Kiiremini kui brauser!
180 suhted: Aadeldamine, Alūksne järv, Albert (Riia piiskop), Alexander von Uexküll, Anders Anton von Stiernman, Angerja mõis, Antsla vasallilinnus, Aru mõis (Mihkli), Aruvalla mõis, Östergötlandi hertsog, Äntu mõis, Baltisakslased, Berend Johann von Uexküll, Berend Johann von Uexküll (1630–1701), Berend Johann von Uexküll (1762–1827), Boris von Uexküll, Brandenburgi mark, Conradus de Meyiendorpe, Daugava, Eesti lugu, Eestimaa, Eestimaa kuberner, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Filosoof, Frederik II, Gösta von Uexküll, Genealoogia, Georg Detlof von Uexküll, Golovin (aadlisuguvõsa), Gotthard Wilhelm von Uexküll, Grobiņa, Haimre mõis, Härgla mõis, Ikšķile, Ingeri, Jakob von Uexküll, Jakob von Uexküll (ökopoliitik), Järvamaa, Jersika vürstiriik, Johann von Uexküll, Johann von Uexküll (surnud 1583), Johann von Uexküll (täpsustus), Kaarma mõis (Väike-Maarja), Kalev Jaago, Karinõmme mõis, Karl IX, Kasti, ..., Kasti mõis, Kasti vasallilinnus, Keblaste mõis, Kiltsi mõis, Kivi-Vigala mõis, Kolga mõis, Koluvere lahing, Konrad von Uexküll, Konrad von Uexküll (1569–1638), Konuvere mõis, Kristiina, Kuramaa rüütelkond, Lāzberģis, Lään, Läänemaa, Läti, Lümandu, Lümandu mõis (Märjamaa), Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Loodna mõis, Maanõunik, Maardu mõis, Magnus, Magnus Vasa, Marssal, Mõis, Mõisamehed, Mõniste, Mõniste mõis, Mõraste mõis, Meyendorff, Michael von Taube, Moskva tsaaririik, Narva, Nissi kihelkond, Ooberst, Oranje Willem, Otto von Uexküll, Otto von Uexküll (surnud 1545), Otto von Uexküll (surnud 1601), Paadrema, Paadrema mõis, Palivere mõis, Päärdu, Päärdu mõis, Päinurme mõis, Päri mõis, Pühajärve mõis, Põdrangu mõis, Pikavere mõis, Pirgu mõis, Poola kuningas, Ravila mõis, Rüütel, Reinhold von Uexküll, Reinhold von Uexküll (Paadrema), Riia peapiiskopkond, Riisipere mõis, Rootsi, Rootsi Ingeri, Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend, Rootsi kuningas, Rootsi rüütelkond, Russalu mõis, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne vaenus, Saaremaa, Saaremaa asehaldur, Saaremaa asehaldurite loend, Saha mõis, Saksa keel, Saru mõis, Skåne sõda, Stockholm, Tallinna linnapea, Tallinna piiskop, Tallinna toomkirik, Türi kihelkond, Thure von Uexküll, Turu, Uexküll-Güldenband, Vabahärra, Vaeküla mõis, Vahastu mõis, Valgu mõis, Valmiera, Vana-Antsla mõis, Vana-Liivimaa, Vana-Vigala mõis, Vappepitaaf, Vasad, Väike-Maarja kihelkond, Velise, Velise mõis, Velise vasallilinnus, Veltsa mõis, Vidzeme, Vigala, Vigala kihelkond, Vigala vasallilinnus, Virtsu mõis, Virtsu vasallilinnus, Virumaa, Vissevalde, Wolmar Yxkull, 1224, 1560, 1571, 1576, 1579, 1590, 1599, 16. aprill, 1625, 1648, 1652, 1679, 1680, 1746, 1747, 1806, 1808, 1809, 1819, 1878, 1883, 23. august. Laienda indeks (130 rohkem) »
Aadeldamine
Aadeldamine on toiming, mille käigus suguvõsa või üksikisik tõstetakse aadliseisusse.
