Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

ß

Index ß

ß-täht eri šriftides email-tänavasiltidel ß (saksakeelsed nimetused Eszett ('ess-zee'), scharfes S ('terav S') on täht saksa tähestikus. See on konsonanditäht, mida kasutatakse helitu alveolaarse frikatiivi /s/ märkimiseks. Algselt oli see pika ja lühikese s-i või pika s-i ja z-i ligatuur.

Sisukord

  1. 35 suhted: Austria, Šveits, Beeta, Belgia, Bolzano provints, Fraktuur, Germaani algkeel, Gooti kirjad, Grammatika, Inglise keel, Isikunimi, Johannes Kepler, Kangelaslaul, Kreeka tähestik, Liechtenstein, Ligatuur (kiri), Luksemburg, Põhja-Schleswig, Pikk s, Prantsuse keel, S, Saksa keel, Saksa tähestik, Saksamaa, Täht (kiri), Täishäälik, Tekstuur, Tiitelleht, Vennad Grimmid, Z, 13. sajand, 15. sajand, 1819, 1826, 1880.

  2. Ladina kirja ligatuurid
  3. Saksa keel

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Vaata ß ja Austria

Šveits

Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Vaata ß ja Šveits

Beeta

Beeta (suurtähena Β, väiketähena β, vanakreeka βῆτα, uuskreeka Βήτα) on kreeka tähestiku 2.

Vaata ß ja Beeta

Belgia

Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.

Vaata ß ja Belgia

Bolzano provints

Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.

Vaata ß ja Bolzano provints

Fraktuur

Fraktuur on gooti kirjade hulka kuuluv hiline kirjastiil, mis kujunes välja 16.

Vaata ß ja Fraktuur

Germaani algkeel

500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.

Vaata ß ja Germaani algkeel

Gooti kirjad

Gooti kirjad, ka gooti kiri on sageli kasutatud üldnimetus kirjastiilide kohta, mida hakati ladina kirjas Euroopas kasutama alates 11.

Vaata ß ja Gooti kirjad

Grammatika

Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.

Vaata ß ja Grammatika

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Vaata ß ja Inglise keel

Isikunimi

Antroponüüm ehk isikunimi on inimese nimi, mis võib esineda individuaalnimena (nt eesnimi) või rühmanimena (nt perekonnanimi, sugukonnanimi).

Vaata ß ja Isikunimi

Johannes Kepler

Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.

Vaata ß ja Johannes Kepler

Kangelaslaul

Kangelaslaul (prantsuse keeles chanson de geste) on keskaegne kangelastegudest jutustava eepilise luule žanr ja muusikažanr.

Vaata ß ja Kangelaslaul

Kreeka tähestik

Kreeka tähestik on kreeka keele kirjutamiseks alates 9.

Vaata ß ja Kreeka tähestik

Liechtenstein

Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.

Vaata ß ja Liechtenstein

Ligatuur (kiri)

Ligatuur kirjakunstis ja tüpograafias on kahe või enama tähe ühendamine üheks märgiks, nii et mõlema algupärast kuju on muudetud.

Vaata ß ja Ligatuur (kiri)

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Vaata ß ja Luksemburg

Põhja-Schleswig

Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Põhja-Schleswig (saksa keeles Nordschleswig, taani keeles varem Nordslesvig, praegu Sønderjylland 'Lõuna-Jüütimaa') on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna ja hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi põhjaosa, mis 1920.

Vaata ß ja Põhja-Schleswig

Pikk s

ſ Pikk s (ſ) on s-tähe variant, mida kasutatakse peamiselt gooti kirjas.

Vaata ß ja Pikk s

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Vaata ß ja Prantsuse keel

S

S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.

Vaata ß ja S

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata ß ja Saksa keel

Saksa tähestik

Saksa tähestik (saksa k deutsches Alphabet) on tähestik, mida kasutatakse saksa keeles kirjutamiseks.

Vaata ß ja Saksa tähestik

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata ß ja Saksamaa

Täht (kiri)

Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.

Vaata ß ja Täht (kiri)

Täishäälik

Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.

Vaata ß ja Täishäälik

Tekstuur

Sõnal "tekstuur" on valdkonniti mitu tähendust.

Vaata ß ja Tekstuur

Tiitelleht

"Onu Remuse jutud", tiitelleht aastast 1881 Tiitelleht on raamatu, muu trükise või dokumendi alguses olev lehekülg, millel on autori nimi (autorite nimed), teose pealkiri ja ilmumisandmed (väljaandja nimi või logo, ilmumise koht ja aasta).

Vaata ß ja Tiitelleht

Vennad Grimmid

Portreemaal vendadest Grimmidest (vasakul Wilhelm Grimm), 1855 Vennad Grimmid olid kaks saksa kirjanikust ja teadlasest venda – Wilhelm Grimm (1786–1859) ja Jacob Grimm (1785–1863), kes nimetasid end nii ühiste teoste avaldamisel, näiteks maailmakuulus "Kinder- und Hausmärchen" ("Laste- ja kodumuinasjutud") ja nende alustatud "Deutsches Wörterbuch" (der Grimm).

Vaata ß ja Vennad Grimmid

Z

Z (z) ehk zett on ladina tähestiku viimane (26. täht).

Vaata ß ja Z

13. sajand

13.

Vaata ß ja 13. sajand

15. sajand

15.

Vaata ß ja 15. sajand

1819

1819.

Vaata ß ja 1819

1826

1826.

Vaata ß ja 1826

1880

1880.

Vaata ß ja 1880

Vaata ka

Ladina kirja ligatuurid

Saksa keel