Kiiremini kui brauser!
103 suhted: Aatomituum, Ammoniaak, Austraalia, Boor, Celsiuse skaala, Curie punkt, Dissotsiatsioon, Elektrolüüs, Ensüüm, Eripind, Füüsikalised omadused, Ferromagnetism, Filipiinid, Fluor, Fosfor, Fosforhape, Grafiit, Halogeenid, Hape, Hapnik, Hüdriidid, Indoneesia, Invar, Isotoop, Kanada, Karbamiid, Katalüsaator, Keemik, Keemiline element, Keemistemperatuur, Kloriidid, Kondensatsioonireaktsioon, Konverter, Korrosioon, Kroom, Kuuba, Lahus, Lämmastik, Lämmastikhape, Lõuna-Aafrika, Leelis, Lihtaine, Lisand (keemia), Loodus, Maa tuum, Maak, Maakoor, Maismaa, Margariin, Massiarv, ..., Melhior, Metallid, Metallurgia, Mineraal, Mineraloogia, Naatrium, Nikroom, Nitraadid, Normaaltingimused, Nukleonid, Oksüdatsioon, Oksüdeerija, Oksiidid, Paagutamine, Raney nikkel, Raua, Raud, Raudoksiidid, Räbu, Räni, Reduktsioon (keemia), Rootsi, Sade, Süsinik, Seoseenergia, Silikaadid, Silikaatsed mineraalid, Soolad, Stabiilne isotoop, Sulam, Sulamistemperatuur, Sulfaadid, Sulfiidid, Tehnoloogia, Tihedus, Toiduainetööstus, Tonn, Tsink, Uus-Kaledoonia, Vana-Hiina, Vasemaak, Vask, Väävel, Väävelhape, Venemaa, Vesi, Vesilahus, Vesinik, Vesinikfluoriidhape, Vesinikkloriidhape, 1751, 1765, 1775. Laienda indeks (53 rohkem) »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Nikkel ja Aatomituum · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Nikkel ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Nikkel ja Austraalia · Näe rohkem »
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Uus!!: Nikkel ja Boor · Näe rohkem »
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Uus!!: Nikkel ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »
Curie punkt
Curie punkt ehk Curie temperatuur on füüsikas ja materjaliteaduses temperatuur, millest kõrgemal kaotab püsimagnet oma magnetilised omadused.
Uus!!: Nikkel ja Curie punkt · Näe rohkem »
Dissotsiatsioon
Dissotsiatsioon ehk dissotsieerumine (ladina sõnast dissociāto 'eraldamine, lahutamine') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Nikkel ja Dissotsiatsioon · Näe rohkem »
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Uus!!: Nikkel ja Elektrolüüs · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Nikkel ja Ensüüm · Näe rohkem »
Eripind
Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.
Uus!!: Nikkel ja Eripind · Näe rohkem »
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Uus!!: Nikkel ja Füüsikalised omadused · Näe rohkem »
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Uus!!: Nikkel ja Ferromagnetism · Näe rohkem »
Filipiinid
Filipiinide Masskara festivali olulisim osa on tänavatel latiinorütmide saatel tantsijad, kes kannavad rõõmsaid maske ja kirevaid kostüüme Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist.
Uus!!: Nikkel ja Filipiinid · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Nikkel ja Fluor · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Nikkel ja Fosfor · Näe rohkem »
Fosforhape
Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.
Uus!!: Nikkel ja Fosforhape · Näe rohkem »
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Uus!!: Nikkel ja Grafiit · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: Nikkel ja Halogeenid · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Nikkel ja Hape · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Nikkel ja Hapnik · Näe rohkem »
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Uus!!: Nikkel ja Hüdriidid · Näe rohkem »
Indoneesia
Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest.
Uus!!: Nikkel ja Indoneesia · Näe rohkem »
Invar
Invari tükid Invar on raua ja nikli (36%) ferromagnetiline sulam, millel on anomaalselt väike joonpaisumistegur (vahemikus –80...100 °C on see 1,5 × 10–6 °C–1).
Uus!!: Nikkel ja Invar · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Nikkel ja Isotoop · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Nikkel ja Kanada · Näe rohkem »
Karbamiid
Karbamiid ehk uurea ehk kusiaine on orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust, keemilise valemiga CON2H4 või (NH2)2CO.
Uus!!: Nikkel ja Karbamiid · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Nikkel ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Keemik
Keemik on spetsialist keemia valdkonnas.
Uus!!: Nikkel ja Keemik · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Nikkel ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Nikkel ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Nikkel ja Kloriidid · Näe rohkem »
Kondensatsioonireaktsioon
Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.
Uus!!: Nikkel ja Kondensatsioonireaktsioon · Näe rohkem »
Konverter
Konverter (inglise keeles converter Sõnaveeb.
Uus!!: Nikkel ja Konverter · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Nikkel ja Korrosioon · Näe rohkem »
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Uus!!: Nikkel ja Kroom · Näe rohkem »
Kuuba
Kuuba Trinidad kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja Kuuba on riik Ladina-Ameerikas.
