Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Georg Friedrich Parrot

Index Georg Friedrich Parrot

Georg Friedrich Parrot George Frederic Parrot (ka Georg Friedrich Parrot, Georg Friedrich von Parrot, Georges-Frédéric Parrot; 5. juuli 1767 Mömpelgard (Montbéliard), Württembergi hertsogiriik – 20. juuli (vkj 8. juuli) 1852 Helsingi) oli šoti-prantsuse päritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud füüsik, Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.

77 suhted: Adam Christian Gaspari, Akademische Mussengesellschaft, Aleksander I, Alpid, Ararat, Armeenia, Astijärve kirik, Baieri Teaduste Akadeemia, Carl Friedrich Meyer, Cēsis, Daniel Georg Balk, David Hieronymus Grindel, Eesti, Elekter, Elof Holstenius, Epi Tohvri, Geoloogia, Gravitatsioon, Gustav von Ewers, Helsingi, Inglisild, Jüri Allik, Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot, Juliuse kalender, Kaliningrad, Kaukaasia, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Krimm, Kuraator, Leiden, Leipzig, Liivimaa, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet, London, Magnetism, Martin Ernst von Styx, Meteoroloogia, Montbéliard, Napoleon I, Nikolai I, Normandia, Optika, Osmoos, Pärisorjus, Püha Anna orden, Püha Vladimiri orden, Püreneed, Peterburi, Prantsuse revolutsioon, Professor, ..., Professorite Instituut, Pulkovo observatoorium, Rüütelkond, Riia, Sergei Issakov, Smolenka luteri kalmistu, Stuttgardi Ülikool, Stuttgart, Tartu ülikooli rektor, Tartu Ülikool, Tuna, Valgustusajastu, Varbuse, Vecate, Venemaa, Württemberg, Württembergi hertsogkond, 1767, 1803, 1805, 1806, 1812, 1813, 1852, 1913, 20. juuli, 5. juuli. Laienda indeks (27 rohkem) »

Adam Christian Gaspari

Adam Christian Gaspari (1804) Adam Christian Gaspari (18. november 1752 Schleusingen – 27. mai 1830 Königsberg) oli saksa geograaf, Tartu Ülikooli õppejõud ja rektor.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Adam Christian Gaspari · Näe rohkem »

Akademische Mussengesellschaft

Endine Akademische Musse hoone 2011. aastal. Akademische Mussengesellschaft (kõnekeeles Akademische Musse, eesti keeles Akadeemiline Musse) oli 1814–91 ja 1920–39 Tartus tegutsenud Tartu Ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Akademische Mussengesellschaft · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Aleksander I · Näe rohkem »

Alpid

Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Alpid · Näe rohkem »

Ararat

Ararat (armeenia keeles Արարատ, türgi keeles Ağrı Dağı, kurdi keeles Agirî, pärsia keeles آرارات) on vulkaaniline massiiv Armeenia mägismaal tänapäeva Türgi territooriumil.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Ararat · Näe rohkem »

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Armeenia · Näe rohkem »

Astijärve kirik

Astijärve Maarja kirik on luteri kirik Lätis Valmiera vallas Asti järve kaldal.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Astijärve kirik · Näe rohkem »

Baieri Teaduste Akadeemia

Baieri Teaduste Akadeemia peakorter Müncheni residentsi kirdetiivas Baieri Teaduste Akadeemia (saksa keeles Bayerische Akademie der Wissenschaften; akronüüm BAdW) on Saksamaa vanimaid teadusorganisatsioone, üks kaheksast Saksamaa regionaalsest teadusakadeemiast, mis kuuluvad Saksamaa Teaduste Akadeemiate Liitu.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Baieri Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Carl Friedrich Meyer

Carl Friedrich Meyer (5. veebruar 1757 Göttingen – 27. november 1817 Tartu) oli saksa õigusteadlane, Tartu ülikooli professor ja rektor.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Carl Friedrich Meyer · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Cēsis · Näe rohkem »

Daniel Georg Balk

Daniel Georg Balk (23. juuni 1764 Königsberg – 1826 Tula) oli arstiteadlane, kelle erialaks olid patoloogia, meditsiinisemiootika, teraapia.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Daniel Georg Balk · Näe rohkem »

