Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Algebraline geomeetria, Algebraline joon, Ülo Kaasik, Difeomorfism, Diferentseeruv muutkond, Diferentsiaal, Ekvivalentsiseos, Elementaargeomeetria, Eukleides, Eukleidiline ruum, Inglise keel, Injektiivne funktsioon, Joon (täpsustus), Kõverjoon, Kõverus, Koonuselõige, Korpus (matemaatika), Kujutis (matemaatika), Lõik, Lebesgue'i mõõt, Matemaatika, Matemaatiline analüüs, Monotoonne funktsioon, Murdjoon, Muutuja, Polünoom, Ringjoon, Ruut, Sirge, Tasand, Tasandiline joon, Tee (topoloogia), Topoloogiline ruum, Võrrand, 1903.
Algebraline geomeetria
Algebraline geomeetria on geomeetria haru, mis uurib algebraliste muutkondade ja nende mitmesuguste üldistuste omadusi.
Uus!!: Joon ja Algebraline geomeetria · Näe rohkem »
Algebraline joon
Tschirnhausi kuubik, kolmandat järku algebraline joon Algebraline joon ehk tasandiline algebraline joon (ka algebraline kõver, tasandiline algebraline kõver) elementaarses mõttes on tasandiline joon, mille (ja ainult mille) punktide koordinaadid x, y rahuldavad mingit võrrandit kus F on kahe reaalarvulise muutujaga polünoom.
Uus!!: Joon ja Algebraline joon · Näe rohkem »
Ülo Kaasik
Mati Abel ja Ülo Kaasik (paremal) 2009. aastal Ülo Kaasik (9. november 1926 Tallinn – 17. aprill 2017 Tartu) oli eesti matemaatik.
Uus!!: Joon ja Ülo Kaasik · Näe rohkem »
Difeomorfism
Difeomorfism on bijektiivne pidevalt diferentseeruv kujutus, mille pöördkujutus on samuti pidevalt diferentseeruv.
Uus!!: Joon ja Difeomorfism · Näe rohkem »
Diferentseeruv muutkond
Diferentseeruv muutkond (inglise keeles differentiable manifold, differential manifold) on matemaatikas geomeetriline objekt, mis näeb lokaalselt välja nagu vektorruum üle reaalarvude korpuse, nii et seal on rakendatavad tuletise mõiste ja sellega seotud mõisted.
Uus!!: Joon ja Diferentseeruv muutkond · Näe rohkem »
Diferentsiaal
Funktsiooni y\!.
Uus!!: Joon ja Diferentsiaal · Näe rohkem »
Ekvivalentsiseos
Ekvivalentsiseoseks ehk ekvivalentsusseoseks nimetatakse binaarset seost mingil hulgal A, kui see seos on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne, st seos ~ on ekvivalentsiseos parajasti siis, kui.
Uus!!: Joon ja Ekvivalentsiseos · Näe rohkem »
Elementaargeomeetria
Elementaargeomeetria on geomeetria haru, milles kõrgemat matemaatikat kasutamata uuritakse lihtsamate kujundite (nurkade, hulknurkade ja -tahukate, ringi, kera ja mõnede pöördkehade) põhilisi omadusi.
Uus!!: Joon ja Elementaargeomeetria · Näe rohkem »
Eukleides
Eukleides Eukleides (Εὐκλείδης; ka Eukleides Aleksandriast) oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana".
Uus!!: Joon ja Eukleides · Näe rohkem »
Eukleidiline ruum
Eukleidiliseks ruumiks nimetatakse matemaatikas lõplikumõõtmelist vektorruumi üle reaalarvude korpuse, milles on defineeritud skalaarkorrutis.
Uus!!: Joon ja Eukleidiline ruum · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Joon ja Inglise keel · Näe rohkem »
Injektiivne funktsioon
element on ülimalt üks originaal: elementidel ''A'', ''B'' ja ''D'' on igaühel üks originaal, elemendil ''C'' ei ole ühtegi originaali. Injektiivne funktsioon ehk injektiivne kujutus ehk injektsioon ehk üksühene kujutus on funktsioon f:X\to Y, mille korral sihthulga Y iga elemendi y puhul on olemas ülimalt üks (võib-olla mitte ühtegi) lähtehulga X element x, millele funktsioon teda vastavusse seab (f(x).
Uus!!: Joon ja Injektiivne funktsioon · Näe rohkem »
Joon (täpsustus)
*Kriips.
