Kiiremini kui brauser!
187 suhted: Adam Johann von Krusenstern, Adrakohus, Alexander von Keyserling, Angerja mõis, Ao mõis, Arved von Taube, Asehaldur, Borodino lahing, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Carl Arvid von Klingspor, Cesvaine, Chemnitz, Dresden, Edise mõis, Edise vasallilinnus, Eestimaa, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Elbląg, Elisabet, Evert Taube, Ferdinand III, Fredrik I, Grodna kubermang, Hageri kihelkond, Hailuoto, Haljava, Haljava mõis, Harju kreis, Harjumaa, Hauptmann, Hõreda mõis, Heinrich Göseken, Imastu mõis, Immatrikulatsioon, Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner, Jacob Johan Taube, Jäneda mõis, Järvakandi mõis, Järvamaa, Jõgeva, Johann Georg I, Johann von Taube, Juuru kihelkond, Kabala mõis (Pilistvere), Kahekümneviieaastane sõda, Katariina I, ..., Koonu mõis, Kornet, Kose kihelkond, Kose mõis (Jõelähtme), Kose-Uuemõisa mõis, Krahv, Kroonlinn, Kudina mõis, Kullamaa mõis, Kuramaa, Kuramaa rüütelkond, Laupa mõis, Läänemaa, Lüganuse kihelkond, Lüneburg, Lellapere mõis, Liivimaa, Liivimaa aadlilipkond, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Linnafoogt, Luunja mõis, Maardu mõis, Maarja-Magdaleena kihelkond, Magnus, Magnus Karl von Taube, Mahtra mõis, Maidla mõis (Juuru kihelkond), Marssal, Mālpils, Märjamaa kihelkond, Mõis, Michael von Taube, Narva, Navesti mõis, Nõmmküla mõis, Nõo kihelkond, Nils Otto Taube, Noarootsi kihelkond, Nordisk familjebok, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus, Ohekatku mõis, Omsk, Ooberst, Orenburg, Osten, Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg, Otto Reinhold Taube, Pahkla mõis, Paide kreis, Pala mõis (Kadrina), Pangodi mõis, Päärdu mõis, Püssi mõis, Põhjasõda Eesti alal, Põlisaadel, Pikavere mõis, Pilistvere kihelkond, Pommeri, Poola kuningas, Preisi kuningriik, Pudivere mõis, Purtse mõis, Purtse vasallilinnus, Rakvere, Rapla kihelkond, Rõuge kihelkond, Riguldi mõis, Riiginõukogu (Venemaa keisririik), Roela mõis, Rooma, Rootsi aeg, Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend, Rootsi keel, Rootsi rüütelkond, Rothnaußlitz, Rozbeķi mõis, Rucavas muiža, Saaremaa, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksimaa, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Skåne maakond, Stiftifoogt, Sutlepa mõis, Svenskt biografiskt handlexikon, Taani, Tallinna toomkirik, Tartu, Tartu kreis, Tartumaa, Tännassilma mõis (Viljandi), Türi, Türi kihelkond, Türi paberivabrik, Tüvi, Tõeline riiginõunik, Tõlluste mõis, Tellista mõis, Tsooru mõis, Turaida, Uusikaupunki rahu, Vabahärra, Vahastu mõis, Vana-Liivimaa, Vappepitaaf, Vääna mõis, Vene keel, Venemaa keiserlik merevägi, Venemaa keisririigi senaatorite loend, Vidruka mõis, Viin, Vilno kubermang, Virumaa, Vitsebsk, Voore mõis (Viru-Jaagupi), Württembergi kuningriik, Zygmunt II August, 1571, 1572, 1590, 1638, 1652, 1668, 1676, 1680, 1719, 1721, 1746, 1747, 19. juuni, 25. juuni, 30. aprill, 4. veebruar, 7. juuli. Laienda indeks (137 rohkem) »
Adam Johann von Krusenstern
Adam Johann von Krusenstern Krusensterni suguvõsa vapp Hagudi mõisa härrastemaja – Adam Johann von Krusensterni sünnikoht Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern; Иван (Иоганн Антон) Фёдорович Крузенштерн; 19. november 1770 Hagudi mõis – 12. august 1846 Kiltsi mõis, Virumaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa meresõitja ja admiral (1842).
