Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Aatom, Aatomispekter, Aatomituum, Absorptsioon, Boltzmanni konstant, Dipool, Doppleri efekt, Elektromagnetiline kiirgus, Footon, Gammakiirgus, Interaktsioon, Ionisatsioon, Ionisatsiooniaste, Jõud, Kaltsium, Kontsentratsioon, Lainepikkus, Määramatuse printsiip, Modulatsioon, Molekul, Monokromaatsus, Päike, Pidev spekter, Planeet, Rõhk, Spekter, Spontaanne kiirgus, Taevakeha, Täht (astronoomia), Temperatuur, Ultraviolettkiirgus, Valentselektron, Valgus, Van der Waalsi jõud.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Spektrijoon ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomispekter
Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele energiatasemele.
Uus!!: Spektrijoon ja Aatomispekter · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Spektrijoon ja Aatomituum · Näe rohkem »
Absorptsioon
Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld sõnast absorbere) on millegi neelamine, imamine.
Uus!!: Spektrijoon ja Absorptsioon · Näe rohkem »
Boltzmanni konstant
Boltzmanni konstant (tähis k või k_\text) on füüsikakonstant, mis seob omavahel ühe aineosakese kineetilise energia ja aine temperatuuri.
Uus!!: Spektrijoon ja Boltzmanni konstant · Näe rohkem »
Dipool
Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.
Uus!!: Spektrijoon ja Dipool · Näe rohkem »
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Uus!!: Spektrijoon ja Doppleri efekt · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Spektrijoon ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Spektrijoon ja Footon · Näe rohkem »
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Uus!!: Spektrijoon ja Gammakiirgus · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Spektrijoon ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Spektrijoon ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ionisatsiooniaste
Ionisatsiooniaste α on defineeritud kui α.
Uus!!: Spektrijoon ja Ionisatsiooniaste · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Spektrijoon ja Jõud · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Spektrijoon ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Spektrijoon ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Spektrijoon ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Määramatuse printsiip
Määramatusseos või määramatuse printsiip, tuntud ka kui Heisenbergi määramatuse printsiip, (inglise keeles uncertainty principle) on kvantmehaanikas Werner Heisenbergi poolt 1927.
Uus!!: Spektrijoon ja Määramatuse printsiip · Näe rohkem »
Modulatsioon
Modulatsioon on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Spektrijoon ja Modulatsioon · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Spektrijoon ja Molekul · Näe rohkem »
Monokromaatsus
Monokromaatsus ehk monokromaatilisus on valgus- või üldisemalt elektromagnetlainete omadus olla "ühevärviline", s.o kindla sageduse ja lainepikkusega.
Uus!!: Spektrijoon ja Monokromaatsus · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Spektrijoon ja Päike · Näe rohkem »
Pidev spekter
Pidev spekter ehk pidevspekter on mingi füüsikalise suuruse (harilikult energia või lainepikkuse) sujuvalt muutuva väärtusega vahemik.
Uus!!: Spektrijoon ja Pidev spekter · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Spektrijoon ja Planeet · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Spektrijoon ja Rõhk · Näe rohkem »
Spekter
Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.
Uus!!: Spektrijoon ja Spekter · Näe rohkem »
Spontaanne kiirgus
''E''2 – ''E''1.
Uus!!: Spektrijoon ja Spontaanne kiirgus · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Spektrijoon ja Taevakeha · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Spektrijoon ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Spektrijoon ja Temperatuur · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Spektrijoon ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Uus!!: Spektrijoon ja Valentselektron · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Spektrijoon ja Valgus · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Spektrijoon ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