Uus!!: Nikkel ja Kuuba · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Nikkel ja Lahus · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Nikkel ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Uus!!: Nikkel ja Lämmastikhape · Näe rohkem »
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Uus!!: Nikkel ja Lõuna-Aafrika · Näe rohkem »
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Uus!!: Nikkel ja Leelis · Näe rohkem »
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Uus!!: Nikkel ja Lihtaine · Näe rohkem »
Lisand (keemia)
Lisand võib olla ka soovimatu. Näiteks siin peaks saagiseks olema valge kristalne aine, kuid reaktsioonisegu liigne kuumutamine tekitas juurde hulgaliselt kollase värvusega lisandit. Lisand on teine aine, mille molekulid esinevad põhiliselt ühe aine molekulidest koosnevas materjalis või võõras keemiline element, mille aatomid asendavad aineomaseid mõne keemilise aine kristallvõres.
Uus!!: Nikkel ja Lisand (keemia) · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Nikkel ja Loodus · Näe rohkem »
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Uus!!: Nikkel ja Maa tuum · Näe rohkem »
Maak
Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Uus!!: Nikkel ja Maak · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Nikkel ja Maakoor · Näe rohkem »
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Uus!!: Nikkel ja Maismaa · Näe rohkem »
Margariin
Margariin on või aseaine.
Uus!!: Nikkel ja Margariin · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Nikkel ja Massiarv · Näe rohkem »
Melhior
Melhior on vase ja nikli (kuni 30%) sulam, mis võib sisaldada ka veidi rauda ja mangaani, mis suurendavad sulami tugevust ja korrosioonikindlust.
Uus!!: Nikkel ja Melhior · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Nikkel ja Metallid · Näe rohkem »
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Uus!!: Nikkel ja Metallurgia · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Nikkel ja Mineraal · Näe rohkem »
Mineraloogia
See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.
Uus!!: Nikkel ja Mineraloogia · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Nikkel ja Naatrium · Näe rohkem »
Nikroom
Nikroom on nikli ja kroomi sulam.
Uus!!: Nikkel ja Nikroom · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Nikkel ja Nitraadid · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Nikkel ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Nikkel ja Nukleonid · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Nikkel ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Uus!!: Nikkel ja Oksüdeerija · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Nikkel ja Oksiidid · Näe rohkem »
Paagutamine
Paagutamine on peeneteralise või pulbrilise materjali muutmine tükiliseks kõrge temperatuuri toimel (muutuvad materjali koostis ja struktuur).
Uus!!: Nikkel ja Paagutamine · Näe rohkem »
Raney nikkel
Raney nikkel on tahke mikrokristalliline poorne katalüsaator, mis koosneb niklist ja alumiiniumist.
Uus!!: Nikkel ja Raney nikkel · Näe rohkem »
Raua
Raua on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Uus!!: Nikkel ja Raua · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Nikkel ja Raud · Näe rohkem »
Raudoksiidid
Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.
Uus!!: Nikkel ja Raudoksiidid · Näe rohkem »
Räbu
Räbu ehk šlakk on metallurgiliste tööstusprotsesside, näiteks malmi, terase või mõne muu metalli sulatamise või tootmise, kõrvalsaadus.
Uus!!: Nikkel ja Räbu · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Nikkel ja Räni · Näe rohkem »
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Uus!!: Nikkel ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Nikkel ja Rootsi · Näe rohkem »
Sade
Sade on lahusest enamasti keemilise reaktsiooni käigus eraldunud (settinud) tahke aines.
Uus!!: Nikkel ja Sade · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Nikkel ja Süsinik · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Nikkel ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Silikaadid
Silikaadid on ränihapete soolad.
Uus!!: Nikkel ja Silikaadid · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Nikkel ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Nikkel ja Soolad · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Nikkel ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Nikkel ja Sulam · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Nikkel ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Uus!!: Nikkel ja Sulfaadid · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Nikkel ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Uus!!: Nikkel ja Tehnoloogia · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Nikkel ja Tihedus · Näe rohkem »
Toiduainetööstus
Juustutootmine Toiduainetööstus (ka toiduainetetööstus) on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks.
Uus!!: Nikkel ja Toiduainetööstus · Näe rohkem »
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Uus!!: Nikkel ja Tonn · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Nikkel ja Tsink · Näe rohkem »
Uus-Kaledoonia
Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas.
Uus!!: Nikkel ja Uus-Kaledoonia · Näe rohkem »
Vana-Hiina
Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.
Uus!!: Nikkel ja Vana-Hiina · Näe rohkem »
Vasemaak
Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Uus!!: Nikkel ja Vasemaak · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Nikkel ja Vask · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Nikkel ja Väävel · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Nikkel ja Väävelhape · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Nikkel ja Venemaa · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Nikkel ja Vesi · Näe rohkem »
Vesilahus
Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.
Uus!!: Nikkel ja Vesilahus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Nikkel ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Uus!!: Nikkel ja Vesinikfluoriidhape · Näe rohkem »
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Uus!!: Nikkel ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »
1751
1751.
Uus!!: Nikkel ja 1751 · Näe rohkem »
1765
1765.
Uus!!: Nikkel ja 1765 · Näe rohkem »
1775
1775.
Uus!!: Nikkel ja 1775 · Näe rohkem »
