Kiiremini kui brauser!
372 suhted: Aasta keskmine sademete hulk, Aastane sademete hulk, Absoluutne kõrgus, Ahja jõgi, Ain Kallis, Alaska, Aluoja joastik, Alutaguse vald, Andres Tarand, Arusisalik, Asustus, Atlandi ookean, Aurumine, Šotimaa, Ülemiste järv, Öland, Äntu Sinijärv, Õhne jõgi, Balti klint, Baltimaad, Devon, Ediacara, Eesti, Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik, Eesti elustik, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti imetajad, Eesti Instituut, Eesti järved, Eesti järvede loend, Eesti jõed, Eesti kahepaiksed, Eesti kalade süstemaatiline nimestik, Eesti kliima, Eesti lahtede loend, Eesti linnud, Eesti Loodus, Eesti looduse infosüsteem, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti loomastik, Eesti maastikuline liigestus, Eesti meteoriidikraatrid, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti mullastik, Eesti pärismaised põõsad, Eesti pärismaised puud, Eesti poolsaarte loend, Eesti putukad, Eesti samblad, Eesti samblikud, ..., Eesti sõnajalgtaimede süstemaatiline nimestik, Eesti sood, Eesti soojumikas, Eesti taimestik, Ehalkivi, Eistvere järv, Elurikkus, Elusloodus, Emajõgi, Endeem, Endla järv, Endla looduskaitseala, Ermistu järv, Estonica, Fennoskandia kilp, Gneiss, Graniit, Halliste jõgi, Harilik haab, Harilik jugapuu, Harilik kärnkonn, Harilik kuusk, Harilik mänd, Harilik rästik, Harilik talvik, Haritav maa, Harivesilik, Harju alamvesikond, Hektar, Hiiumaa, Hunt, Ida-Eesti vesikond, Ida-Euroopa lauskmaa, Ida-Viru maakond, Ihasalu laht, Ilves, Imetajad, Inimmõju, Ivar Arold, Jaak Jaagus, Jägala jõgi, Jägala juga, Jägala-Joa, Jõgeva, Jõgi, Juttselg-kärnkonn, Kaali kraater, Kabelikivi, Kagu-Eesti, Kahala järv, Kahepaiksed, Kaitseala, Kalad, Kalle Suuroja, Kambrium, Kanada, Karjamaa, Karjaoru joastik, Karjäär (mäendus), Karujärv, Kasari jõgi, Kask, Kassari, Kaunis kuldking, Kährik, Kärp, Küngas, Kõrg-Eesti allprovints, Kõrgustik, Kõrvemaa maastikukaitseala, Keila jõgi, Keila juga, Keila-Joa, Kesk-Eesti, Kesk-Euroopa, Kihnu, Kiskjalised, Kivisisalik, Kliima, Kliimadiagramm, Koiva vesikond, Kokkõkivi, Koosa järv, Kose vald, Kotka (Kuusalu), Kuremaa järv, Kuresoo, Kurtna Suurjärv, Kuusalu vald, Laadoga, Labradori poolsaar, Laelatu puisniit, Lahemaa, Laialehised metsad, Lavamaa, Lääne maakond, Lääne-Eesti, Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Eesti vesikond, Lääne-Harju vald, Lääne-Viru maakond, Läänemaa, Läänemeri, Läänesaarte alamvesikond, Lääniste, Lähtekivim (mullateadus), Lämmijärv, Lõhelisus, Lõuna-Eesti, Lehtmets, Lest, Liik (bioloogia), Liivakivi, Liivi laht, Liustik, Loit Reintam, Loodus, Loodus (ajakiri, 1997), Looduskaitse, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Looduslik rohumaa, Loomastik, Loopealne, Luht, Lumikate, Maastikuallprovints, Madal-Eesti, Madalik, Maismaa, Majakivi, Mandrijää, Mandriline kliima, Manilaid, Maolised, Matkarada, Matsalu alamvesikond, Matsalu laht, Mägi, Mänd (perekond), Mürkmadu, Mõhn, Mets, Metsamaa, Migmatiit, Moone (geoloogia), Muhu, Mullaprofiil, Mullutu laht, Mullutu-Suurlaht, Naissaar, Narva, Narva hüdroelektrijaam, Narva jõgi, Narva juga, Narva veehoidla, Nastik, Navesti jõgi, Nõgu, Nõmmeveski juga, Neugrundbretša, Niit, Okaspuutaimed, Ontika paekallas, Oos, Ordoviitsium, Org, Ornitoloogia, Orund, Otepää vald, Pakri juga, Pakri tuletorn, Paldiski, Paleosoikum, Paljand, Pandivere kõrgustik, Pandivere põhjavee alamvesikond, Parasvööde, Paunküla veehoidla, Päite pank, Pärandkooslus, Pärnu alamvesikond, Pärnu jõgi, Pärnu laht, Pärnu maakond, Pühajärv, Põhja-Ameerika, Põhja-Atlandi hoovus, Põhja-Eesti, Põhja-Eesti pank, Põhja-Euroopa, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Põhjamaad, Põld, Põllumajandusmaa, Põltsamaa jõgi, Põlva maakond, Pedja jõgi, Pegmatiit, Peipsi alamvesikond, Peipsi järv, Peipsi nõo allprovints, Peipsi siig, Peipsi tint, Peipsi-Pihkva järv, Pihkva järv, Pinnavorm, Pirita jõgi, Piusa jõgi, Prangli, Pruunkaru, Puisniit, Puistu, Punane kivi, Raba, Rabakivi, Rabakonn, Rannaniit, Rähkmuld, Rändrahn, Rõuge Suurjärv, Riigimets, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riimvesi, Rohe-kärnkonn, Rohttaimed, Rohukonn, Rohumaa, Roomajad, Rootsi, Ruhnu, Saadjärv, Saare maakond, Saaremaa, Saaremaa robirohi, Saaremaa vald, Saarmas, Sademed, Saka joastik, Saka mõis, Sammaltaimed, Sümbol, Segametsavöönd, Selgrootud, Settekivim, Sillamäe, Silur, Sisalikulised, Siseveed, Soo, Soodla veehoidla, Soolak, Soomaa rahvuspark, Soome laht, Soomets, Soontaimed, Statistikaamet, Suhteline õhuniiskus, Suhteline kõrgus, Suur Munamägi, Suur-Pakri, Suurlaht, Suvine pööripäev, Taevaskoda, Tahkuna looduskaitseala, Taimestik, Tallinn, Tallinna laht, Talvine pööripäev, Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tarvasjõgi, Tähnikvesilik, Tõhela järv, Tee, Toila vald, Toomas Kukk, Trass, Turjekeldri juga, Turvas, Ukuoru juga, UNESCO maailmapärandi nimistu, Vagula järv, Vaika saared, Valaste, Valaste juga, Valga maakond, Valged ööd, Valgejõgi, Vaskuss, Väike-Juusa järv, Väike-Maarja vald, Väike-Pakri, Väinameri, Vällamägi, Võhandu jõgi, Võrtsjärv, Võrtsjärve alamvesikond, Võru, Võsa, Veeala, Veekogu, Vegetatsiooniperiood, Veisjärv, Venemaa, Vesikond (veemajandus), Vigala jõgi, Viljandi, Vilsandi, Vilsandi rahvuspark, Viru alamvesikond, Vooluveekogu, Voor, Vormsi, Weichseli jäätumine, Wilhelm Christian Friebe, 12. mai, 14. august, 1906, 1910, 1936, 1957, 2000. Laienda indeks (322 rohkem) »
Aasta keskmine sademete hulk
Aasta keskmine sademete hulk on kliimanäitaja, mis iseloomustab mingi koha keskmist sademete hulka vaatlusperioodi jooksul.
Uus!!: Eesti loodus ja Aasta keskmine sademete hulk · Näe rohkem »
Aastane sademete hulk
Aastane sademete hulk on kliimanäitaja, mis näitab, kui palju sademeid sadas mingis kohas mingi aasta jooksul.