Uus!!: Uexküll ja Aadeldamine · Näe rohkem »
Alūksne järv
Alūksne järv (läti keeles Alūksnes ezers) on järv Lätis Alūksne kõrgustikul.
Uus!!: Uexküll ja Alūksne järv · Näe rohkem »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Uexküll ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Alexander von Uexküll
Parun Alexander Rudolf Karl von Uexküll (enamasti lihtsalt Alexander von Uexküll; 1829–1891) oli baltisaksa poliitik ja Tallinna linnapea, 1878–1883.
Uus!!: Uexküll ja Alexander von Uexküll · Näe rohkem »
Anders Anton von Stiernman
Anders Anton von Stiernman (1753) Anders Anton von Stiernman (sündinud Anders Anton From; 27. september 1695 Stockholm – 2. märts 1765 Stockholm) oli rootsi ajaloouurija, arhivaar ja genealoog.
Uus!!: Uexküll ja Anders Anton von Stiernman · Näe rohkem »
Angerja mõis
Angerja mõis (saksa keeles Angern) oli Pahkla mõisa kõrvalmõis Hageri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 25.10.2015).
Uus!!: Uexküll ja Angerja mõis · Näe rohkem »
Antsla vasallilinnus
Üxküllide aadliperekonna kahe kilbiga vapp aastast 1475, loodud Antsla Peter von Üxkülli tellimisel Antsla linnus (saksa keeles Anzen) oli keskajast pärinev vasallilinnus, mis kuulus Uexküllidele.
Uus!!: Uexküll ja Antsla vasallilinnus · Näe rohkem »
Aru mõis (Mihkli)
Aru mõis oli Keblaste kõrvalmõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Uexküll ja Aru mõis (Mihkli) · Näe rohkem »
Aruvalla mõis
Aruvalla mõis (saksa keeles Arrowall) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 18.05.2015).
Uus!!: Uexküll ja Aruvalla mõis · Näe rohkem »
Östergötlandi hertsog
Östergötlandi hertsog või hertsoginna (rootsi hertig (hertiginna) av Östergötland) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid ja üks printsess.
Uus!!: Uexküll ja Östergötlandi hertsog · Näe rohkem »
Äntu mõis
Äntu mõis (saksa keeles Engdes) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
Uus!!: Uexküll ja Äntu mõis · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Uexküll ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Berend Johann von Uexküll
*Berend Johann von Uexküll, Rootsi ooberst, Eestimaa rüütelkonna peamees (1630–1701).
Uus!!: Uexküll ja Berend Johann von Uexküll · Näe rohkem »
Berend Johann von Uexküll (1630–1701)
Berend Johann von Uexküll (24. veebruar (vkj 14. veebruar) 1630 – 11. november (vkj 31. oktoober) 1701) oli baltisaksa poliitik.
Uus!!: Uexküll ja Berend Johann von Uexküll (1630–1701) · Näe rohkem »
Berend Johann von Uexküll (1762–1827)
Berend Johann von Uexküll (барон Борис Васильевич Икскуль; 12. oktoober (vkj 1. oktoober) 1762 Tallinn – 11. mai (vkj 29. aprill) 1827 Haimre mõis) oli Eestimaa poliitik.
Uus!!: Uexküll ja Berend Johann von Uexküll (1762–1827) · Näe rohkem »
Boris von Uexküll
Boris von Uexküll (nagu teda enamasti kutsuti) ehk Berend Johann Friedrich von Uexküll (1793–1870) oli Vana-Vigala mõisnik, kaardiväerittmeister.
Uus!!: Uexküll ja Boris von Uexküll · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Uexküll ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Conradus de Meyiendorpe
Conradus de Meyiendorpe ehk Conradus de Ykescola ehk Konrad oli piiskop Alberti läänimees Ükskülas ja Jersikas.