David Hieronymus Grindel

David Hieronymus Grindel (läti keeles Dāvids Hieronīms Grindelis, vene keeles Давид Иероним Гриндель; 9. oktoober 1776 Riia – 20. jaanuar 1836 Riia) oli läti farmatseut, arst, keemik ja botaanik, esimene lätlasest loodusteadlane, Tartu ülikooli rektor 1810–1812.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja David Hieronymus Grindel · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Eesti · Näe rohkem »

Elekter

Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Elekter · Näe rohkem »

Elof Holstenius

Elof Holstenius (eesnime kirjaviisina kasutatud ka Elaus, Elavus, Olaus; 2. oktoober 1677 Västerås – 18. juuli 1736 Husby) oli teoreetilise filosoofia professor ja Academia Gustavo-Carolina viimane rektor (aastail 1709–1710) Pärnus.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Elof Holstenius · Näe rohkem »

Epi Tohvri

Epi Tohvri (sündinud 12. märtsil 1970) on eesti kunstiteadlane ja arhitektuuriajaloolane, kes on uurinud peamiselt valgustusajastu (18.–19. sajandi) arhitektuuri, ülikoolide akadeemilist struktuuri ja ehituslugu ning ajaloolist pedagoogikat Atlandi-üleses võrdluses.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Epi Tohvri · Näe rohkem »

Geoloogia

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Geoloogia · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Gustav von Ewers

Gustav von Ewersi portree, autor Georg Friedrich Schlater Johann Philipp Gustav von Ewers (Evers) (4. juuli 1779 Amelunxen, Corvey an der Weser Vestfaal, Saksamaa – 8. november / 20. november 1830 Tartu) oli saksa päritolu Eesti ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator, Tartu Ülikooli rektor.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Gustav von Ewers · Näe rohkem »

Helsingi

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Helsingi · Näe rohkem »

Inglisild

Vaade Inglisillale ülevalt Lend Kuradisillast Inglisillani 2021. aasta augustis Inglisild on sild Tartus Toomemäel.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Inglisild · Näe rohkem »

Jüri Allik

Jüri Allik esinemas L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi talveseminaril Tartu Ülikooli aulas 5. detsembril 2008 Jüri Allik 2018. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis. Psühholoog Jüri Allik räägib ühest hea teaduse kriteeriumist. 2018. aasta suvi Jüri Allik (sündinud 3. märtsil 1949 Tallinnas) on eesti psühholoog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010), Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Jüri Allik · Näe rohkem »

Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot

Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Friedrich Parrot, Friedrich Wilhelm von Parrot ja Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot; 25. oktoober 1791 Karlsruhe – 15. jaanuar 1841 Tartu) oli arstiteadlane ja bioloog, Tartu ülikooli professor ja rektor ning üks varasemaid alpiniste.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia

Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Krimm

See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Krimm · Näe rohkem »

Kuraator

Kuraator on kunstinäituse koostajahttp://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Kuraator · Näe rohkem »

Leiden

Leiden (ajalooline nimekuju Leyden) on linn Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Leiden · Näe rohkem »

Leipzig

Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Leipzig · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet · Näe rohkem »

London

London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja London · Näe rohkem »

Magnetism

Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Magnetism · Näe rohkem »

Martin Ernst von Styx

Martin Ernst von Styx (19. detsember 1759 Riia – 13. märts 1829 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Martin Ernst von Styx · Näe rohkem »

Meteoroloogia

Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Meteoroloogia · Näe rohkem »

Montbéliard

Jõulutuledes Montbéliard Montbéliard (saksa Mömpelgard) on linn Prantsusmaal, Šveitsi piiri ligidal Doubs' departemangus.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Montbéliard · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Napoleon I · Näe rohkem »

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Nikolai I · Näe rohkem »

Normandia

Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Normandia · Näe rohkem »

Optika

Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Optika · Näe rohkem »

Osmoos

Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Osmoos · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Püha Anna orden

Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Püha Anna orden · Näe rohkem »

Püha Vladimiri orden

Püha Vladimiri 3. järgu orden Püha Vladimiri ordeni lint. Püha Vladimiri orden (vene keeles oрден Святого Владимира) oli 1782.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Püha Vladimiri orden · Näe rohkem »

Püreneed

Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Püreneed · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Peterburi · Näe rohkem »