Uus!!: Eesti loodus ja Aastane sademete hulk · Näe rohkem »
Absoluutne kõrgus
Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.
Uus!!: Eesti loodus ja Absoluutne kõrgus · Näe rohkem »
Ahja jõgi
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Eesti loodus ja Ahja jõgi · Näe rohkem »
Ain Kallis
burromeetri tööpõhimõtet Ain Kallis (sündinud 27. märtsil 1942 Paides) on eesti meteoroloog, klimatoloog ja teaduse populariseerija.
Uus!!: Eesti loodus ja Ain Kallis · Näe rohkem »
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Uus!!: Eesti loodus ja Alaska · Näe rohkem »
Aluoja joastik
Aluoja joastik Aluoja joastik on joastik Ida-Viru maakonnas Toila vallas Pühajõe külas.
Uus!!: Eesti loodus ja Aluoja joastik · Näe rohkem »
Alutaguse vald
Alutaguse vald on omavalitsusüksus Eestis Ida-Viru maakonnas, mis moodustati 2017.
Uus!!: Eesti loodus ja Alutaguse vald · Näe rohkem »
Andres Tarand
Andres Tarand (sündinud 11. jaanuaril 1940 Tallinnas) on Eesti geograaf, klimatoloog ja poliitik, 1992–1994 keskkonnaminister, 1994–1995 peaminister, 2004–2009 Euroopa Parlamendi liige.
Uus!!: Eesti loodus ja Andres Tarand · Näe rohkem »
Arusisalik
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Arusisalik (Zootoca vivipara) on sisaliklaste sugukonda kuuluv roomajaliik.
Uus!!: Eesti loodus ja Arusisalik · Näe rohkem »
Asustus
Asustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud.
Uus!!: Eesti loodus ja Asustus · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Eesti loodus ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Aurumine
280px Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.
Uus!!: Eesti loodus ja Aurumine · Näe rohkem »
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Uus!!: Eesti loodus ja Šotimaa · Näe rohkem »
Ülemiste järv
Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Eesti loodus ja Ülemiste järv · Näe rohkem »
Öland
Öland on Rootsile kuuluv saar Läänemeres, Rootsi saartest suuruselt teine.
Uus!!: Eesti loodus ja Öland · Näe rohkem »
Äntu Sinijärv
Sinijärv (ka Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Tedrejärv, Prillapatsi järv) on järv Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Äntu Sinijärv · Näe rohkem »
Õhne jõgi
Õhne jõgi (ka Suislepa ja Hoomuli jõgi) on jõgi Sakala kõrgustiku kaguosas Viljandi maakonnas ja Valga maakonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Õhne jõgi · Näe rohkem »
Balti klint
Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.
Uus!!: Eesti loodus ja Balti klint · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Eesti loodus ja Baltimaad · Näe rohkem »
Devon
Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Eesti loodus ja Devon · Näe rohkem »
Ediacara
Ediacara on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Eesti loodus ja Ediacara · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik
Siin on Eesti pärismaiste üheiduleheliste taimede liikide süstemaatiline nimestik.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti elustik
Eesti elustik on Eesti alal elavate organismide kogum.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti elustik · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »
Eesti imetajad
Eesti imetajad ehk Eesti imetajate fauna ehk Eesti teriofauna on Eesti territooriumil elavad imetajad.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti imetajad · Näe rohkem »
Eesti Instituut
Eesti Instituut on Eesti kohta infot levitav mittetulundusühing, mis rajati kodanikualgatusena 1980.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti Instituut · Näe rohkem »
Eesti järved
Väikene Saarjärv Antsla vallas Varstu paisjärv Varstu vallas Kubija järv Võru linnas Lavatsi järv Mäksa vallas Eesti järved on Eestis asuvad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti järved · Näe rohkem »
Eesti järvede loend
Siin on loetletud Eesti järvi (looduslikud järved, paisjärved, tehisjärved, basseinid, tiigid) ja järvestikke.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti järvede loend · Näe rohkem »
Eesti jõed
Narva jõgi Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti jõed · Näe rohkem »
Eesti kahepaiksed
Eesti kahepaiksed on Eesti Vabariigi territooriumil looduses elavad ja sigivad kahepaiksed.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti kahepaiksed · Näe rohkem »
Eesti kalade süstemaatiline nimestik
"Eesti kalade süstemaatiline nimestik" loetleb Eesti kalad (sh sõõrsuud) süstemaatikapõhiselt.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti kalade süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti kliima
satelliidipildil 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud Soome lahte. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötme kliima, mis on tugevalt mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest, Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti kliima · Näe rohkem »
Eesti lahtede loend
Eesti lahtede loend loetleb Eesti lahed ja abajad.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti lahtede loend · Näe rohkem »
Eesti linnud
Eesti linnud ehk Eesti linnustiku (Eesti avifauna) moodustavad Eestis pidevalt elavad, Eestist läbi rändavad, Eestis pesitsevad või siia eksikülalisena sattuvad linnud.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti linnud · Näe rohkem »
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti Loodus · Näe rohkem »
Eesti looduse infosüsteem
Eesti looduse infosüsteem (lühend EELIS) on alates 1999.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti looduse infosüsteem · Näe rohkem »
Eesti Looduseuurijate Selts
Seltsi maja Tartus W. Struve 2 Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti Looduseuurijate Selts · Näe rohkem »
Eesti loomastik
Sinitihane moodustab väärtusliku osa Eesti loomastikust Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti loomastik · Näe rohkem »
Eesti maastikuline liigestus
Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti maastikuline liigestus · Näe rohkem »
Eesti meteoriidikraatrid
Ilumetsa meteoriidikraatritest suurim Kaali kraater on Eesti meteoriidikraatritest kuulsaim Eesti meteoriidikraatrid on valdavalt väiksemad löögikraatrid.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti meteoriidikraatrid · Näe rohkem »
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (lühend EMHI) oli aastatel 1991–2013 Keskkonnaministeeriumi haldusalas olnud riigiasutus, mis tegeles ilmaprognooside, veetasemeprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja aktinomeetriliste vaatluste tegemisega ning nende vaatlusandmete säilitamise ja analüüsimisega.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut · Näe rohkem »
Eesti mullastik
Eesti mullastik on Eesti alal kujunenud ja talle omapärased mullad.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti mullastik · Näe rohkem »
Eesti pärismaised põõsad
Pärismaiste põõsaste hulka loetakse Eestis alltoodud 30 liiki.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti pärismaised põõsad · Näe rohkem »
Eesti pärismaised puud
Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti pärismaised puud · Näe rohkem »
Eesti poolsaarte loend
Siin on loetletud Eesti poolsaari ja neemi.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti poolsaarte loend · Näe rohkem »
Eesti putukad
''Geina didactyla'' kaselehel Kivi-kägukimalane aasristiku õisikul Kuningkiil pillirool Eesti putukad on Eesti alal elavad ja sigivad putukad.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti putukad · Näe rohkem »
Eesti samblad
Eestis on kindlaks tehtud 560 liiki sammaltaimi (seisuga 2006).
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti samblad · Näe rohkem »
Eesti samblikud
Eesti samblike ja samblikel parasiidi või saprotroofina kasvavate seente nimekiri sisaldab kokku 1146 taksonit (seisuga november 2011), sh 1132 liiki ja 13 liigisisest ühikut; neist 926 liiki (+ 13 liigisisest ühikut) kuuluvad samblike hulka (on lihheniseerunud), 176 liiki (+ 1 liigisisene ühik) on lihhenikoolsed ning 30 liiki on saprotroofsed.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti samblikud · Näe rohkem »
Eesti sõnajalgtaimede süstemaatiline nimestik
Järgnev loend sisaldab kõik Eesti pärismaised sõnajalgtaimede liigid (kokku 48 liiki).