Uus!!: Uexküll ja Conradus de Meyiendorpe · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Uexküll ja Daugava · Näe rohkem »
Eesti lugu
„Eesti lugu” on Vikerraadio saatesari, mis jutustab sellest, kuidas eestlased on kõigi raskuste kiuste püsima jäänud.
Uus!!: Uexküll ja Eesti lugu · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Uexküll ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Uus!!: Uexküll ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Uexküll ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Uexküll ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Uexküll ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Uexküll ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Uexküll ja Filosoof · Näe rohkem »
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Uus!!: Uexküll ja Frederik II · Näe rohkem »
Gösta von Uexküll
Gösta von Uexküll (ka Gustav Adolf von Uexküll, 3. november 1909 Heidelberg –1993) oli baltisaksa päritolu ajakirjanik.
Uus!!: Uexküll ja Gösta von Uexküll · Näe rohkem »
Genealoogia
Genealoogia on ajaloo abiteadus, mis uurib sugukondade, perekondade ja nende üksikliikmete põlvnemist ja sugupuid.
Uus!!: Uexküll ja Genealoogia · Näe rohkem »
Georg Detlof von Uexküll
Georg Detlof von Uexküll (ka Jürgen Detlof von Uexküll; ristitud 16. oktoober (vkj 6. oktoober) 1668 Tallinnas; surnud 1710) oli baltisaksa mõisnik ja poliitik ning Rootsi sõjaväelane (major).
Uus!!: Uexküll ja Georg Detlof von Uexküll · Näe rohkem »
Golovin (aadlisuguvõsa)
Golovin oli kreeka-krimmi päritolu vene aadlisuguvõsa, kuhu kuulus ka krahve.
Uus!!: Uexküll ja Golovin (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Gotthard Wilhelm von Uexküll
Gotthard Wilhelm von Uexküll oli Rootsi sõjaväelane ja ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas.
Uus!!: Uexküll ja Gotthard Wilhelm von Uexküll · Näe rohkem »
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Uexküll ja Grobiņa · Näe rohkem »
Haimre mõis
Haimre mõis (saksa keeles Heimar) on endine mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Uexküll ja Haimre mõis · Näe rohkem »
Härgla mõis
Peahoone eestvaates Peahoone otsa- ja tagakülg Ait Valitsejamaja Mõisa park Härgla mõis (saksa keeles Herküll) oli rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas, tänapäeval jääb mõisakompleks Rapla maakonna Rapla valla territooriumile.
Uus!!: Uexküll ja Härgla mõis · Näe rohkem »
Ikšķile
Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.
Uus!!: Uexküll ja Ikšķile · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Uexküll ja Ingeri · Näe rohkem »
Jakob von Uexküll
Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste mõis, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid.
Uus!!: Uexküll ja Jakob von Uexküll · Näe rohkem »
Jakob von Uexküll (ökopoliitik)
Jakob von Uexküll Carl Wolmar Jakob von Uexküll (sündinud 19. augustil 1944 Uppsalas) on ökopoliitik, filantroop, ajakirjanik, tõlkija ja filateeliaekspert.
Uus!!: Uexküll ja Jakob von Uexküll (ökopoliitik) · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Uexküll ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jersika vürstiriik
Jersika vürstiriik oli kuni 1230.
Uus!!: Uexküll ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »
Johann von Uexküll
Johann von Uexküll (ka Johann Uexküll, Üxküll; hukati 7. mail 1535 Tallinnas) oli Riisipere mõisnik, kelle Tallinna raad lasi endise talupoja tapmise eest hukata.
Uus!!: Uexküll ja Johann von Uexküll · Näe rohkem »
Johann von Uexküll (surnud 1583)
Johann von Uexküll (surnud 1583) oli Liivimaa aadlik Taani teenistuses.
Uus!!: Uexküll ja Johann von Uexküll (surnud 1583) · Näe rohkem »
Johann von Uexküll (täpsustus)
Johann von Uexküll on olnud mitme ajaloolise isiku nimi.
Uus!!: Uexküll ja Johann von Uexküll (täpsustus) · Näe rohkem »
Kaarma mõis (Väike-Maarja)
Kaarma mõis (saksa keeles Kaarmann) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Uexküll ja Kaarma mõis (Väike-Maarja) · Näe rohkem »
Kalev Jaago
Kalev Jaago 2011. aastal Läänemaa Muuseumi konverentsil esinemas Kalev Jaago (sündinud 3. septembril 1965) on eesti ajaloolane.
Uus!!: Uexküll ja Kalev Jaago · Näe rohkem »
Karinõmme mõis
Karinõmme mõis (saksa keeles Karrinöm) oli mõis Läänemaal ajaloolises Mihkli kihelkonnas, praeguses Lääneranna vallas Pärnumaal.
Uus!!: Uexküll ja Karinõmme mõis · Näe rohkem »
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Uus!!: Uexküll ja Karl IX · Näe rohkem »
Kasti
Kasti on küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Uus!!: Uexküll ja Kasti · Näe rohkem »
Kasti mõis
Kasti mõisa kaart aastast 1888. Redigeerinud Tiit Tilk Kasti mõis (saksa keeles Kasty) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas, mis praeguse haldusjaotuse järgi kuulub Saaremaal Kaarma valla Kasti küla piiridesse.
Uus!!: Uexküll ja Kasti mõis · Näe rohkem »
Kasti vasallilinnus
Kasti mõisa praegune peasissekäik lääneküljel. Kunagise oletatava peatorni asukoht Kasti vasallilinnus (saksa keeles Schloẞ Alt-Kasty) oli keskaegne linnus Märjamaa kihelkonnas Kasti külas.
Uus!!: Uexküll ja Kasti vasallilinnus · Näe rohkem »
Keblaste mõis
Keblaste mõis (saksa keeles Keblas) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Uexküll ja Keblaste mõis · Näe rohkem »
Kiltsi mõis
Vaade mõisa härrastemajale enne restaureerimistöid aastail 2008–2010 Vaade härrastemajale paremalt Vaade härrastemajale vasakult Kiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Uexküll ja Kiltsi mõis · Näe rohkem »
Kivi-Vigala mõis
Kivi-Vigala mõis (saksa keeles Stein-Fickel) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Uexküll ja Kivi-Vigala mõis · Näe rohkem »
Kolga mõis
Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Uexküll ja Kolga mõis · Näe rohkem »
Koluvere lahing
Koluvere lahing toimus Liivi sõja ajal Koluvere linnuse all 23. jaanuaril 1573.
Uus!!: Uexküll ja Koluvere lahing · Näe rohkem »
Konrad von Uexküll
Konrad (Conrad) von Uexküll oli mitme Uexküllide suguvõsa esindaja nimi.
Uus!!: Uexküll ja Konrad von Uexküll · Näe rohkem »
Konrad von Uexküll (1569–1638)
Konrad von Uexküll (1569–1638) oli sõjaväelane (ooberst) ning Eestimaa ja Liivimaa mõisnik.
Uus!!: Uexküll ja Konrad von Uexküll (1569–1638) · Näe rohkem »
Konuvere mõis
Konuvere mõis, ka Konovere mõis (saksa keeles Konofer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Uexküll ja Konuvere mõis · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Uexküll ja Kristiina · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Uus!!: Uexküll ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »
Lāzberģis
Lāzberģis on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Alūksne piirkonnas Jaunalūksne vallas.
Uus!!: Uexküll ja Lāzberģis · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Uexküll ja Lään · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Uexküll ja Läänemaa · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Uexküll ja Läti · Näe rohkem »
Lümandu
Lümandu on mitme koha nimi.
Uus!!: Uexküll ja Lümandu · Näe rohkem »
Lümandu mõis (Märjamaa)
Lümandu mõis (saksa keeles Limmat) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Uexküll ja Lümandu mõis (Märjamaa) · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Uexküll ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Uexküll ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Uexküll ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Uexküll ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Loodna mõis
Loodna mõis (saksa keeles Pall) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 29.10.2015).
