Kiiremini kui brauser!
99 suhted: Afeel, Albert Einstein, Asteroid, Asteroidide vöö, Astronoomiline ühik, Üheaegsus, Öpiku-Oorti pilv, California Tehnoloogiainstituut, Charon, Deimos, Edwin Hubble, Ekliptika, Eksoplaneet, Ekstsentrilisus, Elektromagnetiline kiirgus, Ellips, Enceladus, Fookus, Friedrich Georg Wilhelm Struve, Galileo Galilei, Geotsentriline maailmasüsteem, Gravitatsioon, Gravitatsiooniline kollaps, Hapnik, Hüdrosfäär, Heelium, Heliopaus, Heliosfäär, Heliotsentriline maailmasüsteem, Hiidplaneet, Hydra (kaaslane), Isaac Newton, Jää, Johannes Kepler, Jupiter, Kasvuhoonegaasid, Kääbusplaneet, Kepleri seadused, Kollane kääbus, Kosmiline kiirgus, Kosmogoonia, Kosmoloogia, Kuiperi vöö, Kuu, Linnutee, Maa, Maa magnetväli, Maa tüüpi planeedid, Magnetosfäär, Marss, ..., Mass, Massikese, Merkuur, Meteoorkeha, Mikołaj Kopernik, Mineraal, Molekulipilv, Neptuun, Neptuuni-tagused objektid, Nix, Orbiit, Orbitaalkiirus, Päike, Päikesesüsteemi objektide loend, Päikesetuul, Peajada, Periheel, Phobos, Planeedi kaaslane, Planeedisüsteem, Planeet, Plasma, Pluuto, Ptolemaios, Pulsar, Raud(III)oksiid, Rõhk, Ringjoon, Saturn, Soojusenergia, Spektriklass, Spiraalgalaktika, Supernoova, Taevakeha, Täheparv, Täheteke, Täht (astronoomia), Temperatuur, Termotuumareaktsioon, Tiirlemine, Titaan, Uraan (planeet), Vahevöö, Valgusaasta, Veega, Veenus, Vesinik, Vulkaan, 17. sajand. Laienda indeks (49 rohkem) »
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Afeel · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Asteroid · Näe rohkem »
Asteroidide vöö
Asteroidide vöö on tähistatud valgega Asteroidide vöö on piirkond Päikesesüsteemis, mis paikneb umbes planeetide Marss ja Jupiter vahel.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Asteroidide vöö · Näe rohkem »
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »
Üheaegsus
Üheaegsus ehk samaaegsus (saksa keeles Gleichzeitigkeit) ehk simultaansus (inglise keeles simultaneity, saksa keeles Simultanität) ehk sünkroonsus (saksa keeles Synchronität) on sündmuste omadus toimuda täielikult või osaliselt ühel ja samal ajal.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Üheaegsus · Näe rohkem »
Öpiku-Oorti pilv
Kunstniku kujutus Öpiku-Oorti pilvest ja Kuiperi vööst, pildil on parandatud eraldiseisvate objektide nähtavust. Oletatav Öpiku-Oorti pilve kaugus Päikesest võrreldes ülejäänud päikesesüsteemiga Öpiku-Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Öpiku-Oorti pilv · Näe rohkem »
California Tehnoloogiainstituut
California Tehnoloogiainstituut (kõnekeeles Caltech) on eraõiguslik teadusülikool USA California osariigis Pasadena linnas.
Uus!!: Päikesesüsteem ja California Tehnoloogiainstituut · Näe rohkem »
Charon
Jumalikule komöödiale" Charon on vanakreeka mütoloogias paadimees, kes viib surnud Hadeses üle Acheroni jõe (mõnes versioonis üle Styxi jõe).
Uus!!: Päikesesüsteem ja Charon · Näe rohkem »
Deimos
Deimos on Marsi kaaslane, mis on väiksem ja Marsist kaugem kui planeedi teine kaaslane Phobos.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Deimos · Näe rohkem »
Edwin Hubble
Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield – 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Galaktika-välise astronoomia rajaja ja Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Edwin Hubble · Näe rohkem »
Ekliptika
Ekliptika (.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ekliptika · Näe rohkem »
Eksoplaneet
accessdate.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Eksoplaneet · Näe rohkem »
Ekstsentrilisus
Ellips Hüperbool Mittekõdunud koonuselõike (ellipsi, parabooli või hüperbooli) ekstsentrilisus (tähis \varepsilon) on arv, mis saadakse fokaalkauguse ja juhtkauguse jagatisena.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ellips · Näe rohkem »
Enceladus
Enceladus (Saturn II) on Saturni kaaslane, Saturni kuude hulgas on suuruselt kuues.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Enceladus · Näe rohkem »
Fookus
peeglite fookused F (f on fookuskaugus) Fookus (ld focus kolle, tulease) ehk tulipunkt on punkt optikasüsteemi optilisel teljel, milles koondava või hajutava süsteemi toimel lõikuvad valguskiired.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Fookus · Näe rohkem »
Friedrich Georg Wilhelm Struve
Meridiaanikaare Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827 Simunas Hammerfesti vallas Norras Friedrich Georg Wilhelm von Struve (vene keeles Василий Яковлевич Струве; 15. aprill 1793 Altona – 23. november 1864 Pulkovo) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Friedrich Georg Wilhelm Struve · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Geotsentriline maailmasüsteem
Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Geotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsiooniline kollaps
Kollaps on kokkulangemine iseenda raskuse all.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Gravitatsiooniline kollaps · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Heelium · Näe rohkem »
Heliopaus
Heliopaus on heliosfääri välimine kiht, kus tähtedevaheline tuul ja päikesetuul on tasakaalus.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Heliopaus · Näe rohkem »
Heliosfäär
Heliosfäär on vähemalt kaugeimate planeetideni ulatuv Päikese plasma leviala, Päikese magnetvälja ja päikesetuule mõjuala.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Heliosfäär · Näe rohkem »
Heliotsentriline maailmasüsteem
Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »
Hiidplaneet
Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Hiidplaneet · Näe rohkem »
Hydra (kaaslane)
Hydra on Pluuto suuruselt teine kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Hydra (kaaslane) · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Jää · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Jupiter · Näe rohkem »
Kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »
Kääbusplaneet
Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kääbusplaneet · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Kollane kääbus