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti sõnajalgtaimede süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti sood · Näe rohkem »
Eesti soojumikas
Õied koonduvad õisikutesse Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida enamasti käsitletakse alpi soojumika alamliigina.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti soojumikas · Näe rohkem »
Eesti taimestik
Küüvits. Harilik laanik. Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum.
Uus!!: Eesti loodus ja Eesti taimestik · Näe rohkem »
Ehalkivi
pegmatiidist. Ehalkivi (2009) Ehalkivi (2016) Ehalkivi (ka Letipea Suurkivi, Ehakivi, Linnukivi, Veljeste kivi) on Eesti suurim rändrahn.
Uus!!: Eesti loodus ja Ehalkivi · Näe rohkem »
Eistvere järv
Eistvere järv on paisjärv Järva maakonnas Järva vallas Eistvere külas Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maantee ääres.
Uus!!: Eesti loodus ja Eistvere järv · Näe rohkem »
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Uus!!: Eesti loodus ja Elurikkus · Näe rohkem »
Elusloodus
Elusloodus on looduse elus osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Elusloodus · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Eesti loodus ja Emajõgi · Näe rohkem »
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Uus!!: Eesti loodus ja Endeem · Näe rohkem »
Endla järv
Endla järv on järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kärde külas.
Uus!!: Eesti loodus ja Endla järv · Näe rohkem »
Endla looduskaitseala
Männikjärve raba Männikjärve raba laudtee ja vaatetorn (kevad 2023) Droonivideo Endla looduskaitsealast 2023. aasta kevadel Endla looduskaitseala on kaitseala Pandivere kõrgustiku lõunaosas.
Uus!!: Eesti loodus ja Endla looduskaitseala · Näe rohkem »
Ermistu järv
Ermistu järv (ka Tõstamaa järv) asub Pärnu maakonna loodeosas Pärnu linna lääneosas Tõstamaa alevikust umbes 2 km põhja pool.
Uus!!: Eesti loodus ja Ermistu järv · Näe rohkem »
Estonica
Estonica oli Eesti Instituudi koostatud Eesti-teemaline võrguentsüklopeedia, mis sai alguse 2000.
Uus!!: Eesti loodus ja Estonica · Näe rohkem »
Fennoskandia kilp
Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti loodus ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Uus!!: Eesti loodus ja Gneiss · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Eesti loodus ja Graniit · Näe rohkem »
Halliste jõgi
Halliste jõgi (ka Kariste jõgi) on jõgi Edela-Eestis Sakala kõrgustikul ja Soomaal, Navesti jõe suurim lisajõgi.
Uus!!: Eesti loodus ja Halliste jõgi · Näe rohkem »
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Uus!!: Eesti loodus ja Harilik haab · Näe rohkem »
Harilik jugapuu
Harilik jugapuu (Taxus baccata) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Eesti loodus ja Harilik jugapuu · Näe rohkem »
Harilik kärnkonn
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.
Uus!!: Eesti loodus ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Eesti loodus ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Eesti loodus ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik rästik
Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik,"Eesti looduse taskuentsüklopeedia.
Uus!!: Eesti loodus ja Harilik rästik · Näe rohkem »
Harilik talvik
Harilik talvik (Chimaphila umbellata) on taimeliik kanarbikuliste sugukonnast talviku perekonnast.
Uus!!: Eesti loodus ja Harilik talvik · Näe rohkem »
Haritav maa
Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse.
Uus!!: Eesti loodus ja Haritav maa · Näe rohkem »
Harivesilik
Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on salamanderlaste sugukonda vesiliku perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Eesti loodus ja Harivesilik · Näe rohkem »
Harju alamvesikond
Harju alamvesikond on Lääne-Eesti vesikonna osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Harju alamvesikond · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Eesti loodus ja Hektar · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Eesti loodus ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Eesti loodus ja Hunt · Näe rohkem »
Ida-Eesti vesikond
Ida-Eesti vesikond on üks kolmest veeseadusega määratud Eesti vesikonnast (teised kaks on Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond).
Uus!!: Eesti loodus ja Ida-Eesti vesikond · Näe rohkem »
Ida-Euroopa lauskmaa
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab suure osa Euroopast Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas.
Uus!!: Eesti loodus ja Ida-Euroopa lauskmaa · Näe rohkem »
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Ida-Viru maakond · Näe rohkem »
Ihasalu laht
Ihasalu laht on merelaht Harju maakonnas Jõelähtme vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Ihasalu laht · Näe rohkem »
Ilves
Ilves ehk harilik ilves ehk tava-ilves (Lynx lynx, ka Felis lynx) on kaslaste sugukonna ilvese (või kassi) perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Eesti loodus ja Ilves · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Eesti loodus ja Imetajad · Näe rohkem »
Inimmõju
Karjatamise tulemusel on Eestis moodustunud pärandkooslused Inimmõju (loodusele) ehk antropogeenne mõju (loodusele) on inimkonna või mõne tema osa mõju looduskeskkonnale (eeskätt biosfäärile); inimmõju on looduskasutuse paratamatu kaasnähtus.
Uus!!: Eesti loodus ja Inimmõju · Näe rohkem »
Ivar Arold
nivelleerimise saladusi selgitamas. 1990. aasta suvel, Tartu Ülikooli geograafiaüliõpilaste välipraktika Tartumaal. Ivar Arold (sündinud 4. juunil 1931 Tartus) on eesti maastikugeograaf.
Uus!!: Eesti loodus ja Ivar Arold · Näe rohkem »
Jaak Jaagus
Jaak Jaagus (sündinud 24. detsembril 1956 Tartus) on eesti klimatoloog,Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 1.
Uus!!: Eesti loodus ja Jaak Jaagus · Näe rohkem »
Jägala jõgi
Jägala jõgi kalarambi ja hüdroelektrijaama tammiga Vetla külas Jägala jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Eesti loodus ja Jägala jõgi · Näe rohkem »
Jägala juga
Põhja-Eesti paekaldalt langev Jägala juga on Eesti kõrgeim looduslik juga Video Jägala joast 2022. aasta juulis Vahutav Jägala juga Jägala juga öös 2007. aastal Jägala juga talvel Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonnas Jõelähtme vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Jägala juga · Näe rohkem »
Jägala-Joa
Jägala-Joa on küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Jägala-Joa · Näe rohkem »
Jõgeva
Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.
Uus!!: Eesti loodus ja Jõgeva · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Eesti loodus ja Jõgi · Näe rohkem »
Juttselg-kärnkonn
Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Eesti loodus ja Juttselg-kärnkonn · Näe rohkem »
Kaali kraater
Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Uus!!: Eesti loodus ja Kaali kraater · Näe rohkem »
Kabelikivi
Kabelikivi oktoobris 2015 Kabelikivi aprillis 2020. Foto: Martin Suuroja Muuga Kabelikivi (ka Muuga Liukivi) asub Harju maakonnas Viimsi vallas Muuga sadama juures, viimase väravast mõnisada meetrit lääne pool.
Uus!!: Eesti loodus ja Kabelikivi · Näe rohkem »
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Uus!!: Eesti loodus ja Kagu-Eesti · Näe rohkem »
Kahala järv
Kahala järve loodekallas Kahala järv on Lahemaa rahvuspargi territooriumil Harjumaal, Kuusalust 5 km kirde pool paiknev ümariku kujuga järv.
Uus!!: Eesti loodus ja Kahala järv · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Eesti loodus ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kaitseala
Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid).
Uus!!: Eesti loodus ja Kaitseala · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Eesti loodus ja Kalad · Näe rohkem »
Kalle Suuroja
Kalle-Mart Suuroja (sündinud 3. oktoobril 1945 Tudulinnas) on Eesti geoloog.
Uus!!: Eesti loodus ja Kalle Suuroja · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Eesti loodus ja Kambrium · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Eesti loodus ja Kanada · Näe rohkem »
Karjamaa
Minnesota osariigis Karjamaa on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi.