Uus!!: Uexküll ja Loodna mõis · Näe rohkem »
Maanõunik
Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.
Uus!!: Uexküll ja Maanõunik · Näe rohkem »
Maardu mõis
Maardu mõisa peahoone eestvaade Maardu mõisa peahoone tagantvaade Maardu mõis (saksa keeles Maart) oli mõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.
Uus!!: Uexküll ja Maardu mõis · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Uexküll ja Magnus · Näe rohkem »
Magnus Vasa
Oletatav Magnuse portree Magnus Vasa (25. juuli 1552 – 26. juuni 1595) oli Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog alates 1555.
Uus!!: Uexküll ja Magnus Vasa · Näe rohkem »
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Uexküll ja Marssal · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Uexküll ja Mõis · Näe rohkem »
Mõisamehed
Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal.
Uus!!: Uexküll ja Mõisamehed · Näe rohkem »
Mõniste
Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.
Uus!!: Uexküll ja Mõniste · Näe rohkem »
Mõniste mõis
Mõniste mõis (saksa keeles Menzen) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Uus!!: Uexküll ja Mõniste mõis · Näe rohkem »
Mõraste mõis
Mõraste mõis (saksa keeles Morast, hiljem Fersenau) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Uexküll ja Mõraste mõis · Näe rohkem »
Meyendorff
Meyendorff, ka Meijendorff von Yxkull, Uexküll-Meyendorf, Uexküll-Meyendorff, Meyendorff von Yxkull (vene Мейендорф) on Uexküllide suguvõsast põlvnev vabahärrade aadlisuguvõsa.
Uus!!: Uexküll ja Meyendorff · Näe rohkem »
Michael von Taube
pisi Michael von Taube (ka Mihhail Taube, venepäraselt Михаил Александрович Таубе; 15. mai 1869 Pavlovsk – 29. november 1961 Pariis) oli baltisaksa päritolu vene õigusteadlane ja ajaloolane.
Uus!!: Uexküll ja Michael von Taube · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Uexküll ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Uexküll ja Narva · Näe rohkem »
Nissi kihelkond
Nissi kihelkond (lühend Nis, saksa keeles Kirchspiel Nissi) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa lääneosas.
Uus!!: Uexküll ja Nissi kihelkond · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Uexküll ja Ooberst · Näe rohkem »
Oranje Willem
Oranje Willem. Adriaen Key maal (umbes 1575) Oranje Willem, ka Willem Vaikija (24. aprill 1533 Dillenburgi linnus – 10. juuli 1584 Delft) oli Oranje vürst ning Nassau hertsog, Katzenelnbogeni, Viandeni ja Dietzi krahv.
Uus!!: Uexküll ja Oranje Willem · Näe rohkem »
Otto von Uexküll
Otto von Uexkülli (ka Üxkülli) nimelisi isikuid oli mitu.
Uus!!: Uexküll ja Otto von Uexküll · Näe rohkem »
Otto von Uexküll (surnud 1545)
Otto von Uexküll (surnud 1545) oli Vigala mõisnik ja peamiselt tuntud oma tegevuse tõttu Saare-Lääne vaenuses.
Uus!!: Uexküll ja Otto von Uexküll (surnud 1545) · Näe rohkem »
Otto von Uexküll (surnud 1601)
Otto von Uexkülli hauaplaat Tallinna toomkirikus.Arent Passer Otto von Uexküll (Otto Yxkull; maetud 3. veebruaril 1601) oli Rootsi sõjaväelane feldmarssal (1594), Virumaa maanõunik ja Narva asehaldur (1599).
Uus!!: Uexküll ja Otto von Uexküll (surnud 1601) · Näe rohkem »
Paadrema
Paadrema (ka Paadremaa) on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Uus!!: Uexküll ja Paadrema · Näe rohkem »
Paadrema mõis
Paadrema mõis aastal 2020. Vasakul ait, paremal tõllakuur, taga keskel peahoone ase. Paadrema mõis (saksa keeles Padenorm) oli rüütlimõis Läänemaal Hanila kihelkonnas.
