesi ja Femto-
Floeem
Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).
Vaata Vesi ja Floeem
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Vaata Vesi ja Fluor
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Vesi ja Fluoriidid
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Vesi ja Fosfor
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Vesi ja Fotosüntees
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Vaata Vesi ja Funktsioon (matemaatika)
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Vesi ja Gaas
Gallium
Galliumi kristallid Gallium on keemiline element järjenumbriga 31.
Vaata Vesi ja Gallium
Georgia osariigi ülikool
Georgia osariigi ülikool (inglise keeles Georgia State University) on ülikool Ameerika Ühendriikides Georgia osariigis Atlantas.
Vaata Vesi ja Georgia osariigi ülikool
Germaanium
Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.
Vaata Vesi ja Germaanium
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Vaata Vesi ja Globaalne soojenemine
Gravitatsioonijõud
Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus.
Vaata Vesi ja Gravitatsioonijõud
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Vaata Vesi ja Halogeenid
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Vaata Vesi ja Hape
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Vesi ja Hapnik
Hüdraadid
Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad.
Vaata Vesi ja Hüdraadid
Hüdratatsioon
Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Vaata Vesi ja Hüdratatsioon
Hüdrofiilsus
Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.
Vaata Vesi ja Hüdrofiilsus
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Vaata Vesi ja Hüdrofoobsus
Hüdroksüülrühm
Orgaanilises keemias on hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm.
Vaata Vesi ja Hüdroksüülrühm
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Vaata Vesi ja Hüdrolüüs
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Vaata Vesi ja Hüdroloogia
Hüdrooniumioon
Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.
Vaata Vesi ja Hüdrooniumioon
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Vaata Vesi ja Hüdrosfäär
Heksagonaalne süngoonia
Heksagonaalne süngoonia (inglise hexagonal system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk.
Vaata Vesi ja Heksagonaalne süngoonia
Hergi Karik
Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.
Vaata Vesi ja Hergi Karik
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Vaata Vesi ja Ionisatsioon
Ioonsed ained
Ioonsed ained on ained, mille kristallvõre osakesed on valdavalt seotud ioonilise sidemega.
Vaata Vesi ja Ioonsed ained
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Vesi ja Jää
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Vesi ja Järv
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Vesi ja Jõgi
Joogivesi
Enamik inimese joogiveest tuleb veevärgi kraanist Eestis sobib ka merevesi paljudele loomadele joomiseks Joogivesi on joomiseks sobiv vesi.
Vaata Vesi ja Joogivesi
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Vesi ja Kaalium
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Vesi ja Kaltsium
Kanal
Panama kanal Brooklynis Kanal (.
Vaata Vesi ja Kanal
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Vaata Vesi ja Kapillaar
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Vaata Vesi ja Karboksüülhapped
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Vesi ja Katalüsaator
Katood
Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.
Vaata Vesi ja Katood
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Vesi ja Keemiline ühend
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Vaata Vesi ja Keemiline valem
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Vaata Vesi ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Vesi ja Keemistemperatuur
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Vaata Vesi ja Kloor
Kolmikpunkt
Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.
Vaata Vesi ja Kolmikpunkt
Kriitiline punkt
Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'') Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus.
Vaata Vesi ja Kriitiline punkt
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Vaata Vesi ja Kristall
Kristallhüdraat
Kristallhüdraat on kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid.
Vaata Vesi ja Kristallhüdraat
Kristallivõre
Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.
Vaata Vesi ja Kristallivõre
Ksüleem
Ksüleemi ehitus Juhtteed (ristlõige) Ksüleem on soontaimede peamine vett juhtiv kude, mis transpordib vett juurtest lehtedesse.
Vaata Vesi ja Ksüleem
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Vaata Vesi ja Laeng
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Vaata Vesi ja Lahusti
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Vaata Vesi ja Lainepikkus
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Vesi ja Lämmastik
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Vaata Vesi ja Leelis
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Vaata Vesi ja Liitium
Liuskurlased
Liuskurlased ehk vesijooksiklased (ka vesilutikad; Gerridae) on putukate sugukond lutikaliste alamseltsist.
Vaata Vesi ja Liuskurlased
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Vesi ja Liustik
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Vaata Vesi ja Lumi
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Vesi ja Maa
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Vaata Vesi ja Maailmameri
Maavesi
Maavesi on maapõues mis tahes agregaatolekus (sh mullas) leiduv vesi.
Vaata Vesi ja Maavesi
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Vaata Vesi ja Magevesi
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Vesi ja Magneesium
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Vaata Vesi ja Marss
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Vaata Vesi ja Meri
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Vaata Vesi ja Mesopotaamia
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Vesi ja Metaan
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Vesi ja Metabolism
Mineraalvesi
Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.
Vaata Vesi ja Mineraalvesi
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Vesi ja Molekul
Molekulaarne aine
Molekulaarne aine on molekulidest koosnev keemiline aine.
Vaata Vesi ja Molekulaarne aine
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Vaata Vesi ja Molekuli polaarsus
Montréal
Montréal (eesti keeles mööndav ka ingliskeelne kirjapilt Montreal) on Québeci provintsi suurim linn Kanadas.
Vaata Vesi ja Montréal
Mpemba efekt
Külma õhku visatud keev vesi muutub hetkega jääkristallideks Mpemba efekt on nähtus, kus teatud tingimustel jäätub soe vesi kiiremini kui külm.
Vaata Vesi ja Mpemba efekt
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Vesi ja Naatrium
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Vaata Vesi ja Nanomeeter
New York
Rahvusvahelisest kosmosejaamast avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (35. ekspeditsioon 2013. aasta varakevadel) metroorongidest 2022. aastal New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus.
