Kiiremini kui brauser!
8 suhted: Eurokommunism, Inglise keel, Itaalia Kommunistlik Partei, Praha kevad, Prantsuse Kommunistlik Partei, Ungari ülestõus (1956), Varssavi Lepingu Organisatsioon, 1956.
Eurokommunism
Eurokommunism on Lääne-Euroopa kommunistide seas populaarne loosung, mille sealsed kommunistlikud parteid püstitasid oma demokraatliku elektoraadi säilitamiseks pärast Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi mitut rahvusvahelist hukkamõistu põhjustanud kuritegu, eriti pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist augustis 1968 (vt Praha kevad).
Uus!!: Suurbritannia Kommunistlik Partei ja Eurokommunism · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Suurbritannia Kommunistlik Partei ja Inglise keel · Näe rohkem »
Itaalia Kommunistlik Partei
Itaalia Kommunistlik Partei (Partito Comunista Italiano, PCI) oli Itaalias aastatel 1921–1991 tegutsenud kommunistlik partei.
Uus!!: Suurbritannia Kommunistlik Partei ja Itaalia Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Praha kevad
Praha kevad (tšehhi keeles Pražské jaro, slovaki keeles Pražská jar) oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.
Uus!!: Suurbritannia Kommunistlik Partei ja Praha kevad · Näe rohkem »
Prantsuse Kommunistlik Partei
Prantsuse Kommunistlik Partei (prantsuse keeles Parti communiste français; lühend PCF) on kommunismi ja euroskeptitsismi ideoloogiat propageeriv kommunistlik partei, suuremaid poliitilisi parteid Prantsusmaal (2006. aastal suuruselt kolmas).
Uus!!: Suurbritannia Kommunistlik Partei ja Prantsuse Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Suurbritannia Kommunistlik Partei ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Uus!!: Suurbritannia Kommunistlik Partei ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Suurbritannia Kommunistlik Partei ja 1956 · Näe rohkem »