Uus!!: Joon ja Joon (täpsustus) · Näe rohkem »
Kõverjoon
Kõverjoon on joon, mis ei ole sirgjoon või selle osa.
Uus!!: Joon ja Kõverjoon · Näe rohkem »
Kõverus
Kõverus (inglise keeles curvature) on geomeetria erinevates valdkondades mitme suuruse (skalaar, vektor, tensor) koondkuju, mis kirjeldab ühe või teise geomeetrilise "objekti" (näiteks joon, pind, Riemanni ruum jne) kõrvalekaldumist vastavatest "tasastest" objektidest (sirge, tasand, eukleidiline ruum jne).
Uus!!: Joon ja Kõverus · Näe rohkem »
Koonuselõige
Koonuselõiked Koonuselõige ehk koonuslõige on joon, mis tekib, kaksikkoonuse (pinna) lõikamisel tasandiga.
Uus!!: Joon ja Koonuselõige · Näe rohkem »
Korpus (matemaatika)
Olgu K mingi hulk, mis sisaldab vähemalt kaks elementi.
Uus!!: Joon ja Korpus (matemaatika) · Näe rohkem »
Kujutis (matemaatika)
Kujutis ehk teisend on matemaatikas lähtehulga A mõne elemendi a funktsiooni f: A → B korral sihthulga B element f(a).
Uus!!: Joon ja Kujutis (matemaatika) · Näe rohkem »
Lõik
Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja B kaasa arvatud.
Uus!!: Joon ja Lõik · Näe rohkem »
Lebesgue'i mõõt
Lebesgue'i mõõt üle \displaystyle \mathbb ^ on Jordani mõõdu jätk palju laiemale hulkade klassile, mille tõi sisse Henri Lebesgue 1902.
Uus!!: Joon ja Lebesgue'i mõõt · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Joon ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.
Uus!!: Joon ja Matemaatiline analüüs · Näe rohkem »
Monotoonne funktsioon
Matemaatilises analüüsis nimetatakse reaalmuutuja funktsiooni kasvavaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kasvab, ning kahanevaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kahaneb.
Uus!!: Joon ja Monotoonne funktsioon · Näe rohkem »
Murdjoon
Lahtine murdjoon A1A2A3A4A5A6. Sellel on 6 tippu ja 5 lüli Murdjoon on elementaargeomeetrias kujund, mis koosneb otspunkte pidi järjestikku ühendatud lõikudest.
Uus!!: Joon ja Murdjoon · Näe rohkem »
Muutuja
Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.
Uus!!: Joon ja Muutuja · Näe rohkem »
Polünoom
Polünoom ehk algebraline hulkliige on matemaatikas hulkliige, mis on moodustatud muutujatest (ehk tundmatutest) liitmise, lahutamise ja/või korrutamise abilÜ.
Uus!!: Joon ja Polünoom · Näe rohkem »
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Uus!!: Joon ja Ringjoon · Näe rohkem »
Ruut
Ruut küljepikkusega ''a'' ja diagonaaliga ''d'' Ruut on geomeetrias (planimeetrias) võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk.
Uus!!: Joon ja Ruut · Näe rohkem »
Sirge
Sirge ehk sirgjoon on ilma läbimõõduta, mõlemas suunas lõpmata pikk, kõverusteta joon ehk ühemõõtmeline ruum, mis võib sisalduda mitmemõõtmelises ruumis.
Uus!!: Joon ja Sirge · Näe rohkem »
Tasand
pisi Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum.
Uus!!: Joon ja Tasand · Näe rohkem »
Tasandiline joon
Tasandiline joon (inglise keeles plane curve) on matemaatikas joon, mis täielikult paikneb mingil ühel tasandil, mille kõik punktid on tasandumispunktid.
Uus!!: Joon ja Tasandiline joon · Näe rohkem »
Tee (topoloogia)
Punkt, mis on ruumis '''R'''² viidud ''A''-st ''B''-sse. Aga teised teed võivad läbida sellesama punktihulga. Topoloogias nimetatakse teeks (või mõnikord parametriseeritud jooneks) topoloogilises ruumis X pidevat kujutust f ühiklõigust I.
Uus!!: Joon ja Tee (topoloogia) · Näe rohkem »
Topoloogiline ruum
Topoloogiline ruum on üks matemaatika põhimõisteid, eukleidilise ruumi ja meetrilise ruumi üldistus.
Uus!!: Joon ja Topoloogiline ruum · Näe rohkem »
Võrrand
Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena.
Uus!!: Joon ja Võrrand · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Joon ja 1903 · Näe rohkem »