Uus!!: Taube ja Adam Johann von Krusenstern · Näe rohkem »
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Uus!!: Taube ja Adrakohus · Näe rohkem »
Alexander von Keyserling
Krahv Alexander von Keyserling Krahv Alexander Friedrich Michael Lebrecht Nikolaus Arthur von Keyserling (vene: Александр Андреевич Кейзерлинг) (15. august 1815 Kabile mõis, Kuramaa – 8. mai 1891 Raikküla mõis) oli baltisaksa geoloog ja paleontoloog ning poliitik.
Uus!!: Taube ja Alexander von Keyserling · Näe rohkem »
Angerja mõis
Angerja mõis (saksa keeles Angern) oli Pahkla mõisa kõrvalmõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).
Uus!!: Taube ja Angerja mõis · Näe rohkem »
Ao mõis
Ao mõis (saksa keeles Hackeweid) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Ao külas Järvamaal.
Uus!!: Taube ja Ao mõis · Näe rohkem »
Arved von Taube
Arvid Berend Gustav Etienne von Taube (14. oktoober 1905 Tallinn – 1978) oli baltisaksa ajaloolane.
Uus!!: Taube ja Arved von Taube · Näe rohkem »
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Uus!!: Taube ja Asehaldur · Näe rohkem »
Borodino lahing
Borodino lahing oli 7. septembril (vkj 26. augustil) 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I juhitud Prantsuse esimese keisririigi sõjaväe ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjaväe vahel.
Uus!!: Taube ja Borodino lahing · Näe rohkem »
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Uus!!: Taube ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Uus!!: Taube ja Carl Arvid von Klingspor · Näe rohkem »
Cesvaine
Cesvaine (saksa Seßwegen) on linn Lätis Madona piirkonnas.
Uus!!: Taube ja Cesvaine · Näe rohkem »
Chemnitz
Chamnitzi kesklinn Chemnitz on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Uus!!: Taube ja Chemnitz · Näe rohkem »
Dresden
Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.
Uus!!: Taube ja Dresden · Näe rohkem »
Edise mõis
Edise mõis (saksa keeles Schloss Etz) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Taube ja Edise mõis · Näe rohkem »
Edise vasallilinnus
Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Edise vasallilinnus (saksa keeles Schloẞ Etz) oli vasallilinnus Edise külas Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Taube ja Edise vasallilinnus · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Taube ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Uus!!: Taube ja Eestimaa kindralkuberneride loend · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Taube ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Taube ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Taube ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Taube ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Uus!!: Taube ja Elbląg · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Taube ja Elisabet · Näe rohkem »
Evert Taube
Evert Taube (1961) Evert Taube 1942. aastal ilmunud fotol Eino Hanski loodud Evert Taube'i kuju Göteborgis Evert Axel Taube (12. märts 1890 Göteborg – 31. jaanuar 1976 Stockholm) oli rootsi laulja, helilooja, kirjanik ja kunstnik.
Uus!!: Taube ja Evert Taube · Näe rohkem »
Ferdinand III
Ferdinand III (13. juuli 1608 – 2. aprill 1657) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja aastatel 1637–1657.
Uus!!: Taube ja Ferdinand III · Näe rohkem »
Fredrik I
Fredrik I Fredrik I oli Rootsi kuningas.
Uus!!: Taube ja Fredrik I · Näe rohkem »
Grodna kubermang
Grodna kubermang (arvatavasti 1897) Grodna kubermang (ka Grodno kubermang, Hrodna kubermang) oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Taube ja Grodna kubermang · Näe rohkem »
Hageri kihelkond
Hageri kirik Hageri kihelkond (lühend Hag, saksa keeles Kirchspiel Haggers) on ajalooline kihelkond Harjumaa keskosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Taube ja Hageri kihelkond · Näe rohkem »
Hailuoto
Hailuoto on saar ja samanimeline vald Soomes, Perämeres Oulust lääne pool.
