Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Vesinik ja Vesinikside
Vesinik ja Vesinikside on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Elektronegatiivsus, Energia, Fluor, Hape, Hapnik, Hüdriidid, Iooniline side, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Keemistemperatuur, Kovalentne side, Lämmastik, Molekul, Normaaltingimused, Orgaanilised ühendid, Organism, Pikomeeter, Sulamistemperatuur, Vedelik, Vesi, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Vesinik · Aatom ja Vesinikside ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Vesinik · Elektronegatiivsus ja Vesinikside ·
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Energia ja Vesinik · Energia ja Vesinikside ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Vesinik · Fluor ja Vesinikside ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Vesinik · Hape ja Vesinikside ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Vesinik · Hapnik ja Vesinikside ·
Hüdriidid
150px Vesinik aniooni teke hüdriidi moodustumisel Hüdriid on vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend.
Hüdriidid ja Vesinik · Hüdriidid ja Vesinikside ·
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Iooniline side ja Vesinik · Iooniline side ja Vesinikside ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Vesinik · Keemiline ühend ja Vesinikside ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Vesinik · Keemiline element ja Vesinikside ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Keemiline reaktsioon ja Vesinik · Keemiline reaktsioon ja Vesinikside ·
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Keemiline side ja Vesinik · Keemiline side ja Vesinikside ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Vesinik · Keemistemperatuur ja Vesinikside ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side ja Vesinik · Kovalentne side ja Vesinikside ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Vesinik · Lämmastik ja Vesinikside ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Molekul ja Vesinik · Molekul ja Vesinikside ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Normaaltingimused ja Vesinik · Normaaltingimused ja Vesinikside ·
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Orgaanilised ühendid ja Vesinik · Orgaanilised ühendid ja Vesinikside ·
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Organism ja Vesinik · Organism ja Vesinikside ·
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Pikomeeter ja Vesinik · Pikomeeter ja Vesinikside ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Sulamistemperatuur ja Vesinik · Sulamistemperatuur ja Vesinikside ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vedelik ja Vesinik · Vedelik ja Vesinikside ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vesi ja Vesinik · Vesi ja Vesinikside ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Vesinik ja Vesinikside ühist
- Millised on sarnasused Vesinik ja Vesinikside
Võrdlus Vesinik ja Vesinikside
Vesinik on 146 suhted, samas Vesinikside 108. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 9.45% = 24 / (146 + 108).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Vesinik ja Vesinikside. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
