Sisukord
35 suhted: Austria, Šveits, Beeta, Belgia, Bolzano provints, Fraktuur, Germaani algkeel, Gooti kirjad, Grammatika, Inglise keel, Isikunimi, Johannes Kepler, Kangelaslaul, Kreeka tähestik, Liechtenstein, Ligatuur (kiri), Luksemburg, Põhja-Schleswig, Pikk s, Prantsuse keel, S, Saksa keel, Saksa tähestik, Saksamaa, Täht (kiri), Täishäälik, Tekstuur, Tiitelleht, Vennad Grimmid, Z, 13. sajand, 15. sajand, 1819, 1826, 1880.
- Ladina kirja ligatuurid
- Saksa keel
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata ß ja Austria
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata ß ja Šveits
Beeta
Beeta (suurtähena Β, väiketähena β, vanakreeka βῆτα, uuskreeka Βήτα) on kreeka tähestiku 2.
Vaata ß ja Beeta
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata ß ja Belgia
Bolzano provints
Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.
Vaata ß ja Bolzano provints
Fraktuur
Fraktuur on gooti kirjade hulka kuuluv hiline kirjastiil, mis kujunes välja 16.
Vaata ß ja Fraktuur
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Vaata ß ja Germaani algkeel
Gooti kirjad
Gooti kirjad, ka gooti kiri on sageli kasutatud üldnimetus kirjastiilide kohta, mida hakati ladina kirjas Euroopas kasutama alates 11.
Vaata ß ja Gooti kirjad
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Vaata ß ja Grammatika
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata ß ja Inglise keel
Isikunimi
Antroponüüm ehk isikunimi on inimese nimi, mis võib esineda individuaalnimena (nt eesnimi) või rühmanimena (nt perekonnanimi, sugukonnanimi).
Vaata ß ja Isikunimi
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Vaata ß ja Johannes Kepler
Kangelaslaul
Kangelaslaul (prantsuse keeles chanson de geste) on keskaegne kangelastegudest jutustava eepilise luule žanr ja muusikažanr.
Vaata ß ja Kangelaslaul
Kreeka tähestik
Kreeka tähestik on kreeka keele kirjutamiseks alates 9.
Vaata ß ja Kreeka tähestik
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Vaata ß ja Liechtenstein
Ligatuur (kiri)
Ligatuur kirjakunstis ja tüpograafias on kahe või enama tähe ühendamine üheks märgiks, nii et mõlema algupärast kuju on muudetud.
Vaata ß ja Ligatuur (kiri)
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Vaata ß ja Luksemburg
Põhja-Schleswig
Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Põhja-Schleswig (saksa keeles Nordschleswig, taani keeles varem Nordslesvig, praegu Sønderjylland 'Lõuna-Jüütimaa') on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna ja hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi põhjaosa, mis 1920.
Vaata ß ja Põhja-Schleswig
Pikk s
ſ Pikk s (ſ) on s-tähe variant, mida kasutatakse peamiselt gooti kirjas.
Vaata ß ja Pikk s
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata ß ja Prantsuse keel
S
S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Vaata ß ja S
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata ß ja Saksa keel
Saksa tähestik
Saksa tähestik (saksa k deutsches Alphabet) on tähestik, mida kasutatakse saksa keeles kirjutamiseks.
Vaata ß ja Saksa tähestik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata ß ja Saksamaa
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Vaata ß ja Täht (kiri)
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Vaata ß ja Täishäälik
Tekstuur
Sõnal "tekstuur" on valdkonniti mitu tähendust.
Vaata ß ja Tekstuur
Tiitelleht
"Onu Remuse jutud", tiitelleht aastast 1881 Tiitelleht on raamatu, muu trükise või dokumendi alguses olev lehekülg, millel on autori nimi (autorite nimed), teose pealkiri ja ilmumisandmed (väljaandja nimi või logo, ilmumise koht ja aasta).
Vaata ß ja Tiitelleht
Vennad Grimmid
Portreemaal vendadest Grimmidest (vasakul Wilhelm Grimm), 1855 Vennad Grimmid olid kaks saksa kirjanikust ja teadlasest venda – Wilhelm Grimm (1786–1859) ja Jacob Grimm (1785–1863), kes nimetasid end nii ühiste teoste avaldamisel, näiteks maailmakuulus "Kinder- und Hausmärchen" ("Laste- ja kodumuinasjutud") ja nende alustatud "Deutsches Wörterbuch" (der Grimm).
Vaata ß ja Vennad Grimmid
Z
Z (z) ehk zett on ladina tähestiku viimane (26. täht).
Vaata ß ja Z
13. sajand
13.
Vaata ß ja 13. sajand
15. sajand
15.
Vaata ß ja 15. sajand
1819
1819.
Vaata ß ja 1819
1826
1826.
Vaata ß ja 1826
1880
1880.
Vaata ß ja 1880