Uus!!: Taube ja Hailuoto · Näe rohkem »
Haljava
Haljava on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Uus!!: Taube ja Haljava · Näe rohkem »
Haljava mõis
Haljava mõis (saksa keeles Hallinap) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).
Uus!!: Taube ja Haljava mõis · Näe rohkem »
Harju kreis
Harju kreis ja Tallinna (Reveli) kreis (saksa keeles Kreis Harrien, vene keeles Гарриенский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Põhja-Eestis aastatel 1796–1918.
Uus!!: Taube ja Harju kreis · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Taube ja Harjumaa · Näe rohkem »
Hauptmann
Saksa hauptmanni õlak Hauptmann on ohvitseri auaste saksakeelsetes riikides.
Uus!!: Taube ja Hauptmann · Näe rohkem »
Hõreda mõis
Kunagise Hõreda mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Hõreda mõis (saksa keeles Hoerdel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Taube ja Hõreda mõis · Näe rohkem »
Heinrich Göseken
Heinrich Göseken vanem (13. aprill 1612 Hannover – 4. detsember (vkj 24. november) 1681 Kullamaa) oli saksa päritolu Eestimaa vaimulik kirja- ja keelemees.
Uus!!: Taube ja Heinrich Göseken · Näe rohkem »
Imastu mõis
Imastu mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Härjatall Kuivati Imastu mõis (saksa keeles Mönnikorb, vene keeles Менникорбъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Taube ja Imastu mõis · Näe rohkem »
Immatrikulatsioon
Oxfordi ülikoolis Immatrikulatsioon (ladina in 'sisse' + hilisladina mātrị̄cula 'nimistu') on üliõpilase matriklisse (ülikooli vastu võetud üliõpilaste ametlikusse nimistusse) kandmine.
Uus!!: Taube ja Immatrikulatsioon · Näe rohkem »
Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner
Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner oli Rootsi kuninga esindaja (kindralkuberner) 17.
Uus!!: Taube ja Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner · Näe rohkem »
Jacob Johan Taube
Vabahärra Jacob Johan Taube af Kudding (1624–1695) oli Liivimaalt Kudina mõisast pärit Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant).
Uus!!: Taube ja Jacob Johan Taube · Näe rohkem »
Jäneda mõis
Kunagise Jäneda mõisa härrastemaja 2007. aastal Droonivideo Jäneda mõisast ja pargist 2021. aasta juulis Härrastemaja lõunakülg Jäneda mõis (saksa keeles Jendel) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Taube ja Jäneda mõis · Näe rohkem »
Järvakandi mõis
Järvakandi mõisa peahoone, 19. sajandi lõpp Järvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Taube ja Järvakandi mõis · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Taube ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jõgeva
Droonivideo Jõgeva põhikooli kohalt 2021. aasta suvel Jõgeva on linn Jõgeva maakonnas, maakonna ja Jõgeva valla halduskeskus.
Uus!!: Taube ja Jõgeva · Näe rohkem »
Johann Georg I
Johann Georg I koeraga. Frans Luycx, 1652 Johann Georg I (5. märts 1585 Dresden – 8. oktoober 1656 Dresden) oli Saksimaa kuurvürst Wettini dünastia Alberti liinist, Christian II vend.
Uus!!: Taube ja Johann Georg I · Näe rohkem »
Johann von Taube
Johann von Taube (ka Hans; 1591–1629 Elbing) oli Eestimaa aadlikust Saksimaa sõjaväelane (hauptmann).