Uus!!: Eesti loodus ja Karjamaa · Näe rohkem »
Karjaoru joastik
Karjaoru joastik Karjaoru joastik asub Saka külas Toila vallas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Karjaoru joastik · Näe rohkem »
Karjäär (mäendus)
Harku karjäär Karjääriks nimetatakse kohta maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale.
Uus!!: Eesti loodus ja Karjäär (mäendus) · Näe rohkem »
Karujärv
Karujärv (ka Saaremaa Karujärv, Järumetsa järv, Järvemetsa järv) on järv Saaremaal Saaremaa vallas, asub Kärla alevikust 4,5 km loodes.
Uus!!: Eesti loodus ja Karujärv · Näe rohkem »
Kasari jõgi
Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi.
Uus!!: Eesti loodus ja Kasari jõgi · Näe rohkem »
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Eesti loodus ja Kask · Näe rohkem »
Kassari
Kassari ja Hiiumaa vaheline tamm Orjaku sadam 2015. aastal Kassari on Hiiumaaga tammteedega ühendatud ja liitunud saar Väinameres.
Uus!!: Eesti loodus ja Kassari · Näe rohkem »
Kaunis kuldking
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on käpaliste sugukonda kuldkinga perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Eesti loodus ja Kaunis kuldking · Näe rohkem »
Kährik
Elistvere loomapargis Kährik ehk kährikkoer (Nyctereutes procyonoides) on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Eesti loodus ja Kährik · Näe rohkem »
Kärp
Kärp Jaan. Jaan. Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Eesti loodus ja Kärp · Näe rohkem »
Küngas
Edith Martineau, "Leithi küngas" (1887) Küngas on mäest väiksem positiivne pinnavorm.
Uus!!: Eesti loodus ja Küngas · Näe rohkem »
Kõrg-Eesti allprovints
Kõrg-Eesti allprovints (ka: Kõrg-Eesti) on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla.
Uus!!: Eesti loodus ja Kõrg-Eesti allprovints · Näe rohkem »
Kõrgustik
Kõrgustik on positiivne pinnavorm absoluutse kõrgusega 200–500 meetrit, ümbrustest kõrgem lauskmaa osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Kõrgustik · Näe rohkem »
Kõrvemaa maastikukaitseala
Tarvasjõgi Kõrvemaa maastikukaitsealal. Droonivideo Kakerdaja rabast Aegviidu Siniallikad. Droonivideo Aegviidu siniallikatest Händkakk Kõrvemaal 2022. aasta kevadel Kõrvemaa maastikukaitseala on maastikukaitseala Harjumaa Anija ja Kose, Järvamaa Järva ja Paide linna ning Lääne-Virumaa Tapa valla maadel, kogupindalaga 20 390 ha.
Uus!!: Eesti loodus ja Kõrvemaa maastikukaitseala · Näe rohkem »
Keila jõgi
Droonivideo Keila jõest Keila-Joal 2022. aasta juunis Kohilast 2022. aasta juunis Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.
Uus!!: Eesti loodus ja Keila jõgi · Näe rohkem »
Keila juga
Keila juga suvel 2011 Droonivideo Keila joast ja ümbruskonnast 2022. aasta juunis Keila juga koos hüdroelektrijaamaga Keila juga on juga Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Keila-Joa alevikus.
Uus!!: Eesti loodus ja Keila juga · Näe rohkem »
Keila-Joa
Keila-Joa on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Keila-Joa · Näe rohkem »
Kesk-Eesti
Kesk-Eesti on Eesti keskosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kesk-Eesti lavamaa.
Uus!!: Eesti loodus ja Kesk-Eesti · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Eesti loodus ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kihnu
Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Eesti loodus ja Kihnu · Näe rohkem »
Kiskjalised
Kiskjalised (Carnivora) on loomade selts imetajate klassist.
Uus!!: Eesti loodus ja Kiskjalised · Näe rohkem »
Kivisisalik
Kivisisalik Kiievis 2017. aastal Kivisisalik (Lacerta agilis) on sisaliklaste sugukonda kuuluv roomaja.
Uus!!: Eesti loodus ja Kivisisalik · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Eesti loodus ja Kliima · Näe rohkem »
Kliimadiagramm
Narva kliimadiagramm Kliimadiagramm on diagramm, millel kujutatakse mingi koha keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri kuude lõikes.
Uus!!: Eesti loodus ja Kliimadiagramm · Näe rohkem »
Koiva vesikond
Koiva vesikond on üks kolmest veeseadusega määratud Eesti vesikonnast Ida-Eesti ja Lääne-Eesti vesikonna kõrval.
Uus!!: Eesti loodus ja Koiva vesikond · Näe rohkem »
Kokkõkivi
Ivo Kruusamägi, juuli 2007 Ilme Parik, veebruar 2013 Kokkõkivi suvelFoto: Ivo Kruusamägi, juuli 2007 Kokkõkivi ehk Kotkakivi (ka Manija Kokkõkivi, Kokõkivi, Kokakivi, Suurkivi ja Liukivi) on rändrahn Manilaiul.
Uus!!: Eesti loodus ja Kokkõkivi · Näe rohkem »
Koosa järv
Koosa järv (ka Kuusjärv) on järv Tartumaal Peipsiääre vallas, Emajõe suudmeala Praagalt 4 km lääne pool.
Uus!!: Eesti loodus ja Koosa järv · Näe rohkem »
Kose vald
Kose vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Kose vald · Näe rohkem »
Kotka (Kuusalu)
Kotka on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Kotka (Kuusalu) · Näe rohkem »
Kuremaa järv
Kuremaa järv (ka Kurema järv) on üks suuremaid Vooremaa järvi Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Palamuse alevikust 2 km põhja pool.
Uus!!: Eesti loodus ja Kuremaa järv · Näe rohkem »
Kuresoo
Kuresoo on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Eesti loodus ja Kuresoo · Näe rohkem »
Kurtna Suurjärv
Suurjärv (ka Kurtna Suurjärv) on järv Ida-Virumaal Alutaguse vallas, suuruselt Kurtna järvestiku teine järv.
Uus!!: Eesti loodus ja Kurtna Suurjärv · Näe rohkem »
Kuusalu vald
Kuusalu vald on kohalik omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Kuusalu vald · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Eesti loodus ja Laadoga · Näe rohkem »
Labradori poolsaar
Labradori poolsaar, Kanada Labradori poolsaar on suur poolsaar Kanada idaosas.
Uus!!: Eesti loodus ja Labradori poolsaar · Näe rohkem »
Laelatu puisniit
Laelatu puisniit septembris Laelatu puisniit oktoobris Laelatu puisniit on puisniit Virtsu lähedal Laelatul.
Uus!!: Eesti loodus ja Laelatu puisniit · Näe rohkem »
Lahemaa
Lahemaa rahvuspargi tähistus Lahemaa on Põhja-Eesti rannikumadaliku osa, mis jääb Kuusalu ja Kunda vahele.
Uus!!: Eesti loodus ja Lahemaa · Näe rohkem »
Laialehised metsad
Pöögimets Belgias Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud.
Uus!!: Eesti loodus ja Laialehised metsad · Näe rohkem »
Lavamaa
Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.
Uus!!: Eesti loodus ja Lavamaa · Näe rohkem »
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Uus!!: Eesti loodus ja Lääne maakond · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Eesti loodus ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Uus!!: Eesti loodus ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »
Lääne-Eesti vesikond
Lääne-Eesti vesikond on üks kolmest veeseadusega määratud Eesti vesikonnast (teised kaks on Ida-Eesti vesikond ja Koiva vesikond).