Vaata Vesi ja New York
Niilus
Niilus (araabia النيل An-Nīl ehk البحر Al-Baḩr) on jõgi Kirde-Aafrikas.
Vaata Vesi ja Niilus
Nitriidid
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis sisalduvate lämmastikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Vesi ja Nitriidid
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Vaata Vesi ja Normaaltingimused
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Vesi ja Oksüdatsioon
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Vesi ja Ookean
Organell
Organellide liikumine ''Tradescantia'''s Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.
Vaata Vesi ja Organell
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Vesi ja Organism
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Vaata Vesi ja Osmoos
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Vesi ja Pariis
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Vesi ja Päikesesüsteem
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Vesi ja Põhja-Jäämeri
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Vaata Vesi ja Põhjavesi
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Vesi ja Põllumajandus
Pindpinevus
Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.
Vaata Vesi ja Pindpinevus
Pinnaveekogu
Pinnaveekogu on pinnaveekogum, nt järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdevesi või rannikumereosaMaastik, A., Kajander, J. jt.
Vaata Vesi ja Pinnaveekogu
Plutoonium
Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.
Vaata Vesi ja Plutoonium
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Vaata Vesi ja Poolus
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Vesi ja Prooton
Raske vesi
Raske vesi on vesi, mille molekulis on vesiniku aatomitest üks prootiumi ja teine deuteeriumi aatom (valemiga HDO) või mõlemad deuteeriumi (D2O) aatomid.
Vaata Vesi ja Raske vesi
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Vaata Vesi ja Raskusjõud
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Vaata Vesi ja Rasvad
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Vesi ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Vesi ja Räni
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Vaata Vesi ja Ränidioksiid
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Vaata Vesi ja Reduktsioon (keemia)
Rotterdam
Rotterdam on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis.
Vaata Vesi ja Rotterdam
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Vaata Vesi ja Sahhariidid
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Vaata Vesi ja Süsi
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Vaata Vesi ja Sfäär
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Vaata Vesi ja Soojusjuhtivus
Soojusmahtuvus
Soojusmahtuvus ehk soojusmahutavus on soojushulk, mis on vajalik keha kui termdünaamilise süsteemi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Vaata Vesi ja Soojusmahtuvus
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Vaata Vesi ja Soolad
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Vaata Vesi ja Sublimeerumine
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Vaata Vesi ja Substraat (biokeemia)
Sudu
Sudu Londonis Sudu (inglise keeles smog) on teatud tüüpi õhusaaste.
Vaata Vesi ja Sudu
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Vesi ja Sulamistemperatuur
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Vesi ja Tahkis
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Vaata Vesi ja Takistus
Termohaliinne tsirkulatsioon
Termohaliinne tsirkulatsioon ehk ookeanide suur konveier on ookeanivee ringlus, mida põhjustavad soojuse ja magevee voogudest tingitud tiheduse gradiendid merepinnal.
Vaata Vesi ja Termohaliinne tsirkulatsioon
Tigris
Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.
Vaata Vesi ja Tigris
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Vesi ja Tihedus
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Vaata Vesi ja Tiik
Tilk
Tilk (ka piisk) on väike kogus vedelikku, mis on kas täielikult või peaaegu ümbritsetud vabapinnaga.
Vaata Vesi ja Tilk
Turgor
Turgor ehk turgestsents (ka prinkolek) on organismi kudede pingeseisund, hüdrostaatiline rõhk, taimerakkude siserõhk.
Vaata Vesi ja Turgor
Tuumaelektrijaam
Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.
Vaata Vesi ja Tuumaelektrijaam
Udu
Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.
Vaata Vesi ja Udu
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Vesi ja Universum
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Vesi ja Valgud
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Vesi ja Valgus
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Vaata Vesi ja Väärisgaasid
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Vesi ja Vedelik
Vee karedus
Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.
Vaata Vesi ja Vee karedus
Vee kvaliteet
Söögitegemiseks kõlbliku vee kättesaadavus Vee kvaliteet on vee koostise ja omaduste sobivuse aste teatud otstarbeks.
Vaata Vesi ja Vee kvaliteet
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Vaata Vesi ja Veeaur
Veehoidla
Shimeni veehoidla Taiwanil Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks.
Vaata Vesi ja Veehoidla
Veekaitse
Veekaitse on juriidilised, majanduslikud, tehnilised, maaparandus-, tervishoiu- jms meetmed mere-, põhja- ja pinnavee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks.
Vaata Vesi ja Veekaitse
Veelained
Veelained on vees tekkivad lained.
Vaata Vesi ja Veelained
Veemajandus
Veemajandus on valdavalt rakendusliku suunaga majandusala, mis tegeleb nii pinna- kui põhjavee uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega.
Vaata Vesi ja Veemajandus
Veepotentsiaal
Veepotentsiaal on mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna.
Vaata Vesi ja Veepotentsiaal
Veepuhastus
Veepuhastusjaam Portugalis Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet.
Vaata Vesi ja Veepuhastus
Veereostus
Vee reostumine Rio de Janeiros Reostustõrjeõppus "Puhas meri" Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).
Vaata Vesi ja Veereostus
Veeringe
Veeringe skeem Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnase, veekogude ja atmosfääri vahel.
Vaata Vesi ja Veeringe
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Vaata Vesi ja Vesilahus
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Vesi ja Vesinik
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Vesi ja Vesinikeksponent
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Vaata Vesi ja Vesinikside
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Vaata Vesi ja Vihm
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Vaata Vesi ja Viskoossus
Vismut
Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Vaata Vesi ja Vismut
Voolutihedus
Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.
Vaata Vesi ja Voolutihedus
Vaata ka
Hapnikuühendid
Oksiidid
Vedelikud
Tuntud ka kui H2O.