Uus!!: Taube ja Johann von Taube · Näe rohkem »
Juuru kihelkond
Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Taube ja Juuru kihelkond · Näe rohkem »
Kabala mõis (Pilistvere)
Kabala mõisa peahoone Kabala mõis (saksa keeles Cabbal või Kabbal) oli mõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Taube ja Kabala mõis (Pilistvere) · Näe rohkem »
Kahekümneviieaastane sõda
Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.
Uus!!: Taube ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Taube ja Katariina I · Näe rohkem »
Koonu mõis
Koonu mõis (saksa keeles Kono) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Taube ja Koonu mõis · Näe rohkem »
Kornet
Postisarv Kornet (prantsuse, itaalia cornetto – sarveke) on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ning kausshuulikuga vaskpuhkpill.
Uus!!: Taube ja Kornet · Näe rohkem »
Kose kihelkond
Kose kirik Kose kihelkond (lühend Kos, saksa keeles Kirchspiel Kosch) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa kaguosas.
Uus!!: Taube ja Kose kihelkond · Näe rohkem »
Kose mõis (Jõelähtme)
Kose poolmõisa ühe hoone säilinud vundamendile rajatud uus hoone Kose poolmõisa säilinud väravaehitis Kose poolmõis (saksa keeles Kosch) oli poolmõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Taube ja Kose mõis (Jõelähtme) · Näe rohkem »
Kose-Uuemõisa mõis
Graniitobeliskid Kose-Uuemõisa mõisa peahoone Kose-Uuemõisa mõis (saksa keeles Nova Curia, hiljem Neuenhof) oli rüütlimõis Harjumaal Kose kihelkonnas.
Uus!!: Taube ja Kose-Uuemõisa mõis · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Taube ja Krahv · Näe rohkem »
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Uus!!: Taube ja Kroonlinn · Näe rohkem »
Kudina mõis
Kunagise Kudina mõisa peahoone Kudina mõis (saksa keeles Kudding) oli rüütlimõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas.
Uus!!: Taube ja Kudina mõis · Näe rohkem »
Kullamaa mõis
Kullamaa mõis oli mitme Eesti mõisa nimi.
Uus!!: Taube ja Kullamaa mõis · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Taube ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Uus!!: Taube ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »
Laupa mõis
Laupa mõisa peahoone Pärnu jõe ääres Laupa mõis (saksa keeles Laupa) oli rüütlimõis Järvamaal Türi kihelkonnas.
Uus!!: Taube ja Laupa mõis · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Taube ja Läänemaa · Näe rohkem »
Lüganuse kihelkond
Lüganuse kirik 1900. aastatel Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees Lüganuse kihelkond (lühend Lüg) on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Taube ja Lüganuse kihelkond · Näe rohkem »
Lüneburg
Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.
Uus!!: Taube ja Lüneburg · Näe rohkem »
Lellapere mõis
Lellapere mõis (saksa keeles Lellefer) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Taube ja Lellapere mõis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Taube ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa aadlilipkond
Liivimaa aadlilipkond (rootsi Livländska adelsfanan) oli Liivimaal ratsateenistuskohustuse alusel loodud ratsaväeosa, mis eksisteeris keskajast kuni 1710.
Uus!!: Taube ja Liivimaa aadlilipkond · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Taube ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Taube ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Linnafoogt
Linnafoogt oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja.
Uus!!: Taube ja Linnafoogt · Näe rohkem »
Luunja mõis
Luunja mõis (saksa keeles Lunia, varem Probsthof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikkniml.shtml (vaadatud 23.12.2015).
Uus!!: Taube ja Luunja mõis · Näe rohkem »
Maardu mõis
Maardu mõisa peahoone eestvaade Maardu mõisa peahoone tagantvaade Maardu mõis (saksa keeles Maart) oli mõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.