Uus!!: Eesti loodus ja Lääne-Eesti vesikond · Näe rohkem »
Lääne-Harju vald
Lääne-Harju vald on omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Lääne-Harju vald · Näe rohkem »
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti loodus ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Eesti loodus ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Eesti loodus ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läänesaarte alamvesikond
Läänesaarte alamvesikond on Lääne-Eesti vesikonna osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Läänesaarte alamvesikond · Näe rohkem »
Lääniste
Lääniste on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Lääniste · Näe rohkem »
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Uus!!: Eesti loodus ja Lähtekivim (mullateadus) · Näe rohkem »
Lämmijärv
Lämmijärve paiknemine kaardil (punase joonega) Lämmijärv ('soe järv'; võru Lämmijärv́, vene Тёплое озеро) on osa Peipsi-Pihkva järvest.
Uus!!: Eesti loodus ja Lämmijärv · Näe rohkem »
Lõhelisus
Lõhelisus ehk klivaaž on kivimite omadus, mis väljendub rööpselt kulgevate mitmesuunaliste (omavahel lõikuvate) lõhede olemasolus; lõhed jagavad kivimid plokkideks.
Uus!!: Eesti loodus ja Lõhelisus · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Eesti loodus ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Uus!!: Eesti loodus ja Lehtmets · Näe rohkem »
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Eesti loodus ja Lest · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Eesti loodus ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Eesti loodus ja Liivakivi · Näe rohkem »
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Uus!!: Eesti loodus ja Liivi laht · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Eesti loodus ja Liustik · Näe rohkem »
Loit Reintam
Loit Reintam (12. novembril 1929 Tallinn"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide – 17. jaanuar 2010 Tartu) oli eesti mullateadlane ja ökoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).
Uus!!: Eesti loodus ja Loit Reintam · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Eesti loodus ja Loodus · Näe rohkem »
Loodus (ajakiri, 1997)
Loodus oli looduseteemaline ajakiri, mis ilmus Eestis aastail 1996–2006.
Uus!!: Eesti loodus ja Loodus (ajakiri, 1997) · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Eesti loodus ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Uus!!: Eesti loodus ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »
Looduslik rohumaa
Rohumaa Looduslik rohumaa on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega.
Uus!!: Eesti loodus ja Looduslik rohumaa · Näe rohkem »
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Uus!!: Eesti loodus ja Loomastik · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Eesti loodus ja Loopealne · Näe rohkem »
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Uus!!: Eesti loodus ja Luht · Näe rohkem »
Lumikate
Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.
Uus!!: Eesti loodus ja Lumikate · Näe rohkem »
Maastikuallprovints
Maastikuallprovints on maastikuüksus, mis hõlmab ühtlase pinnamoega maastikuprovintsi osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Maastikuallprovints · Näe rohkem »
Madal-Eesti
Madal-Eesti allprovints ehk Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud.
Uus!!: Eesti loodus ja Madal-Eesti · Näe rohkem »
Madalik
Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.
Uus!!: Eesti loodus ja Madalik · Näe rohkem »
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Uus!!: Eesti loodus ja Maismaa · Näe rohkem »
Majakivi
Majakivi Redel Majakivile Majakivi on migmatiidist hiidrahn Juminda poolsaarel Harju maakonnas Kuusalu vallas Hara külas.
Uus!!: Eesti loodus ja Majakivi · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Eesti loodus ja Mandrijää · Näe rohkem »
Mandriline kliima
Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.
Uus!!: Eesti loodus ja Mandriline kliima · Näe rohkem »
Manilaid
Manilaid (ka Manija, kihnu murrakus Manõja) on laid Liivi lahes Kihnu ja Tõstamaa poolsaare vahel.
Uus!!: Eesti loodus ja Manilaid · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Eesti loodus ja Maolised · Näe rohkem »
Matkarada
Viru raba matkarada päikesetõusul Matkarada on looduses märgistatud või kaardile kantud ja täiendava informatsiooniga varustatud, tavaliselt jalgsi liikumiseks mõeldud matkatee.
Uus!!: Eesti loodus ja Matkarada · Näe rohkem »
Matsalu alamvesikond
Matsalu alamvesikond on Veeseadusega määratud Lääne-Eesti vesikonna osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Matsalu alamvesikond · Näe rohkem »
Matsalu laht
Matsalu laht on Läänemere laht Eesti läänerannikul Matsalu looduskaitsealal Väinameres.
Uus!!: Eesti loodus ja Matsalu laht · Näe rohkem »
Mägi
Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.
Uus!!: Eesti loodus ja Mägi · Näe rohkem »
Mänd (perekond)
Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Uus!!: Eesti loodus ja Mänd (perekond) · Näe rohkem »
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Uus!!: Eesti loodus ja Mürkmadu · Näe rohkem »
Mõhn
Mõhn on liustiku sulamisvee setetest koosnev üldjuhul ümar kuhjepinnavorm.
Uus!!: Eesti loodus ja Mõhn · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Eesti loodus ja Mets · Näe rohkem »
Metsamaa
Metsamaa on metsamajanduslikuks tegevuseks kasutatav maa-ala.
Uus!!: Eesti loodus ja Metsamaa · Näe rohkem »
Migmatiit
Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim.
Uus!!: Eesti loodus ja Migmatiit · Näe rohkem »
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Uus!!: Eesti loodus ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Muhu · Näe rohkem »
Mullaprofiil
Mullaprofiil Mullaprofiil skeem Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida, iseloomustada ja klassifitseerida.
Uus!!: Eesti loodus ja Mullaprofiil · Näe rohkem »
Mullutu laht
Mullutu laht on laht, mis asub Saaremaal Kaarma ja Kärla vallas, Mullutu, Mändjala, Kogula ja Vennati küla ning Nasva aleviku juures.
Uus!!: Eesti loodus ja Mullutu laht · Näe rohkem »
Mullutu-Suurlaht
Mullutu-Suurlaht (ka Mullutu Suurlaht) on endine järv Saaremaal.
Uus!!: Eesti loodus ja Mullutu-Suurlaht · Näe rohkem »
Naissaar
Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on Eesti põhjaranniku saar, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.
Uus!!: Eesti loodus ja Naissaar · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Eesti loodus ja Narva · Näe rohkem »
Narva hüdroelektrijaam
Narva hüdroelektrijaam, 2009 Narva hüdroelektrijaam on hüdroelektrijaam, mis asub Narva jõel Narva ja Jaanilinna vahel.
Uus!!: Eesti loodus ja Narva hüdroelektrijaam · Näe rohkem »
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Uus!!: Eesti loodus ja Narva jõgi · Näe rohkem »
Narva juga
Narva juga 25. aprillil 2010 suurvee ajal (idapoolne haru) Narva juga 25. aprillil 2010 suurvee ajal (läänepoolne haru) Narva juga (ka Narva kosk) on juga Narva jõel, Narva klindiorus.
Uus!!: Eesti loodus ja Narva juga · Näe rohkem »
Narva veehoidla
Narva veehoidla on tehisveekogu Eesti ja Venemaa piiril Narva jõel Narvast lõunas.
Uus!!: Eesti loodus ja Narva veehoidla · Näe rohkem »
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Uus!!: Eesti loodus ja Nastik · Näe rohkem »
Navesti jõgi
Navesti jõgi (vana nimega Pala või Paala jõgi) on jõgi Eesti edelaosas, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Eesti loodus ja Navesti jõgi · Näe rohkem »
Nõgu
Nõgu on looduslik negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Eesti loodus ja Nõgu · Näe rohkem »
Nõmmeveski juga
Nõmmeveski juga. Nõmmeveski juga on juga Harju maakonnas Kuusalu vallas 1,2 m kõrgune, kärestikune ja Lahemaa kõige veerikkam juga.
Uus!!: Eesti loodus ja Nõmmeveski juga · Näe rohkem »
Neugrundbretša
Ristna neemel. Neugrundbretša (enne Neugrundi kraatri avastamist gneissbretša) on peamiselt bretšastunud gneisist ja amfiboliidist koosnev kivim, mis on pärit Neugrundi meteoriidikraatrist.