Uus!!: Uexküll ja Paadrema mõis · Näe rohkem »
Palivere mõis
Palivere mõis Palivere mõis (saksa keeles Pallifer) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Uexküll ja Palivere mõis · Näe rohkem »
Päärdu
Päärdu küla asub Tallinna–Pärnu magistraaltee ääres Märjamaa valla lõunaosas.
Uus!!: Uexküll ja Päärdu · Näe rohkem »
Päärdu mõis
Päärdu mõis (varem Kose mõis) (saksa keeles Kosch) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Uexküll ja Päärdu mõis · Näe rohkem »
Päinurme mõis
Päinurme algkooli maja 1937. aastal. Tänapäevaks on see kunagine mõisa peahoone hävinud Päinurme mõis (saksa keeles Assik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Uexküll ja Päinurme mõis · Näe rohkem »
Päri mõis
Päri mõis on olnud mitme Eesti mõisa nimi.
Uus!!: Uexküll ja Päri mõis · Näe rohkem »
Pühajärve mõis
Pühajärve mõisa peahoone Pühajärve mõis (saksa keeles Heiligensee, kuni 1836. aastani Wollust) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Uexküll ja Pühajärve mõis · Näe rohkem »
Põdrangu mõis
Põdrangu mõis (saksa keeles Pöddrang) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Uexküll ja Põdrangu mõis · Näe rohkem »
Pikavere mõis
Pikavere mõis (saksa keeles Pickfer) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).
Uus!!: Uexküll ja Pikavere mõis · Näe rohkem »
Pirgu mõis
Peahoone eestvaates Peahoone tagantvaates Pirgu mõis (saksa keeles Pirk) oli Harjumaal Juuru kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Uexküll ja Pirgu mõis · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Uexküll ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Ravila mõis
Ravila mõisa härrastemaja Ravila mõis (saksa keeles Meks) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Uexküll ja Ravila mõis · Näe rohkem »
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Uus!!: Uexküll ja Rüütel · Näe rohkem »
Reinhold von Uexküll
Reinhold von Uexkülli (ka Üxkülli) nime kandsid mitmed Uexkülli suguvõsa liikmed.
Uus!!: Uexküll ja Reinhold von Uexküll · Näe rohkem »
Reinhold von Uexküll (Paadrema)
Reinhold von Uexküll (suri 17. sajandi alguses) oli Uexküllide suguvõsast Paadrema mõisnik.
Uus!!: Uexküll ja Reinhold von Uexküll (Paadrema) · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Uexküll ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Riisipere mõis
Riisipere mõis ehk Uue-Riisipere mõis oli mõis Harjumaal Nissi kihelkonnas, tänapäeva Vilumäe küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.
Uus!!: Uexküll ja Riisipere mõis · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Uexküll ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi Ingeri
Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.
Uus!!: Uexküll ja Rootsi Ingeri · Näe rohkem »
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend
Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend on Rootsi rüütelkonda introdutseeritud aadlisuguvõsade loend.
Uus!!: Uexküll ja Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Uexküll ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Uus!!: Uexküll ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »
Russalu mõis
Russalu mõis (saksa keeles Russal) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Uexküll ja Russalu mõis · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Uus!!: Uexküll ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »
Saare-Lääne vaenus
Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.
Uus!!: Uexküll ja Saare-Lääne vaenus · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Uexküll ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa asehaldur
Saaremaa asehaldur (taani keeles Statholder på Øsel, saksa keeles Statthalter auf Oesel, ka Statthalter von Oesel) oli Taani kuninga asevalitseja Saaremaal aastatel 1560−1645.
Uus!!: Uexküll ja Saaremaa asehaldur · Näe rohkem »
Saaremaa asehaldurite loend
Selles loendis on loetletud Saaremaa asehaldurid alates Taani võimuperioodist XVI sajandil kuni XX sajandi alguseni.