Uus!!: Taube ja Maardu mõis · Näe rohkem »
Maarja-Magdaleena kihelkond
Maarja-Magdaleena kirik Maarja-Magdaleena kihelkond (lühend MMg; saksa keeles Kirchspiel St. Marien-Magdalenen in Kreis Dorpat) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Taube ja Maarja-Magdaleena kihelkond · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Taube ja Magnus · Näe rohkem »
Magnus Karl von Taube
Magnus Karl von Taube Magnus Karl von Taube (vene keeles Максим Антонович Таубе; 1826 – 5. veebruar 1907) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (ratsaväekindral) ja Stepi kindralkuberner Omskis 1889–1900 ning Riiginõukogu liige.
Uus!!: Taube ja Magnus Karl von Taube · Näe rohkem »
Mahtra mõis
Mahtra mõis (saksa keeles Machters) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Taube ja Mahtra mõis · Näe rohkem »
Maidla mõis (Juuru kihelkond)
Peahoone eestvaates Mõisa park Maidla mõis (saksa keeles Maidel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Taube ja Maidla mõis (Juuru kihelkond) · Näe rohkem »
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Taube ja Marssal · Näe rohkem »
Mālpils
Mālpils on küla (lielciems) Lätis Sigulda piirkonnas, Mālpilsi valla halduskeskus.
Uus!!: Taube ja Mālpils · Näe rohkem »
Märjamaa kihelkond
Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Taube ja Märjamaa kihelkond · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Taube ja Mõis · Näe rohkem »
Michael von Taube
pisi Michael von Taube (ka Mihhail Taube, venepäraselt Михаил Александрович Таубе; 15. mai 1869 Pavlovsk – 29. november 1961 Pariis) oli baltisaksa päritolu vene õigusteadlane ja ajaloolane.
Uus!!: Taube ja Michael von Taube · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Taube ja Narva · Näe rohkem »
Navesti mõis
Navesti mõis (saksa keeles Nawwast) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Taube ja Navesti mõis · Näe rohkem »
Nõmmküla mõis
Nõmmküla mõis (saksa keeles Nömmküll, varem Kluttorp) oli rüütlimõis, hiljem Riguldi kõrvalmõis Läänemaal Noarootsi kihelkonnas.
Uus!!: Taube ja Nõmmküla mõis · Näe rohkem »
Nõo kihelkond
Nõo Püha Laurentsiuse kirik Nõo kihelkond (lühend Nõo; saksa keeles Kirchspiel Nüggen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Taube ja Nõo kihelkond · Näe rohkem »
Nils Otto Taube
Parun Nils Otto von Taube (25. juuli 1928 Eesti – 11. märts 2008 London, Suurbritannia) oli Eesti päritolu Suurbritannia ärimees, fondihaldur, teaduse sponsor Eestis.
Uus!!: Taube ja Nils Otto Taube · Näe rohkem »
Noarootsi kihelkond
Noarootsi kirik Noarootsi kihelkond (lühend Noa; rootsi keeles Nuckö socken, saksa keeles Kirchspiel Nukkö) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Taube ja Noarootsi kihelkond · Näe rohkem »
Nordisk familjebok
Teise trüki köite juugendstiilis selg "Nordisk familjebok" on Rootsi entsüklopeedia, mille 20-köiteline esimene trükk ilmus aastatel 1876–1899 ja 38-köiteline, pealkirjaga "Uggleupplagan" (Öökulliväljaanne) tuntud kordustrükk aastatel 1904–1926.
Uus!!: Taube ja Nordisk familjebok · Näe rohkem »
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus (vene keeles Объединенное государственное политическое управление (ОГПУ) при СНК СССР) oli NSV Liidu sise- ja riikliku julgeoleku ametkond aastail 1923–1934.
Uus!!: Taube ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus · Näe rohkem »
Ohekatku mõis
Ohekatku mõis (saksa keeles Odenkat) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Taube ja Ohekatku mõis · Näe rohkem »
Omsk
Omsk (vene Омск) on linn Venemaal, Omski oblasti keskus.