Päike, tüüpiline kollane kääbus Kollane kääbus on spektriklassiga G ja heleduselt V klassi kuuluv peajada täht.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kollane kääbus · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Kosmogoonia
Kosmogoonia (vanakreeka sõnast κοσμογονία (kosmogonia; 'maailma tekkimine')) on astronoomia haru, mis uurib Universumi ja selle koostisosade teket ja arengut.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kosmogoonia · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kuiperi vöö
Päikesesüsteem, helerohelisega on tähistatud Kuiperi vöö objektid Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kuiperi vöö · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Kuu · Näe rohkem »
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Linnutee · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Maa · Näe rohkem »
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Maa magnetväli · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Magnetosfäär
Maa magnetosfääri välja renderdatud magnetvälja joonedMagnetosfäär on astronoomilist eset ümbritsev kosmose piirkond, kus selle objekti magnetväli manipuleerib või mõjutab laetud osakesi.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Magnetosfäär · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Marss · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Mass · Näe rohkem »
Massikese
Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Massikese · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Merkuur · Näe rohkem »
Meteoorkeha
Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Meteoorkeha · Näe rohkem »
Mikołaj Kopernik
Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Mineraal · Näe rohkem »
Molekulipilv
tähed, mis lähima mitme miljoni aasta jooksul oma intensiivse valgusega hävitavad selle molekulipilve Molekulipilv ehk molekulaarpilv (inglise keeles molecular cloud) on tähtedevahelise pilve tüüp, mille tihedus ja suurus võimaldavad, et selles moodustuksid molekulid, tavaliselt molekulaarne vesinik (H2).
Uus!!: Päikesesüsteem ja Molekulipilv · Näe rohkem »
Neptuun
Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Neptuun · Näe rohkem »
Neptuuni-tagused objektid
Neptuuni-tagused objektid on Kuiperi vöö kääbusplaneedid, asteroidid ja komeedid, mis tiirlevad Neptuuni orbiidist kaugemal.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Neptuuni-tagused objektid · Näe rohkem »
Nix
Nix on üks Pluuto looduslikest kaaslastest.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Nix · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Orbiit · Näe rohkem »
Orbitaalkiirus
Orbitaalkiirus on kiirus, millega vastav keha liigub kas ümber oma barütsentri või ümber tema süsteemi kõige suurema massiga keha.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Orbitaalkiirus · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteemi objektide loend
* Tsentraalne keha - Päike.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Päikesesüsteemi objektide loend · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Peajada
valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Peajada · Näe rohkem »
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Periheel · Näe rohkem »
Phobos
Phobos on Marsi üks kahest kaaslasest ehk kuust.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Phobos · Näe rohkem »
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »
Planeedisüsteem
Planeedisüsteem ehk päikesesüsteem on tähe või tähesüsteemi ümber tiirlev planeetide kogum.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Planeedisüsteem · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Planeet · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Plasma · Näe rohkem »
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Pluuto · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Pulsar
Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Pulsar · Näe rohkem »
Raud(III)oksiid
Raud(III)oksiid Raud(III)oksiid (keemiline valem Fe2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest raua ja kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Raud(III)oksiid · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Rõhk · Näe rohkem »
Ringjoon
Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Ringjoon · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Saturn · Näe rohkem »
Soojusenergia
Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Soojusenergia · Näe rohkem »
Spektriklass
Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Spektriklass · Näe rohkem »
Spiraalgalaktika
Spiraalgalaktika NGC 1232 Eriidanuse tähtkujus Spiraalgalaktika on üks tüüp galaktikaid.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Spiraalgalaktika · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Supernoova · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Taevakeha · Näe rohkem »
Täheparv
Herkulese tähtkujus Täheparv (ka täheklaster) on tähesüsteemide hierarhias mitmiktähtedele järgnevad (suuremad), tähtede omavahelisel gravitatsioonil põhinevad kooslused.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Täheparv · Näe rohkem »
Täheteke
Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad tähtedeks.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Täheteke · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Temperatuur · Näe rohkem »
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Termotuumareaktsioon · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Titaan · Näe rohkem »
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Vahevöö · Näe rohkem »
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Valgusaasta · Näe rohkem »
Veega
Veega asukoht Lüüra tähtkujus Veega koos teda ümbritseva udupilvega Veega (tähistatud ka kui Alpha Lyrae) on Lüüra tähtkuju heledaim täht, mis on tähistaevas heleduselt viies ning põhjataevas Arktuuruse järel heleduselt teine.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Veega · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Veenus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Vesinik · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Päikesesüsteem ja Vulkaan · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Päikesesüsteem ja 17. sajand · Näe rohkem »