Uus!!: Eesti loodus ja Neugrundbretša · Näe rohkem »
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Uus!!: Eesti loodus ja Niit · Näe rohkem »
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »
Ontika paekallas
Ontika pankrannik aerofotol Ontika paekallas (ka Ontika pank, Ontika pankrannik, Saka-Ontika-Toila pank) on Põhja-Eesti pankranniku võimsaim osa – umbes 20 km pikkune katkematu paekivijärsak mererannikul Sakalt Toilani.
Uus!!: Eesti loodus ja Ontika paekallas · Näe rohkem »
Oos
pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Uus!!: Eesti loodus ja Oos · Näe rohkem »
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Eesti loodus ja Ordoviitsium · Näe rohkem »
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Eesti loodus ja Org · Näe rohkem »
Ornitoloogia
Vaatamata kaasaegse teadustehnoloogia edusammudele teatakse suhteliselt vähe lindude öisest rändest ja selle detailidest. Üheks võimaluseks infot koguda on rändurite püük võrkudega ning nende varustamine märgistega. Kakuliste ränne on aktiivseim vaiksetel ja selgetel öödel. Selle kakulise vabastab Kihnu välibaasis võrgust Soome ornitoloog Timo Pettay. Moodsad linnuradarid (vasakul horisontaal- ning paremal vertikaalradar) võimaldavad jälgida lindude rännet ka ööpimeduses, mil klassikalised vaatlused pole võimalikud. Radaruuringud lubavad saada teavet lindude rändeaktiivsuse, selle fenoloogia, kõrguse ja seoste kohta keskkonnatingimustega. Kormoran (''Phalacrocorax carbo'') on üks paljudest ornitoloogide uurimisobjektidest Ornitoloogia ehk linnuteadus on zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jmt aspekte.
Uus!!: Eesti loodus ja Ornitoloogia · Näe rohkem »
Orund
Orund on pikliku kujuga ebamääraste pervedega negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Eesti loodus ja Orund · Näe rohkem »
Otepää vald
Otepää vald asub Kagu-Eestis Kirde-Valgamaal Otepää kõrgustikul.
Uus!!: Eesti loodus ja Otepää vald · Näe rohkem »
Pakri juga
Juga kevadel Pakri juga asub Paldiski linna alal, Pakri neeme lähedal Pakri pangal.
Uus!!: Eesti loodus ja Pakri juga · Näe rohkem »
Pakri tuletorn
Pakri tuletorn Droonivideo Pakri tuletornist ja poolsaarest 2023. aasta aprillis Pakri tuletorn ülalt 2023. aasta kevadel Pakri tuletorn on Eesti kõrgeim tuletorn.
Uus!!: Eesti loodus ja Pakri tuletorn · Näe rohkem »
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Paldiski · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Eesti loodus ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Paljand
Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.
Uus!!: Eesti loodus ja Paljand · Näe rohkem »
Pandivere kõrgustik
Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.
Uus!!: Eesti loodus ja Pandivere kõrgustik · Näe rohkem »
Pandivere põhjavee alamvesikond
Pandivere põhjavee alamvesikond on veeseadusega määratud Ida-Eesti ja Lääne-Eesti vesikonna alale jääv vesikond.
Uus!!: Eesti loodus ja Pandivere põhjavee alamvesikond · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Eesti loodus ja Parasvööde · Näe rohkem »
Paunküla veehoidla
Droonivideo Paunküla veehoidlast 2021. aasta septembris Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Paunküla veehoidla · Näe rohkem »
Päite pank
Päite pank Päite pank Päite pank on pank, mis asub Ida-Virumaal Toila vallas Päite külas.
Uus!!: Eesti loodus ja Päite pank · Näe rohkem »
Pärandkooslus
Alates 1990ndaist kasutatakse Eestis pärandkoosluste hooldamisel järjest sagedamini šoti mägiveiseid Pärandkooslus (ka poollooduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel.
Uus!!: Eesti loodus ja Pärandkooslus · Näe rohkem »
Pärnu alamvesikond
Halliste ürgorus asuv Karksi paisjärv. Esimene Eesti tehisjärv (1973) Pärnu alamvesikond on Lääne-Eesti vesikonna osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Pärnu alamvesikond · Näe rohkem »
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Uus!!: Eesti loodus ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »
Pärnu laht
Pärnu laht Pärnu laht on laht Edela-Eestis Liivi lahe kirdeosas.
Uus!!: Eesti loodus ja Pärnu laht · Näe rohkem »
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Eesti loodus ja Pärnu maakond · Näe rohkem »
Pühajärv
Pühajärv (ka Otepää Pühajärv) on järv Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepääst 3 km edela pool.
Uus!!: Eesti loodus ja Pühajärv · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Eesti loodus ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põhja-Atlandi hoovus
Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk.
Uus!!: Eesti loodus ja Põhja-Atlandi hoovus · Näe rohkem »
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Uus!!: Eesti loodus ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »
Põhja-Eesti pank
Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.
Uus!!: Eesti loodus ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala
Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Aleksandr Abrosimovi foto Jussi nõmm Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Jussi nõmm maikuus Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala · Näe rohkem »
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Uus!!: Eesti loodus ja Põhjamaad · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Eesti loodus ja Põld · Näe rohkem »
Põllumajandusmaa
Põllumajandusmaa (ka põllumajanduslik maa) on maa, kus kasvatatakse põllumajandussaadusi või kus on head põllumajanduslikud ja keskkonnatingimused millegi kasvatamiseksEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.
Uus!!: Eesti loodus ja Põllumajandusmaa · Näe rohkem »
Põltsamaa jõgi
Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Eesti loodus ja Põltsamaa jõgi · Näe rohkem »
Põlva maakond
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti loodus ja Põlva maakond · Näe rohkem »
Pedja jõgi
Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.
Uus!!: Eesti loodus ja Pedja jõgi · Näe rohkem »
Pegmatiit
soon moondekivimeis. Punakas mineraal on kaaliumpäevakivi, valge on kvarts. Pegmatiidid on väga jämedateralised tardkivimid.
Uus!!: Eesti loodus ja Pegmatiit · Näe rohkem »
Peipsi alamvesikond
Peipsi alamvesikond on Ida-Eesti vesikonna osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Peipsi alamvesikond · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Peipsi nõo allprovints
Peipsi nõo allprovints on ala, mis tekkis mandrijää kulutava tegevuse tagajärjel.
Uus!!: Eesti loodus ja Peipsi nõo allprovints · Näe rohkem »
Peipsi siig
Peipsi siig ehk ihes (Coregonus lavaretus maraenoides) on lõhelaste sugukonda kuuluva merisiia alamliik.
Uus!!: Eesti loodus ja Peipsi siig · Näe rohkem »
Peipsi tint
Peipsi tint ehk tint (Osmerus eperlanus morfa spirinchus) on tintlaste sugukonda kuuluv meritindi morfa (vorm).
Uus!!: Eesti loodus ja Peipsi tint · Näe rohkem »
Peipsi-Pihkva järv
Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.
Uus!!: Eesti loodus ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Uus!!: Eesti loodus ja Pihkva järv · Näe rohkem »
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Uus!!: Eesti loodus ja Pinnavorm · Näe rohkem »
Pirita jõgi
Pirita jõgi ja Kose (september 2021) Kose asumis Tallinnas Kevadine üleujutus Pirita jõel Pirita jõgi Paunküla mõisa juures Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Uus!!: Eesti loodus ja Pirita jõgi · Näe rohkem »
Piusa jõgi
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.
Uus!!: Eesti loodus ja Piusa jõgi · Näe rohkem »
Prangli
Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes.
Uus!!: Eesti loodus ja Prangli · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Eesti loodus ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Uus!!: Eesti loodus ja Puisniit · Näe rohkem »
Puistu
Puistu on ühtlase struktuuriga metsaosa, mis naabermetsaosast erineb mõne takseertunnuse (näiteks vanuse, diameetri, kõrguse, koosseisu, boniteedi, kasvukohatüübi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse) poolest.
Uus!!: Eesti loodus ja Puistu · Näe rohkem »
Punane kivi
Punane kivi Punane kivi Punane kivi on rabakivist hiidrahn Prangli saarel.