Uus!!: Taube ja Omsk · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Taube ja Ooberst · Näe rohkem »
Orenburg
Jalakäijate sild Uurali jõel. Sillal on ka märk Euroopa ja Aasia piirist Orenburg (vene Оренбург, kasahhi Орынбор) on linn Venemaal, Orenburgi oblasti keskus.
Uus!!: Taube ja Orenburg · Näe rohkem »
Osten
Osten oli Pommerist pärit vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Taube ja Osten · Näe rohkem »
Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg
Parun Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg (kasutas nimekuju Otto Magnus; 18. august 1867 (ukj) Ungru mõis, Kiltsi vald – 3. veebruar 1947 Doberan) oli baltisaksa genealoog ja kirjanik.
Uus!!: Taube ja Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg · Näe rohkem »
Otto Reinhold Taube
Otto Reinhold Taube hauamonument Tallinna Toomkirikus O.R.Taube (srn. 1689) vapp-epitaaf (vaadatud 12.12.2023) Otto Reinhold Taube (27. november 1627 – 17. mai 1689) oli Liivimaa aadlik ja sõjaväelane Rootsi teenistuses, Karlö vabahärra.
Uus!!: Taube ja Otto Reinhold Taube · Näe rohkem »
Pahkla mõis
Pahkla mõis (saksa keeles Pachel) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Taube ja Pahkla mõis · Näe rohkem »
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.
Uus!!: Taube ja Paide kreis · Näe rohkem »
Pala mõis (Kadrina)
Pala mõis (saksa keeles Pallal) oli Udriku mõisa kõrvalmõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Taube ja Pala mõis (Kadrina) · Näe rohkem »
Pangodi mõis
Pangodi mõis (saksa keeles Spankau, varem Edes) oli riigimõis Nõo kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Taube ja Pangodi mõis · Näe rohkem »
Päärdu mõis
Päärdu mõis (varem Kose mõis) (saksa keeles Kosch) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Taube ja Päärdu mõis · Näe rohkem »
Püssi mõis
Püssi mõis (saksa keeles Neu-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimp.shtml (vaadatud 23.12.2015).
Uus!!: Taube ja Püssi mõis · Näe rohkem »
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Uus!!: Taube ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Uus!!: Taube ja Põlisaadel · Näe rohkem »
Pikavere mõis
Pikavere mõis (saksa keeles Pickfer) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Uus!!: Taube ja Pikavere mõis · Näe rohkem »
Pilistvere kihelkond
Pärnu kreis Liivimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Viljandi kreis Liivimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798 Pilistvere kihelkond (lühend Pil; saksa keeles Kirchspiel Pillistfer) oli kihelkond Kesk-Eestis Viljandimaal, Tartu, Pärnu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Taube ja Pilistvere kihelkond · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Taube ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Taube ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Taube ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Pudivere mõis
Pudivere mõis (saksa keeles Poidifer) oli Avanduse mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.03.2016), tänapäeva Pudivere küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Taube ja Pudivere mõis · Näe rohkem »
Purtse mõis
Purtse mõisa kindlustatud peahoone – Purtse vasallilinnus Purtse mõis (saksa keeles Alt-Isenhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Taube ja Purtse mõis · Näe rohkem »
Purtse vasallilinnus
Purtse linnus Linnus talvel Purtse vasallilinnus (ka Purtse kindluselamu ja Purtse mõis; saksa keeles Isenhof või Alt-Isenhof) asub Lüganuse vallas Purtse jõe idakaldal.
Uus!!: Taube ja Purtse vasallilinnus · Näe rohkem »
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Uus!!: Taube ja Rakvere · Näe rohkem »
Rapla kihelkond
Rapla kirik (2009) Rapla kihelkond (lühend Rap, saksa keeles Kirchspiele Rappel) oli kihelkond Harjumaa lõunaosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Taube ja Rapla kihelkond · Näe rohkem »
Rõuge kihelkond
Rõuge kirik Rõuge kihelkond (lühend Rõu) oli kirikukihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Taube ja Rõuge kihelkond · Näe rohkem »
Riguldi mõis
Riguldi mõisa härrastemaja Riguldi mõis (saksa keeles Rickholtz) oli mõis Noarootsi kihelkonnas, nüüdse haldusjaotuse järgi jääb endine mõisasüda Läänemaale Lääne-Nigula valda.
Uus!!: Taube ja Riguldi mõis · Näe rohkem »
Riiginõukogu (Venemaa keisririik)
Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810.
Uus!!: Taube ja Riiginõukogu (Venemaa keisririik) · Näe rohkem »
Roela mõis
Roela mõis (saksa keeles Ruil) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Taube ja Roela mõis · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Taube ja Rooma · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Taube ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend on Rootsi rüütelkonda introdutseeritud aadlisuguvõsade loend.
Uus!!: Taube ja Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Taube ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Uus!!: Taube ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »
Rothnaußlitz
Rothnaußlitz (ülemsorbi keeles Čerwjene Noslicy) on küla Saksamaal Saksimaa liidumaal Bautzeni kreisis Demitz-Thumitzi vallas.
Uus!!: Taube ja Rothnaußlitz · Näe rohkem »
Rozbeķi mõis
Rozbeķi mõisa jahimajakese varemed Rozbeķi mõis (saksa keeles Schloß Rosenbeck, läti keeles Rozbeķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Uus!!: Taube ja Rozbeķi mõis · Näe rohkem »
Rucavas muiža
Rucavas muiža (tõlkes Rucava mõis) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas Rucava vallas.
Uus!!: Taube ja Rucavas muiža · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Taube ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Taube ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Taube ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Taube ja Saksimaa · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Uus!!: Taube ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Uus!!: Taube ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Taube ja Skåne maakond · Näe rohkem »
Stiftifoogt
Stiftifoogt (saksa keeles Stiftvogt) oli tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas.
Uus!!: Taube ja Stiftifoogt · Näe rohkem »
Sutlepa mõis
Sutlepa mõis (saksa keeles Sutlep) oli Riguldi mõisa kõrvalmõis Noarootsi kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Taube ja Sutlepa mõis · Näe rohkem »
Svenskt biografiskt handlexikon
Leksikoni üheköiteline 1. trükk ja kaheköiteline 2. trükk "Svenskt biografiskt handlexikon" on biograafiline leksikon, mis sisaldab alates reformatsiooniajastust kuni leksikoni väljaandmiseni tuntuks saanud Rootsi inimeste elulugusid.
Uus!!: Taube ja Svenskt biografiskt handlexikon · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Taube ja Taani · Näe rohkem »
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Uus!!: Taube ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Taube ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Uus!!: Taube ja Tartu kreis · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Taube ja Tartumaa · Näe rohkem »
Tännassilma mõis (Viljandi)
Tänassilma mõis (ka Vana-Tännassilma mõis; saksa keeles Alt-Tennasilm) oli riigimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Taube ja Tännassilma mõis (Viljandi) · Näe rohkem »
Türi
Türi on linn Järva maakonnas Türi vallas.
Uus!!: Taube ja Türi · Näe rohkem »
Türi kihelkond
Türi kirik Türi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Turgel, lühend Tür) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Taube ja Türi kihelkond · Näe rohkem »
Türi paberivabrik
Türi paberivabrik (ka Türi paberi- ja puupapivabrik) oli paberivabrik, mis tegutses Türil aastail 1900–1941.
Uus!!: Taube ja Türi paberivabrik · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Taube ja Tüvi · Näe rohkem »
Tõeline riiginõunik
Tõeline riiginõunik (ka tegelik riiginõunik; vene keeles действительный статский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse IV klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralmajori ja mereväe kontradmirali auastmega.
Uus!!: Taube ja Tõeline riiginõunik · Näe rohkem »
Tõlluste mõis
Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis (saksa keeles Töllist, varem ka Adries või Arries) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Taube ja Tõlluste mõis · Näe rohkem »
Tellista mõis
Tellista mõis (saksa keeles Tellista) oli eramõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Taube ja Tellista mõis · Näe rohkem »
Tsooru mõis
Tsooru mõisa ait Tsooru tuuleveski Tsooru mõis (saksa keeles Fierenhof) oli Võrumaal Rõuge kihelkonnas asunud rüütlimõishttp://www.mois.ee/pikknimt.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Taube ja Tsooru mõis · Näe rohkem »
Turaida
Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.
Uus!!: Taube ja Turaida · Näe rohkem »
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Uus!!: Taube ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Taube ja Vabahärra · Näe rohkem »
Vahastu mõis
Vahastu mõis (saksa keeles Wahhast) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Uus!!: Taube ja Vahastu mõis · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Taube ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vappepitaaf
Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf Niguliste kirikus Vappepitaaf on epitaafi ja surnusildi funktsioone ühendav enamasti puust nikerdatud polükroomne aadlivapina kujundatud mälestustahvel koos mälestustekstiga, mis on aadlisoost surnu mälestuseks kirikusse üles seatud.
Uus!!: Taube ja Vappepitaaf · Näe rohkem »
Vääna mõis
Vääna mõisa peahoone Droonivideo Vääna mõisast 2021. aasta juunis Vääna tõllakuuri sammaskäik Vääna mõis (saksa keeles Fähna, Faehna) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Taube ja Vääna mõis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Taube ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa keiserlik merevägi
Venemaa keiserlik laevastik, ka Venemaa keiserlik merevägi (vene Российский императорский флот) oli Venemaa Keisririigi merevägi.
Uus!!: Taube ja Venemaa keiserlik merevägi · Näe rohkem »
Venemaa keisririigi senaatorite loend
Venemaa keisririigi Valitseva Senati liikmete loend 1711−1917.
Uus!!: Taube ja Venemaa keisririigi senaatorite loend · Näe rohkem »
Vidruka mõis
Vidruka mõis (saksa keeles Widdruck) oli Tagavere mõisa kõrvalmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Taube ja Vidruka mõis · Näe rohkem »
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Taube ja Viin · Näe rohkem »
Vilno kubermang
Vilno kubermangu vapp Vilno kubermangu kaart (1897) Vilno kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Taube ja Vilno kubermang · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Taube ja Virumaa · Näe rohkem »
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Uus!!: Taube ja Vitsebsk · Näe rohkem »
Voore mõis (Viru-Jaagupi)
Voore mõis (saksa keeles Forel) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Taube ja Voore mõis (Viru-Jaagupi) · Näe rohkem »
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Uus!!: Taube ja Württembergi kuningriik · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Taube ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1571
1571.
Uus!!: Taube ja 1571 · Näe rohkem »
1572
1572.
Uus!!: Taube ja 1572 · Näe rohkem »
1590
1590.
Uus!!: Taube ja 1590 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: Taube ja 1638 · Näe rohkem »
1652
1652.
Uus!!: Taube ja 1652 · Näe rohkem »
1668
1668.
Uus!!: Taube ja 1668 · Näe rohkem »
1676
1676.
Uus!!: Taube ja 1676 · Näe rohkem »
1680
1680.
Uus!!: Taube ja 1680 · Näe rohkem »
1719
1719.
Uus!!: Taube ja 1719 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Taube ja 1721 · Näe rohkem »
1746
1746.
Uus!!: Taube ja 1746 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Taube ja 1747 · Näe rohkem »
19. juuni
19.
Uus!!: Taube ja 19. juuni · Näe rohkem »
25. juuni
25.
Uus!!: Taube ja 25. juuni · Näe rohkem »
30. aprill
30.
Uus!!: Taube ja 30. aprill · Näe rohkem »
4. veebruar
4.
Uus!!: Taube ja 4. veebruar · Näe rohkem »
7. juuli
7.
Uus!!: Taube ja 7. juuli · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Taubed, Thuwe, Tuve, Von Taube.