Prantsuse revolutsioon

Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »

Professor

Professor (lühend prof) on allüksuse (nt õppetooli, kateedri, instituudi) juhataja ametikohaga kaasnev ametinimetus kõrgkoolis või teadusasutuses; see nimetus võib tähistada ka akadeemilise kraadi (teadusliku kraadi) omamist või sellega seotud tiitlit.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Professor · Näe rohkem »

Professorite Instituut

Professorite instituut oli Tartu Ülikooli juures aastail 1828–1838 tegutsenud institutsioon Venemaa ülikoolidele õppejõudude ettevalmistamiseks.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Professorite Instituut · Näe rohkem »

Pulkovo observatoorium

Pulkovo observatoorium (märts, 2004) Pulkovo observatoorium on Peterburi lähedal asuv Venemaa Teaduste Akadeemia observatoorium.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Pulkovo observatoorium · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Riia · Näe rohkem »

Sergei Issakov

Sergei Issakov (2010) Sergei Issakov (vene keeles Сергей Геннадиевич Исаков; 8. oktoober 1931 Narva – 11. jaanuar 2013 Tartu) oli Eesti kirjandusteadlane ja poliitik.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Sergei Issakov · Näe rohkem »

Smolenka luteri kalmistu

Smolenka luteri kalmistu värav Smolenka luteri kalmistu (vene keeles Смоленское лютеранское кладбище) on kalmistu Peterburis.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Smolenka luteri kalmistu · Näe rohkem »

Stuttgardi Ülikool

Stuttgardi Ülikool (ka Stuttgarti Ülikool; saksa Universität Stuttgart) on ülikool Saksamaal Stuttgardis.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Stuttgardi Ülikool · Näe rohkem »

Stuttgart

Vaade linnale, all keskel raudteejaam Stuttgart on tööstuslinn Saksamaal, Baden-Württembergi liidumaa pealinn ja ühtlasi suurim linn.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Stuttgart · Näe rohkem »

Tartu ülikooli rektor

Volli Kalm ja Margit Sutrop 2017. aastal rektorikandidaatidena. Volli Kalm valiti taas rektoriks, kuid sama aasta lõpus ta suri suusarajal. See on loetelu Tartu ülikooli rektoritest ja rektori kohusetäitjatest (prorektoritest).

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Tartu ülikooli rektor · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tuna

Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Tuna · Näe rohkem »

Valgustusajastu

Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Valgustusajastu · Näe rohkem »

Varbuse

Varbuse on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Varbuse · Näe rohkem »

Vecate

Vecate on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Vecate valla halduskeskus.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Vecate · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Venemaa · Näe rohkem »

Württemberg

Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Württemberg · Näe rohkem »

Württembergi hertsogkond

Württembergi lipp Württembergi vapp Württembergi hertsogkond (kollane) ja teised Švaabimaa territooriumid. See kaart järelandmine, kuna Švaabimaa ringkonnas oli umbes 80 erinevat territooriumi ning sadu enklaave ja eksklaave. Avaldatud Mattäus Seutteri poolt umbes aastal 1750 Topograafiline ühel lehel kaart Württembergi hertsogkonnast Lõuna-Saksamaal (u 1619) Ludwigsburgi palee, "Baroki õitseaeg", siseõu Piirikivi Badeni ja Württembergi vahel Württembergi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Württemberg) oli riik Edela-Saksamaal.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja Württembergi hertsogkond · Näe rohkem »

1767

1767.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja 1767 · Näe rohkem »

1803

1803.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja 1803 · Näe rohkem »

1805

1805.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja 1805 · Näe rohkem »

1806

1806.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja 1806 · Näe rohkem »

1812

1812.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja 1812 · Näe rohkem »

1813

1813.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja 1813 · Näe rohkem »

1852

1852.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja 1852 · Näe rohkem »

1913

1913.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja 1913 · Näe rohkem »

20. juuli

20.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja 20. juuli · Näe rohkem »

5. juuli

5.

Uus!!: Georg Friedrich Parrot ja 5. juuli · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

G. F. Parrot, Georg Friedrich von Parrot, George Frederic Parrot, George Frédéric Parrot, Georges Frédéric Parrot, Georges-Frederic Parrot.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »