35 suhted: Aeroni lade, Arteesia vesi, Aseri lade, Billingeni lade, Dapingi lade, Darriwili lade, Flo lade, Gorsti lade, Hirnanti lade, Homeri lade, Hunnebergi lade, Jääksoode tüübid, Katy lade, Keila kihistu, Kukruse lade, Kunda lade, Lasnamäe lade, Lasuv kiht, Litoloogiliselt heterogeenne põiksus, Ludfordi lade, Maa, Maateaduste mõisteid (L), Mandriline maakoor, Pakerordi lade, Rhuddani lade, Sandby lade, Sheinwoodi lade, Stratigraafia mõisteid, Struktuurigeoloogia mõisteid, Superpositsiooniprintsiip (geoloogia), Telychi lade, Tremadoci lade, Uhaku lade, Varangu lade, Volhovi lade.
Aeroni lade
Aeroni lade on Siluri ladestu Llandoveryi ladestiku globaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Aeroni lade · Näe rohkem »
Arteesia vesi
1.Arteesia vesi2. Vettpidav kiht 3. Sademed4. Arteesia kaev5. Põhjaveetase6. Kaev7. Allikas Arteesia vesi ehk surveline põhjavesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi – lamami ja lasumi – vahel.
Uus!!: Lamav kiht ja Arteesia vesi · Näe rohkem »
Aseri lade
Väike-Pakri pangal paljanduvad ka Aseri lademe lubjakivid Aseri lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Aseri lade · Näe rohkem »
Billingeni lade
Billingeni lade on nime saanud Billingeni mäe järgi Rootsis Billingeni lade on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Billingeni lade · Näe rohkem »
Dapingi lade
Dapingi lade on ordoviitsiumi ladestu keskordoviitsiumi ladestiku vanem globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Dapingi lade · Näe rohkem »
Darriwili lade
Darriwili lade on ordoviitsiumi ladestu alamordoviitsiumi ladestiku globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Darriwili lade · Näe rohkem »
Flo lade
stratotüübiks. Flo lade on ordoviitsiumi ladestu alamordoviitsiumi ladestiku globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Flo lade · Näe rohkem »
Gorsti lade
Gorsti lade on Siluri ladestu Ludlow'i ladestiku globaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Gorsti lade · Näe rohkem »
Hirnanti lade
Cwm Hirnant Hirnanti lade on ordoviitsiumi ladestu ülemordoviitsiumi ladestiku globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Hirnanti lade · Näe rohkem »
Homeri lade
Homeri lade on Siluri ladestu Wenlocki ladestiku globaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Homeri lade · Näe rohkem »
Hunnebergi lade
Hunnebergi lade on nimetuse saanud Hunnebergi mäe järgi Rootsis Hunnebergi lade on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Hunnebergi lade · Näe rohkem »
Jääksoode tüübid
Jääksoode tüübid jagunevad nende tekkeviisi põhjal või siis neile iseloomulike omaduste alusel.
Uus!!: Lamav kiht ja Jääksoode tüübid · Näe rohkem »
Katy lade
Katy lade on ordoviitsiumi ladestu ülemordoviitsiumi ladestiku globaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Katy lade · Näe rohkem »
Keila kihistu
Keila kihistu (inglise Keila Formation) on ordoviitsiumi ladestu Keila lademe kihistu.
Uus!!: Lamav kiht ja Keila kihistu · Näe rohkem »
Kukruse lade
Kukersiit ehk Eesti põlevkivi Kukruse lade (läti keeles Kukruzes, vene keeles Кукрузеский)Stratigraafia Komisjon: on ordoviitsiumi ladestu ülemordoviitsiumi ladestiku vanim eristatud regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.
Uus!!: Lamav kiht ja Kukruse lade · Näe rohkem »
Kunda lade
Ontika pangal paljandub ka Kunda lademe paekivi Kunda lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Kunda lade · Näe rohkem »
Lasnamäe lade
Kostivere karstialal on Jõelähtme jõgi lõikunud Lasnamäe lademe lubjakividesse. Lasnamäe lade on Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Lasnamäe lade · Näe rohkem »
Lasuv kiht
Lasuv kiht on kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal.
Uus!!: Lamav kiht ja Lasuv kiht · Näe rohkem »
Litoloogiliselt heterogeenne põiksus
pisi Litoloogiliselt heterogeenne põiksus (inglise nonconformity) on kristalsetest kivimitest koosneva kivimkeha ja setteist või settekivimeist koosneva kivimkeha vaheline põiksus.