Uus!!: Eesti loodus ja Punane kivi · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Eesti loodus ja Raba · Näe rohkem »
Rabakivi
Rabakivi sisaldab tihti ortoklassi ovoide, mis on ümbritsetud plagioklassist äärisega (rabakivistruktuur). Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab rabakivistruktuuri esinemine (vähemalt suuremates batoliitides).
Uus!!: Eesti loodus ja Rabakivi · Näe rohkem »
Rabakonn
Rabakonn (Rana arvalis) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Eesti loodus ja Rabakonn · Näe rohkem »
Rannaniit
Vaade Matsalu lahele ning Haeska rannaniidule Haeska linnuvaatlustornist Biskaia lahe ääres Hispaanias Rannaniit (vanemas kirjanduses ka randniit) on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla.
Uus!!: Eesti loodus ja Rannaniit · Näe rohkem »
Rähkmuld
Saaremaal kujunes rähkmulla peal puisniit Rähkmuld Väike-Pakri saarel Rähkmuld (Solo aspero) on mulla liik, rähkse rendsiina rahvapärane nimetus.
Uus!!: Eesti loodus ja Rähkmuld · Näe rohkem »
Rändrahn
migmatiidist Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 mPirrus (2009), lk 15.), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.
Uus!!: Eesti loodus ja Rändrahn · Näe rohkem »
Rõuge Suurjärv
Suurjärv (ka Rõuge Suurjärv) on järv Võrumaal Haanja kõrgustiku loodeserval Rõuge alevikus.
Uus!!: Eesti loodus ja Rõuge Suurjärv · Näe rohkem »
Riigimets
Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse.
Uus!!: Eesti loodus ja Riigimets · Näe rohkem »
Riigimetsa Majandamise Keskus
Kakerdaja raba RMK sildiga Rebastemäe õpperada Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti ainus riigitulundusasutus.
Uus!!: Eesti loodus ja Riigimetsa Majandamise Keskus · Näe rohkem »
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Uus!!: Eesti loodus ja Riimvesi · Näe rohkem »
Rohe-kärnkonn
Rohe-kärnkonn ehk rohekärnkonn ehk rohekas kärnkonn (Bufo viridis või Pseudepidalea viridis) on kärnkonlaste sugukonda päriskonnaliste seltsi kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Eesti loodus ja Rohe-kärnkonn · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Eesti loodus ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Rohukonn
Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Eesti loodus ja Rohukonn · Näe rohkem »
Rohumaa
Rohumaa on peamiselt rohttaimedega kaetud ala.
Uus!!: Eesti loodus ja Rohumaa · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Eesti loodus ja Roomajad · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Eesti loodus ja Rootsi · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Eesti loodus ja Ruhnu · Näe rohkem »
Saadjärv
Saadjärv on järv Eestis Tartumaa põhjaosas, Tartust 15 km põhja pool Tabivere ja Äksi aleviku lähedal.
Uus!!: Eesti loodus ja Saadjärv · Näe rohkem »
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Uus!!: Eesti loodus ja Saare maakond · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Eesti loodus ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa robirohi
Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) on mailaseliste sugukonda ja robirohu perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Eesti loodus ja Saaremaa robirohi · Näe rohkem »
Saaremaa vald
Saaremaa vald on vald Saare maakonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Saaremaa vald · Näe rohkem »
Saarmas
Ternopili oblastis Ukrainas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Eesti loodus ja Saarmas · Näe rohkem »
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Uus!!: Eesti loodus ja Sademed · Näe rohkem »
Saka joastik
Joastik veerohkel suvel, juunis 2010 Saka joastik (ka Kivisilla joastik) asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas omaaegse Saka mõisa (millest ka joastiku nimi) maa-alal ja laskub alla Saka pangast.
Uus!!: Eesti loodus ja Saka joastik · Näe rohkem »
Saka mõis
Saksa mõisa härrastemaja Saka mõis (saksa keeles Sackhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Eesti loodus ja Saka mõis · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Eesti loodus ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Uus!!: Eesti loodus ja Sümbol · Näe rohkem »
Segametsavöönd
Segametsavöönd ehk segametsade vöönd ehk hemiboreaalne vöönd ehk boreonemoraalne vöönd on Maa taimkattevöönd.
Uus!!: Eesti loodus ja Segametsavöönd · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Eesti loodus ja Selgrootud · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Eesti loodus ja Settekivim · Näe rohkem »
Sillamäe
Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Sillamäe · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Eesti loodus ja Silur · Näe rohkem »
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Uus!!: Eesti loodus ja Sisalikulised · Näe rohkem »
Siseveed
Siseveed on maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi.
Uus!!: Eesti loodus ja Siseveed · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Eesti loodus ja Soo · Näe rohkem »
Soodla veehoidla
Soodla veehoidla on veehoidla Harjumaal Anija vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Soodla veehoidla · Näe rohkem »
Soolak
Soolak on soolalembeste taimedega maa-ala, mille mullas on palju kergesti lahustuvaid sooli.
Uus!!: Eesti loodus ja Soolak · Näe rohkem »
Soomaa rahvuspark
Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa Suurvesi Soomaal Soomaa rahvuspark on asutatud 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.
Uus!!: Eesti loodus ja Soomaa rahvuspark · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Eesti loodus ja Soome laht · Näe rohkem »
Soomets
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).
Uus!!: Eesti loodus ja Soomets · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Eesti loodus ja Soontaimed · Näe rohkem »
Statistikaamet
Statistikaamet on Rahandusministeeriumi haldusalas olev Eesti riigiasutus, mis toodab riiklikku statistikat.
Uus!!: Eesti loodus ja Statistikaamet · Näe rohkem »
Suhteline õhuniiskus
Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus näitab, kui kaugel on õhuhulk selles leiduva veeauruga küllastatusest.
Uus!!: Eesti loodus ja Suhteline õhuniiskus · Näe rohkem »
Suhteline kõrgus
Suhteline kõrgus ehk relatiivne kõrgus on maapinna punkti (näiteks künka tipu) kõrgus pinnavormi jalamist.
Uus!!: Eesti loodus ja Suhteline kõrgus · Näe rohkem »
Suur Munamägi
Suur Munamägi on kõrgendik (küngas) Võrumaal Haanja kõrgustikul Haanja külas.
Uus!!: Eesti loodus ja Suur Munamägi · Näe rohkem »
Suur-Pakri
Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes.
Uus!!: Eesti loodus ja Suur-Pakri · Näe rohkem »
Suurlaht
Suurlaht ehk Kellamäe laht on järv Saaremaal, idapoolne osa endisest Mullutu-Suurlahest.
Uus!!: Eesti loodus ja Suurlaht · Näe rohkem »
Suvine pööripäev
Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev.
Uus!!: Eesti loodus ja Suvine pööripäev · Näe rohkem »
Taevaskoda
Suur Taevaskoda talvel Liivakivikihtide paljandumine Taevaskojas Taevaskoda ehk pae on jõeoru nõlvas paikneva liivakivipaljandi ja koobastiku rahvakeelne nimetus Põlva maakonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Taevaskoda · Näe rohkem »
Tahkuna looduskaitseala
Mets Tahkuna looduskaitsealal. Tahkuna looduskaitseala on looduskaitseala Hiiu maakonnas Hiiumaa valla põhjaosas.
Uus!!: Eesti loodus ja Tahkuna looduskaitseala · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Eesti loodus ja Taimestik · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Eesti loodus ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna laht
Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.
Uus!!: Eesti loodus ja Tallinna laht · Näe rohkem »
Talvine pööripäev
Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, mis on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.
Uus!!: Eesti loodus ja Talvine pööripäev · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum
Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum oli geoloogiateemaline muuseum Tartus.
Uus!!: Eesti loodus ja Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Eesti loodus ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tarvasjõgi
Tarvasjõgi (ka Mõnuvere jõgi) on Jägala jõgikonda kuuluv jõgi, Jänijõe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Eesti loodus ja Tarvasjõgi · Näe rohkem »
Tähnikvesilik
Tähnikvesilik (Triturus vulgaris) on salamanderlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Eesti loodus ja Tähnikvesilik · Näe rohkem »
Tõhela järv
Tõhela järv asub Pärnumaa loodeosas Pärnu linna põhjas.
Uus!!: Eesti loodus ja Tõhela järv · Näe rohkem »
Tee
Kasaritsa küla läbiv Kose-Käbli tee sügisesel Võrumaal Maantee E20 Taanis Kruusatee Osmussaarel Tee on erinevaid kohti või paiku, näiteks külad, asulad, linnad jne, ühendav ning inimeste ja sõidukite liikumiseks kasutatav maariba või maismaarajatis, veesõidukite liikumiseks sobiv veekogu osa ehk veetee ning lennukite ja muude õhusõidukite lendamiseks sobiv taevaala osa ehk õhutee.
Uus!!: Eesti loodus ja Tee · Näe rohkem »
Toila vald
Toila vald on vald Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Eesti loodus ja Toila vald · Näe rohkem »
Toomas Kukk
Toomas Kukk 2010. aastal Toomas Kukk (sündinud 11. juunil 1971 Tallinnas) on eesti botaanik, üks Eesti paremaid taimetundjaid.
Uus!!: Eesti loodus ja Toomas Kukk · Näe rohkem »
Trass
Trass (saksa Traß) on tee, kanali, torustiku, sideliini vm pika rajatise kulgemist tähistav joon või maariba.
Uus!!: Eesti loodus ja Trass · Näe rohkem »
Turjekeldri juga
Turjekelder (2006) Turjekeldri juga talvel. Turjekeldri juga suvel Turjekeldri juga (ka: Turje kelder, Turjekelder) asub Harju maakonnas Kuusalu vallas, Kuusalu–Leesi maantee lähedal.
Uus!!: Eesti loodus ja Turjekeldri juga · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Eesti loodus ja Turvas · Näe rohkem »
Ukuoru juga
Ukuoru jugaFoto: Tõnis Saadre Ukuoru juga asub Ida-Virumaal Sillamäe linna loodeosas, Päite panga idaserval.
Uus!!: Eesti loodus ja Ukuoru juga · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Eesti loodus ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Vagula järv
Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool.
Uus!!: Eesti loodus ja Vagula järv · Näe rohkem »
Vaika saared
Vaika saared Maa-ameti kaldaerofotol Vaika saared kaardil Rand Alumisel Vaikal, taustal Vilsandi Vaika saared ehk Vaikad on umbes 5 hektari suurune saarestik Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.
Uus!!: Eesti loodus ja Vaika saared · Näe rohkem »
Valaste
Valaste on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Uus!!: Eesti loodus ja Valaste · Näe rohkem »
Valaste juga
Valaste juga talvel 2008 Valaste juga Valaste juga asub Ida-Viru maakonnas Toila vallas (varem Kohtla vallas) Valaste külas.
Uus!!: Eesti loodus ja Valaste juga · Näe rohkem »
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Eesti loodus ja Valga maakond · Näe rohkem »
Valged ööd
Valge öö Peterburis Valged ööd tekivad suvel, kui Päike käib kõrgel ja kaob silmapiiri taha vaid mõneks tunniks, mistõttu võib juhtuda, et Päike ei laskugi ülaltoodud kõrgusteni.
Uus!!: Eesti loodus ja Valged ööd · Näe rohkem »
Valgejõgi
Valgejõgi on Lahemaa suurim ja pikim jõgi.
Uus!!: Eesti loodus ja Valgejõgi · Näe rohkem »
Vaskuss
Vaskuss ehk harilik vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda vaskussi perekonda kuuluv jalutu sisalik.
Uus!!: Eesti loodus ja Vaskuss · Näe rohkem »
Väike-Juusa järv
Väike-Juusa järv (ka Olep-Juusa järv, II Juusa järv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Otepää külas.
Uus!!: Eesti loodus ja Väike-Juusa järv · Näe rohkem »
Väike-Maarja vald
Väike-Maarja vald on omavalitsus Lääne-Virumaal.
Uus!!: Eesti loodus ja Väike-Maarja vald · Näe rohkem »
Väike-Pakri
Väike-Pakri ehk Lilla Rågö on saar Soome lahe lääneosas Pakri poolsaarest 3 kilomeetrit läänes.
Uus!!: Eesti loodus ja Väike-Pakri · Näe rohkem »
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Uus!!: Eesti loodus ja Väinameri · Näe rohkem »
Vällamägi
Vällamägi on Haanja kõrgustikul asuv Eesti kõrguselt teine küngas.
Uus!!: Eesti loodus ja Vällamägi · Näe rohkem »
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Uus!!: Eesti loodus ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Eesti loodus ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Võrtsjärve alamvesikond
Võrtsjärve alamvesikond on Ida-Eesti vesikonna osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Võrtsjärve alamvesikond · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Eesti loodus ja Võru · Näe rohkem »
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Uus!!: Eesti loodus ja Võsa · Näe rohkem »
Veeala
Veeala (ka akvatoorium, veeväli) on veega püsivalt kaetud ala.
Uus!!: Eesti loodus ja Veeala · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Eesti loodus ja Veekogu · Näe rohkem »
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Uus!!: Eesti loodus ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »
Veisjärv
Veisjärv (ka Veisejärv ja Valgejärv) on kaitsealune looduslik järv Sakala kõrgustiku kaguosas, Viljandimaal Viljandi vallas Veisjärve külas.
Uus!!: Eesti loodus ja Veisjärv · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Eesti loodus ja Venemaa · Näe rohkem »
Vesikond (veemajandus)
Vesikond (ka valglapiirkond) on veemajanduses üht või mitut külgnevat valglat koos põhjavee ja rannikuvetega hõlmav maismaa- ja mereala.
Uus!!: Eesti loodus ja Vesikond (veemajandus) · Näe rohkem »
Vigala jõgi
Vigala jõgi (ka Konuvere jõgi, Koluvere jõgi) on Kasari veerohkeim lisajõgi.
Uus!!: Eesti loodus ja Vigala jõgi · Näe rohkem »
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Eesti loodus ja Viljandi · Näe rohkem »
Vilsandi
Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul.
Uus!!: Eesti loodus ja Vilsandi · Näe rohkem »
Vilsandi rahvuspark
Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas.
Uus!!: Eesti loodus ja Vilsandi rahvuspark · Näe rohkem »
Viru alamvesikond
Viru alamvesikond on Ida-Eesti vesikonna osa.
Uus!!: Eesti loodus ja Viru alamvesikond · Näe rohkem »
Vooluveekogu
Vooluveekogu on piklik pidevalt vahetuva (voolava) enamasti mageda veega looduslik või tehislik veekogu.
Uus!!: Eesti loodus ja Vooluveekogu · Näe rohkem »
Voor
Rannikuvoor Iirimaal Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik eeskätt moreenist koosnev küngas.
Uus!!: Eesti loodus ja Voor · Näe rohkem »
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Uus!!: Eesti loodus ja Vormsi · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Eesti loodus ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
Wilhelm Christian Friebe
Wilhelm Christian Friebe (16. juuli (vkj) 1761 Groß-Ballhausen – 14. september (vkj) 1811 Riia) oli baltisaksa ametnik ja ajaloolane.
Uus!!: Eesti loodus ja Wilhelm Christian Friebe · Näe rohkem »
12. mai
12.
Uus!!: Eesti loodus ja 12. mai · Näe rohkem »
14. august
14.
Uus!!: Eesti loodus ja 14. august · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Eesti loodus ja 1906 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Eesti loodus ja 1910 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Eesti loodus ja 1936 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Eesti loodus ja 1957 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Eesti loodus ja 2000 · Näe rohkem »