Uus!!: Uexküll ja Saaremaa asehaldurite loend · Näe rohkem »
Saha mõis
Saha mõis (saksa keeles Saage) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Uexküll ja Saha mõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Uexküll ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saru mõis
Saru mõis (saksa keeles Saara) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Uus!!: Uexküll ja Saru mõis · Näe rohkem »
Skåne sõda
Skåne sõda oli aastatel 1675–1679 Taani ja Rootsi vahel toimunud sõda.
Uus!!: Uexküll ja Skåne sõda · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Uexküll ja Stockholm · Näe rohkem »
Tallinna linnapea
Tallinna linnapea on Tallinna täitevvõimu juht.
Uus!!: Uexküll ja Tallinna linnapea · Näe rohkem »
Tallinna piiskop
Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.
Uus!!: Uexküll ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Uus!!: Uexküll ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »
Türi kihelkond
Türi kirik Türi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Turgel, lühend Tür) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Uexküll ja Türi kihelkond · Näe rohkem »
Thure von Uexküll
Thure von Uexküll isa Jakobiga Karl Kuno Thure von Uexküll (15. märts 1908 Heidelberg – 29. september 2004 Freiburg) oli saksa arstiteadlane ja semiootik, Jakob von Uexkülli poeg.
Uus!!: Uexküll ja Thure von Uexküll · Näe rohkem »
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Uus!!: Uexküll ja Turu · Näe rohkem »
Uexküll-Güldenband
Uexküll-Güldenband (ka Üxküll-Gyllenband, Yxkull-Gyllenband, Uexkull-Gyllenband, Uxkull-Gyllenband, Uexküll-Gyldenband) on baltisaksa vabahärrasuguvõsa.
Uus!!: Uexküll ja Uexküll-Güldenband · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Uexküll ja Vabahärra · Näe rohkem »
Vaeküla mõis
Vaeküla mõisa peahoone (2023. aasta mais) Vaeküla mõis (harvem ka Vaiküla mõis; saksa keeles Wayküll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Uexküll ja Vaeküla mõis · Näe rohkem »
Vahastu mõis
Vahastu mõis (saksa keeles Wahhast) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).
Uus!!: Uexküll ja Vahastu mõis · Näe rohkem »
Valgu mõis
Valgu mõisa peahoone 2006. aastal Valgu mõis (saksa keeles Walck) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Uus!!: Uexküll ja Valgu mõis · Näe rohkem »
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Uus!!: Uexküll ja Valmiera · Näe rohkem »
Vana-Antsla mõis
Antsla Sovhoostehnikumi peahoone 1977. aastal Vana-Antsla mõisa peahoone juunis 2012 Vana-Antsla mõisa aednikumaja juunis 2012 Endise Vana-Antsla mõisa peahoone 1977. aastal Vana-Antsla mõis (saksa keeles Schloß Alt-Anzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Uexküll ja Vana-Antsla mõis · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Uexküll ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vana-Vigala mõis
Mõisa häärber (2015) Vana-Vigala mõis (saksa keeles Schloß Fickel) oli mõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Uexküll ja Vana-Vigala mõis · Näe rohkem »
Vappepitaaf
Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf Niguliste kirikus Vappepitaaf on epitaafi ja surnusildi funktsioone ühendav enamasti puust nikerdatud polükroomne aadlivapina kujundatud mälestustahvel koos mälestustekstiga, mis on aadlisoost surnu mälestuseks kirikusse üles seatud.
Uus!!: Uexküll ja Vappepitaaf · Näe rohkem »
Vasad
Vasade vapp Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.
Uus!!: Uexküll ja Vasad · Näe rohkem »
Väike-Maarja kihelkond
Väike-Maarja kihelkond (lühend VMr, saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Marien) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Uexküll ja Väike-Maarja kihelkond · Näe rohkem »
Velise
Velise on küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Uus!!: Uexküll ja Velise · Näe rohkem »
Velise mõis
Velise mõis (saksa keeles Schloß Felx) oli rüütlimõis Vigala kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Uexküll ja Velise mõis · Näe rohkem »
Velise vasallilinnus
Velise vasallilinnus (saksa keeles Schloß Felx või Schloß Felks) oli keskaegne linnus Vigala kihelkonnas Velisel.
