Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Ādaži ordulinnus

Index Ādaži ordulinnus

Ādaži ordulinnus oli Liivi ordule kuulunud linnus, mis asus Lätis Riia linna Bukulti asumis.

30 suhted: Ķīšezers, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Bukulti, Bukulti mõis, Daugavgrīva kindlus, Dünamünde klooster, Jugla järv, Jugla jõgi, Koiva jõgi, Ladina keel, Läti, Leedulased, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Mīlgrāvis, Nõukogude Liit, Peterburi–Riia postimaantee, Postijaam, Riia, Saksa keel, 1298, 1299, 1345, 1558, 1586, 1587, 1656, 17. sajand, 1706, 1968.

Ķīšezers

Ķīšezers on järv Lätis Riia linna kirdeosas.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Ķīšezers · Näe rohkem »

Balthasar Russowi Liivimaa kroonika

Rüssowi ''Chronica der Provinz Lyfflandt''. 1578. aasta väljalaske tiitelleht. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Balthasar Russowi Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Bukulti

Bukulti asendikaart Bukulti on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 5,183 km².

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Bukulti · Näe rohkem »

Bukulti mõis

Bukulti mõis (saksa keeles Bellenhof, läti keeles Bukultu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Bukulti mõis · Näe rohkem »

Daugavgrīva kindlus

Daugavgrīva kindlus (saksa keeles Neumünde Schanz või Festung Dünamünde, poola keeles Twierdza Dynemunt, vene keeles крепость Дюнамюнде või Усть-Двинск) oli 1624.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Daugavgrīva kindlus · Näe rohkem »

Dünamünde klooster

Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Dünamünde klooster · Näe rohkem »

Jugla järv

Jugla järv (endine nimi Ropažu järv) on järv Riia idaosas.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Jugla järv · Näe rohkem »

Jugla jõgi

Jugla jõgi (mai 2008) Jugla jõgi (kannab ka Meldrupe ja Berģupe nime) on jõgi Lätis Riias.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Jugla jõgi · Näe rohkem »

Koiva jõgi

Koiva on jõgi Lätis.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Koiva jõgi · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Ladina keel · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Leedulased · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Mīlgrāvis

Mīlgrāvis ('Veskikraav'; saksa Mühlen Graben) on kanal Lätis Riia linnas.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Mīlgrāvis · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Peterburi–Riia postimaantee

Peterburi–Riia postimaantee, ka Peterburi–Tartu–Riia, Peterburi–Narva–Tartu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Peterburi, Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Venemaa keisririigi pealinna Peterburi ja Liivimaa kubermangukeskuse kubermangulinna Riia.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Peterburi–Riia postimaantee · Näe rohkem »

Postijaam

Saue postijaam, 19. sajand Ruunavere postijaam Valga postijaam Pikaristi postijaam Väike-Pungerja postijaam Postijaam oli kuni 19.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Postijaam · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Riia · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »

1298

1298.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja 1298 · Näe rohkem »

1299

1299.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja 1299 · Näe rohkem »

1345

1345.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja 1345 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja 1558 · Näe rohkem »

1586

1586.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja 1586 · Näe rohkem »

1587

1587.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja 1587 · Näe rohkem »

1656

1656.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja 1656 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja 17. sajand · Näe rohkem »

1706

1706.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja 1706 · Näe rohkem »

1968

1968.

Uus!!: Ādaži ordulinnus ja 1968 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Adaži linnus, Adaži ordulinnus, Ādaži linnus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »