Artois' krahvkond ja Flandria krahvkond

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Artois' krahvkond ja Flandria krahvkond

Artois' krahvkond vs. Flandria krahvkond

Artois' krahvkond (prantsuse Comté d'Artois, hollandi graafschap Artesië) oli ajalooline Prantsusmaa kuningriigi provints, mida aastatel 1384–1477/82 valdasid Burgundia hertsogid ja mis aastatel 1493–1659 oli Saksa-Rooma riigi osastisriik. Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.

Arras

Arras on linn ja omavalitsusüksus (vald) Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas Arrasi jõe ääres, Artois' ajalooline keskus ning Pas-de-Calais' departemangu, Arrasi ringkonna, Arras-Nordi kantoni, Arras-Ouesti kantoni, Arras-Sudi kantoni ja Arrasi linnakogukonna keskus.

Arras ja Artois' krahvkond · Arras ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »

Burgundia hertsogkond

Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.

Artois' krahvkond ja Burgundia hertsogkond · Burgundia hertsogkond ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »

Burgundia ringkond

Burgundia ringkond 16. sajandi alguses. Burgundia ringkond (saksa keeles Burgundische Kreis, hollandi Bourgondische Kreits, prantsuse Cercle de Bourgogne) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1512 ja suurenes märkimisväärselt aastal 1548.

Artois' krahvkond ja Burgundia ringkond · Burgundia ringkond ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »

Calais

Calais on sadamalinn Pas-de-Calais' departemangus, mille alamprefektuur ta on.

Artois' krahvkond ja Calais · Calais ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »

Charles Südi

Charles Südi 1460. aastal Charles Südi (hollandi keeles Karel de Stoute, prantsuse keeles Charles le Téméraire, ristinimega Charles Martin; 10. november 1433 Dijon – 5. jaanuar 1477) oli Burgundia hertsog aastatel 1467–1477, Valois-Burgundia dünastiast.

Artois' krahvkond ja Charles Südi · Charles Südi ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »

Departemang (Prantsusmaa)

Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.

Artois' krahvkond ja Departemang (Prantsusmaa) · Departemang (Prantsusmaa) ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »

Hainaut' krahvkond

Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).

Artois' krahvkond ja Hainaut' krahvkond · Flandria krahvkond ja Hainaut' krahvkond · Näe rohkem »

Hollandi keel

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.

Artois' krahvkond ja Hollandi keel · Flandria krahvkond ja Hollandi keel · Näe rohkem »

Hollandi Vabariik

Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.

Artois' krahvkond ja Hollandi Vabariik · Flandria krahvkond ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »

Keskaegne Prantsusmaa

Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.

Artois' krahvkond ja Keskaegne Prantsusmaa · Flandria krahvkond ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »

Kortrijki lahing

Miniatuur, XIV sajand Kuldkannuste lahing (flaami Guldnspoornslag, hollandi Guldensporenslag, prantsuse Bataille des éperons d'or), tuntud ka kui Kortrijki lahing või Courtrai' lahing, toimus 11. juulil 1302 Kortrijki (prantsuse keeles Courtrai) linna juures Flandrias.

Artois' krahvkond ja Kortrijki lahing · Flandria krahvkond ja Kortrijki lahing · Näe rohkem »

Louis VIII

Louis VIII Louis VIII Lõvi (5. september 1187 – 8. november 1226) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1223–1226.

Artois' krahvkond ja Louis VIII · Flandria krahvkond ja Louis VIII · Näe rohkem »

Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Artois' krahvkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Flandria krahvkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Pas-de-Calais' departemang

prefektuurihoone Arrasis Pas-de-Calais' departemang (pikardi Pas-Calés) on departemang Põhja-Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas, nimetatud külgneva Calais' väina järgi.

Artois' krahvkond ja Pas-de-Calais' departemang · Flandria krahvkond ja Pas-de-Calais' departemang · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Artois' krahvkond ja Prantsuse keel · Flandria krahvkond ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Artois' krahvkond ja Prantsusmaa · Flandria krahvkond ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Artois' krahvkond ja Saksa-Rooma keiser · Flandria krahvkond ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Artois' krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Flandria krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Seitseteist provintsi

Seitseteist provintsi oli mõiste, mida kasutati Habsburgide Madalmaade keiserlikes osariikides 15.

Artois' krahvkond ja Seitseteist provintsi · Flandria krahvkond ja Seitseteist provintsi · Näe rohkem »

Utrechti unioon

Utrechti unioon (hollandi keeles Unie van Utrecht) oli 23.

Artois' krahvkond ja Utrechti unioon · Flandria krahvkond ja Utrechti unioon · Näe rohkem »

Valois-Burgundia dünastia

Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.

Artois' krahvkond ja Valois-Burgundia dünastia · Flandria krahvkond ja Valois-Burgundia dünastia · Näe rohkem »