22 suhted: Albert Einstein, Üldrelatiivsusteooria, Ballistika, Gravitatsioon, Gravitatsioonikonstant, Gravitatsiooniväli, Isaac Newton, Jõud, Kaugus, Kepleri seadused, Kiirus, Kosmoselaev, Mass, Mürsk, Pöördvõrdelisus, Planeet, Punktmass, Rakett, Raskuskiirendus, Ruut (algebra), Tõmbejõud, Võrdelisus.
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Üldrelatiivsusteooria
Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Üldrelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Ballistika
Ballistika on klassikalise mehaanika haru, mis käsitleb visatud või lastud esemete/kehade lendu ja lennujoont aegruumis erinevates keskkondades.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Ballistika · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsioonikonstant
Gravitatsioonikonstant (tähis G) on gravitatsioonijõu tugevust iseloomustav füüsikakonstant.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Gravitatsioonikonstant · Näe rohkem »
Gravitatsiooniväli
Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Jõud · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Kaugus · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Kiirus · Näe rohkem »
Kosmoselaev
Kosmoselaev on ühekordseks kasutamiseks ehitatud ning manööverdamist ja põkkamist võimaldav, enamasti mehitatud kosmoseaparaat.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Kosmoselaev · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Mass · Näe rohkem »
Mürsk
Suurtüki kildmürsud M107 sütikutega Vene päritolu suurtükimürske: 1) 76 mm – 6,2 kg 2) 76 mm – 6,2 kg 3) 107 mm – 17,2 kg 4) 122 mm – 21,76 kg 5) 122 mm – 25 kg 6) 152 mm – 40 kg 7) 152 mm – 43,56 kg Saksa õhutõrjekahuri 35 mm õppemürsud lindis Vene 125 mm kumulatiivne tankimürsk BK-14 Mürsk (ka suurtükimürsk; inglise keeles projectile) on heade ballistiliste lennuomadustega laskemoonaosa tulistamiseks suurtükist.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Mürsk · Näe rohkem »
Pöördvõrdelisus
Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teise suurus proportsionaalselt.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Pöördvõrdelisus · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Planeet · Näe rohkem »
Punktmass
Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Punktmass · Näe rohkem »
Rakett
Kanderakett Sojuz-U Rakett (itaaliakeelsest sõnast rocchetto, 'kedervars') on tavaliselt silindrilise kujuga, vedel- või tahkekütusel töötav lennuseade, mille panevad reaktiivtõuke mõjul edasi liikuma kütuse süütamisel tekkivad ja läbi lennuseadme tagaosa düüsi väljuvad kuumad põlemisgaasid või ioonid.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Rakett · Näe rohkem »
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »
Ruut (algebra)
Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »
Tõmbejõud
Erinimeliste ehk vastasmärgiliste laengutega osakestele või kehadele (st ühele positiivse laenguga osakesele või kehale ning ühele negatiivse laenguga osakesele või kehale) mõjub vastastikku tõmbejõud.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Tõmbejõud · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Gravitatsiooniseadus ja Võrdelisus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Newtoni gravitatsiooniseadus, Newtoni gravitatsiooniteooria, Newtoni õpetus, Ülemaailmne gravitatsiooniseadus.