Kiiremini kui brauser!
109 suhted: Aatom, Allikas, Alumiinium, Aluskivim, Anhüdriidid, Anioon, Anood, Anorgaaniline keemia, Bakterid, Barüüt, Berüllium, Doonor, Ehitamine, Elavhõbe, Elektrijuhtivus, Elektromotoorjõud, Elektron, Galeniit, Granaadid, Graniit, Hapnik, Hõbe, Hematiit, Ioon, Iooniline side, Isotoop, Kalkopüriit, Kaltsiit, Kaltsium, Karbonaatkivim, Katood, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Keemiline valem, Keskahelik, Keskkond, Kilt, Kinaver, Kivim, Kliima, Kontsentratsioon, Koobalt, Kovalentne side, Kristallstruktuur, Kuld, Laeng, Lagunemisreaktsioon, Läige, ..., Lõhe, Liivakivi, Limused, Maak, Maardla, Maavara, Magma, Magmakamber, Magneesium, Markasiit, Marmor, Metaan, Metallid, Metalliline side, Mineraal, Moone (geoloogia), Murenemine, Naatrium, Nikkel, Oksüdatsioon, Oksiidid, Ookean, Organism, Päevakivi, Püriit, Pürokseenid, Põhjavesi, Plii, Poolmetallid, Poor, Protsess, Raadius, Raskmetallid, Raud, Räni, Rõhk, Redokspotentsiaal, Reljeef, Rift, Sete, Soolad, Struktuur, Sulfiidid, Tardkivim, Täisarv, Temperatuur, Tihedus, Tina, Tsükkel, Tsink, Vask, Väävel, Väävelhape, Vedelik, Vesi, Vesilahus, Vesinikeksponent, Vesiniksulfiid, Volfram. Laienda indeks (59 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Aatom · Näe rohkem »
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Allikas · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Alumiinium · Näe rohkem »
Aluskivim
Loomuldadel on kaks mullahorisonti – huumushorisont ja aluskivim Aluskivim ehk D-horisont on tard-, moonde- ja settekivimid, mille peale kujuneb muld ja mida ei muuda mulda kujundavad protsessid.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Aluskivim · Näe rohkem »
Anhüdriidid
Anhüdriid äädikhappest pisi Anhüdriid on keemiline aine, mis tekib vee formaalsel eraldumisel happest või alusest.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Anhüdriidid · Näe rohkem »
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Anioon · Näe rohkem »
Anood
Tsinkanoodi elektronide liikummise ja elektrivoolu suuna illustratsioon Anood (kreeka k anodos tee ülespoole) on elektriseadme elektrood, millele liiguvad katoodilt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Anood · Näe rohkem »
Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Anorgaaniline keemia · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Bakterid · Näe rohkem »
Barüüt
dolomiidil Barüüt on baariumsulfaadist (BaSO4) koosnev mineraal.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Barüüt · Näe rohkem »
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Berüllium · Näe rohkem »
Doonor
Doonor on isik, kes annetab vabatahtlikult oma rakke, kudesid või elundeid teistele isikutele, näiteks siirdamiseks.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Doonor · Näe rohkem »
Ehitamine
Ehitamine on hoone, rajatise vms ehitise püstitamine.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Ehitamine · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektromotoorjõud
Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Elektromotoorjõud · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Elektron · Näe rohkem »
Galeniit
Galeniit on raske sulfiidne mineraal, keemilise ainena plii(II)sulfiid.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Galeniit · Näe rohkem »
Granaadid
See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Granaadid · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Graniit · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Hapnik · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Hõbe · Näe rohkem »
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Hematiit · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Ioon · Näe rohkem »
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Iooniline side · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Isotoop · Näe rohkem »
Kalkopüriit
Kalkopüriit on mineraal, mis koosneb vasest, rauast ja väävlist (CuFeS2).
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Kalkopüriit · Näe rohkem »
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Kaltsiit · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Kaltsium · Näe rohkem »
Karbonaatkivim
Karbonaatkivim on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Karbonaatkivim · Näe rohkem »
Katood
Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Katood · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Keemiline side · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Keskahelik
Keskahelik on mäestik Aasias.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Keskahelik · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Keskkond · Näe rohkem »
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Kilt · Näe rohkem »
Kinaver
Kinaver antimoniidikristallidega maatriksis Kinaver, värvipigmendina ka tsinnoober on punakat värvi sulfiidne mineraal, mida kasutatakse ka pigmendina maalikunstis.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Kinaver · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Kivim · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Kliima · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Koobalt · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Kuld · Näe rohkem »
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Laeng · Näe rohkem »
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »
Läige
. Läige on viis, kuidas esemed nähtavat valgust peegeldavad.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Läige · Näe rohkem »
Lõhe
Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Lõhe · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Liivakivi · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Limused · Näe rohkem »
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Maak · Näe rohkem »
Maardla
Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Maardla · Näe rohkem »
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Maavara · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Magma · Näe rohkem »
Magmakamber
Vulkaani ehitus. Magmakamber on joonisel tähistatud numbriga 11 Magmakamber on litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Magmakamber · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Magneesium · Näe rohkem »
Markasiit
Markasiit on mineraal, mille koostiseks on raudsulfiid (FeS2).
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Markasiit · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Marmor · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Metaan · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Metallid · Näe rohkem »
Metalliline side
Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Metalliline side · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Mineraal · Näe rohkem »
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Murenemine · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Naatrium · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Nikkel · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Oksiidid · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Ookean · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Organism · Näe rohkem »
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Päevakivi · Näe rohkem »
Püriit
Püriit on sulfiidne mineraal.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Püriit · Näe rohkem »
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Pürokseenid · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Plii · Näe rohkem »
Poolmetallid
Poolmetallid ehk metalloidid on metallide ja mittemetallide kõrval üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad üksteisest ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Poolmetallid · Näe rohkem »
Poor
Poor (ka urve) on mingil kehal või selle sees olev väike ava või õõs.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Poor · Näe rohkem »
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Protsess · Näe rohkem »
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Raadius · Näe rohkem »
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Raskmetallid · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Raud · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Räni · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Rõhk · Näe rohkem »
Redokspotentsiaal
Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Redokspotentsiaal · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Reljeef · Näe rohkem »
Rift
USGS image Rift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine Riftide tekkepõhjuseks on laamade lahknemine.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Rift · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Sete · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Soolad · Näe rohkem »
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Struktuur · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Tardkivim · Näe rohkem »
Täisarv
Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Täisarv · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Tihedus · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Tina · Näe rohkem »
Tsükkel
Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Tsükkel · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Tsink · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Vask · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Väävel · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Väävelhape · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Vesi · Näe rohkem »
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Vesilahus · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »
Volfram
Volframitükid Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74.
Uus!!: Sulfiidsed mineraalid ja Volfram · Näe rohkem »