Uus!!: Uexküll ja Velise vasallilinnus · Näe rohkem »
Veltsa mõis
Veltsa mõis (saksa keeles Weltz) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Uexküll ja Veltsa mõis · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Uexküll ja Vidzeme · Näe rohkem »
Vigala
Vigala on kihelkond Rapla maakonna edealaosas.
Uus!!: Uexküll ja Vigala · Näe rohkem »
Vigala kihelkond
Vigala kirik Vigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.
Uus!!: Uexküll ja Vigala kihelkond · Näe rohkem »
Vigala vasallilinnus
Vigala vasallilinnus oli keskaegne Uexküllide suguvõsale kuulunud linnus Lääne-Eestis Vigala kihelkonnas.
Uus!!: Uexküll ja Vigala vasallilinnus · Näe rohkem »
Virtsu mõis
Virtsu mõisa väravahoone Virtsu mõis ehk Vana-Virtsu mõis (saksa keeles Schloß Werder, Alt-Werder) oli rüütlimõis Hanila kihelkonnas (Kirchspiel Hanhele) Läänemaal.
Uus!!: Uexküll ja Virtsu mõis · Näe rohkem »
Virtsu vasallilinnus
Linnuse varemed suvel 2007 Virtsu vasallilinnus oli linnus Saare-Lääne piiskopkonnas Virtsus.
Uus!!: Uexküll ja Virtsu vasallilinnus · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Uexküll ja Virumaa · Näe rohkem »
Vissevalde
Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.
Uus!!: Uexküll ja Vissevalde · Näe rohkem »
Wolmar Yxkull
Wolmar Yxkull (ka Waldemar Yxkull või Woldemar Yxell; u 1579 – maetud 5. augustil 1627) oli Rootsi õukonnaametnik ja esimene Üxküllide aadlisuguvõsa esindaja Rootsis.
Uus!!: Uexküll ja Wolmar Yxkull · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Uexküll ja 1224 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Uexküll ja 1560 · Näe rohkem »
1571
1571.
Uus!!: Uexküll ja 1571 · Näe rohkem »
1576
1576.
Uus!!: Uexküll ja 1576 · Näe rohkem »
1579
1579.
Uus!!: Uexküll ja 1579 · Näe rohkem »
1590
1590.
Uus!!: Uexküll ja 1590 · Näe rohkem »
1599
1599.
Uus!!: Uexküll ja 1599 · Näe rohkem »
16. aprill
16.
Uus!!: Uexküll ja 16. aprill · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Uexküll ja 1625 · Näe rohkem »
1648
1648.
Uus!!: Uexküll ja 1648 · Näe rohkem »
1652
1652.
Uus!!: Uexküll ja 1652 · Näe rohkem »
1679
1679.
Uus!!: Uexküll ja 1679 · Näe rohkem »
1680
1680.
Uus!!: Uexküll ja 1680 · Näe rohkem »
1746
1746.
Uus!!: Uexküll ja 1746 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Uexküll ja 1747 · Näe rohkem »
1806
1806.
Uus!!: Uexküll ja 1806 · Näe rohkem »
1808
1808.
Uus!!: Uexküll ja 1808 · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Uexküll ja 1809 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Uexküll ja 1819 · Näe rohkem »
1878
1878.
Uus!!: Uexküll ja 1878 · Näe rohkem »
1883
1883.
Uus!!: Uexküll ja 1883 · Näe rohkem »
23. august
23.
Uus!!: Uexküll ja 23. august · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Uexkull, Uexküllid, Uxkul, Uxküll, Von Uexküll, Von Uexküllid, Yxkull, Yxküll, Üexküllid, Üxküll, Üxküllid.