Uus!!: Lamav kiht ja Litoloogiliselt heterogeenne põiksus · Näe rohkem »
Ludfordi lade
Ludfordi lade on Siluri ladestu Ludlow'i ladestiku globaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Ludfordi lade · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Lamav kiht ja Maa · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (L)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad L-tähega. La Niña – laam – litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega laama sukeldumine – laamade lahknemine – laamtektoonika – laava – laavakate – laavavool – vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha labrador (mineraal) – lade – ladejärk – ladekond – ladestik – ladestu – ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks lagerstätte – laguahel – laguun – laguunifaatsies – laguunisete – laguunrannik – lahaar – laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa lahvandus – laid – laidrannik – laidrannik – lainevire – lainjaskihiline tekstuur – lais – lakoliit – lamav kiht – kiht, mis on sellel lasuva kihi all lamell (geoloogia) – lamm – laminariitsavi – lamminiit – lammorg – lang (geoloogia) – lang (jõgi) – langatus – langatusala – langatuslehter – langatusnõgu – langatusvärin – langeallikas – langemisnurk – langus – lapill – püroklastiline osake, mille läbimõõt on 2...64 mm laskunud tiib – Lasnamäe lade – lasuliit – lasuriit – lasumus – lasumuselemendid – kivimkeha (enamasti kihi) ruumilist orientatsiooni iseloomustavad parameetrid lasumusvorm – lasund – maavara kogum lasuv kiht – kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal lasuv sete – lateraalorg – lateriit – lateriitmuld – Latorpi lade – vananenud kronostratigraafiline üksus (Ordoviitsiumi lade), mis on asendatud Hunnebergi ja Billingeni lademetega laugas – laugrannik – lauge reljeefiga rannik Lauraasia – Laurentia – lauskmaa – lauskrand – lauslumi – laussadu – lavamaa – laviin – laviinikoonus – lavsoniit – leedemuld – leelis – leeliseline kivim – leeliseline magma – leeliseline päevakivi – leeliselisus – leeliskivim – suure kaaliumi ja naatriumisisaldusega tardkivim leelismetall – leelispäevakivi – leetmuld – leetseljak – leetumine – lehvikkurd – Leivu alamlade – lennundusmeteoroloogia – leostumine – lepidoliit – leukokraatne kivim – leukokraatne mineraal – leutsiit – leviala (geoloogia) – levialakaart – Li-vilk – libleline agregaat – lihkepind – lihkumine – lihtvorm – Lihvini jäävaheaeg – liitdaik – liitvulkaan – liiv – liivakivi – liivakivipaljand – liivakõrb – liivarand – liivasete – liivatorm – liivik – liivsavi – likvatsioon – limaan – limaanrannik – Limneameri – limnoloogia – limnomõhn – limoniit – lintsilikaat – lintstruktuur – lipariit – lisajõgi – litogenees – geoloogiliste protsesside kogum, mis põhjustavad settekivimite teket ja muutumist.
Uus!!: Lamav kiht ja Maateaduste mõisteid (L) · Näe rohkem »
Mandriline maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.
Uus!!: Lamav kiht ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »
Pakerordi lade
Rannamõisa pank on Pakerordi lademe laiendatud stratotüübiks. Pakerordi lade on ordoviitsiumi ladestu vanim regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.
Uus!!: Lamav kiht ja Pakerordi lade · Näe rohkem »
Rhuddani lade
Dob's Linni piirpaljand Rhuddani lade on Siluri ladestu Llandoveryi ladestiku globaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Rhuddani lade · Näe rohkem »
Sandby lade
Sularpi ojasäng Fågelsångsdaleni looduskaitsealal Sandby lade on ordoviitsiumi ladestu ülemordoviitsiumi ladestiku globaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Sandby lade · Näe rohkem »
Sheinwoodi lade
Sheinwoodi lade on Siluri ladestu Wenlocki ladestiku globaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Sheinwoodi lade · Näe rohkem »
Stratigraafia mõisteid
Siin on loetletud stratigraafia, geokronoloogia ning dateerimisega seotud mõisteid.
Uus!!: Lamav kiht ja Stratigraafia mõisteid · Näe rohkem »
Struktuurigeoloogia mõisteid
Siin on loetletud struktuurigeoloogiaga seotud mõisteid; siia kuuluvad ka geotektoonika ja Maa siseehitusega seotud mõisted.
Uus!!: Lamav kiht ja Struktuurigeoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Superpositsiooniprintsiip (geoloogia)
Superpositsiooniprintsiip on geoloogiline printsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanemaks kihiks lamav ehk alumine ja nooremaks lasuv ehk ülemine kiht.
Uus!!: Lamav kiht ja Superpositsiooniprintsiip (geoloogia) · Näe rohkem »
Telychi lade
Telychi lade on Siluri ladestu Llandoveryi ladestiku globaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Telychi lade · Näe rohkem »
Tremadoci lade
stratotüübiks. Tremadoci lade on ordoviitsiumi ladestu alamordoviitsiumi ladestiku vanim globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Tremadoci lade · Näe rohkem »
Uhaku lade
Osmussaarel paljandub Uhaku lademe paekivi Teo ''Lophospira sp.'' kivistis, mis leitud Uhaku lademe lubjakivist Tallinnas. Kuulub Eesti Loodusmuuseumi kogudesse Uhaku lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Uhaku lade · Näe rohkem »
Varangu lade
Varangu lade (varem Ceratopyge lade) on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Varangu lade · Näe rohkem »
Volhovi lade
Volhovi lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Lamav kiht ja Volhovi lade · Näe rohkem »