Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Ants Kübar, Bolderāja, Eesti SS-vabatahtlike brigaad, Hauptmann, Idarinne (Teine maailmasõda), Idritsa, Jalavägi, Kaitsepataljonid, Kapten, Kresy, Läti, Major, Nevel, Partisan, Pataljon, Peeter Animägi, Połack, Politsei ja Omakaitse Valitsus, Saksa Korrapolitsei, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Sõjategevus Eestis (1944), Sõjaväeline auaste, Staap, Suursaksa Riik, Tallinn, Teine maailmasõda, Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend, Valgevene kindralkomissariaat, Väegrupp Nord, Vilnius, Wehrmacht, 1. Eesti Politseirügement, 12. august, 16. armee (Wehrmacht), 1943, 20. juuli, 22. veebruar, 288. Kaitsepataljon, 8. juuni.
Ants Kübar
Ants Kübar (kuni 1936. aastani Aleksander Rudolf Kübar; 6. juuli 1904 Tillima, Vara vald, Tartumaa – 15. mai 1945 Tallinn) oli Eesti (leitnant) ja Saksa (ülemleitnant) sõjaväelane.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Ants Kübar · Näe rohkem »
Bolderāja
Bolderāja Bolderāja asendikaart Bolderāja on asum Riias Kurzeme rajoonis Daugava vasakul kaldal Buļļupest lõunas pindalaga 8,329 km².
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Bolderāja · Näe rohkem »
Eesti SS-vabatahtlike brigaad
Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli suures osas eestlastest komplekteeritud Relva-SS-i väeosa Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi relvajõududes.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Eesti SS-vabatahtlike brigaad · Näe rohkem »
Hauptmann
Saksa hauptmanni õlak Hauptmann on ohvitseri auaste saksakeelsetes riikides.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Hauptmann · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Idritsa
Idritsa on alev Venemaa Pihkva oblastis Sebeži rajoonis.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Idritsa · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Jalavägi · Näe rohkem »
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Kaitsepataljonid · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Kapten · Näe rohkem »
Kresy
Teist Maailmasõda. Kaotatud Kresy on märgitud halliga idas. Piirialad (poola keeles Kresy), samuti tuntud ka kui idapoolsed piirialad (poola keeles Kresy Wschodnie) tähistavad Poola ajalookirjanduses idapoolseid Teise Poola Vabariigi alasid, mis kuulusid Poolale kahe maailmasõja vahel.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Kresy · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Läti · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Major · Näe rohkem »
Nevel
Nevel on linn Venemaal Pihkva oblasti lõunaosas, Neveli rajooni keskus.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Nevel · Näe rohkem »
Partisan
Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Partisan · Näe rohkem »
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Pataljon · Näe rohkem »
Peeter Animägi
Peeter Animägi (3. aprill 1902 Otti talu Polli vald Pärnumaa – 9. mai 1987 Chicago) oli Eesti sõjaväelane (kapten, 1938).
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Peeter Animägi · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Połack · Näe rohkem »
Politsei ja Omakaitse Valitsus
Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa okupeeritud Eestis tegutsenud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi korrakaitsestruktuur.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Politsei ja Omakaitse Valitsus · Näe rohkem »
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Saksa Korrapolitsei · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »
Sõjategevus Eestis (1944)
Sõjategevus Eestis 1944.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Sõjategevus Eestis (1944) · Näe rohkem »
Sõjaväeline auaste
Sõjaväeline auaste (vananenud termin aukraad) on sõjaväelase või reservis (erus) oleva sõjaväekohuslase auaste, mis määrab sõjaväelase hierarhilise positsiooni (õigused ja kohustused) teiste sõjaväelaste suhtes.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Sõjaväeline auaste · Näe rohkem »
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Staap · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Tallinn · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend
Siin on loetletud Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosad.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend · Näe rohkem »
Valgevene kindralkomissariaat
Valgevene kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Weißruthenien; valgevene keeles Генеральная акруга Беларусь) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Valgevene ja osaliselt Poola territooriumil moodustatud haldusüksus (1941–1944), mis kuulus Ida-alade (Ostland) kindralkubermangu koosseisu.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Valgevene kindralkomissariaat · Näe rohkem »
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Vilnius · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1. Eesti Politseirügement
1.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja 1. Eesti Politseirügement · Näe rohkem »
12. august
12.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja 12. august · Näe rohkem »
16. armee (Wehrmacht)
16.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja 16. armee (Wehrmacht) · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja 1943 · Näe rohkem »
20. juuli
20.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja 20. juuli · Näe rohkem »
22. veebruar
22.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja 22. veebruar · Näe rohkem »
288. Kaitsepataljon
288.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja 288. Kaitsepataljon · Näe rohkem »
8. juuni
8.
Uus!!: 286. Kaitsepataljon ja 8. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
286. Eesti Politseipataljon, 286. Kaitse Rindepataljon, 286. Politsei Jalaväepataljon.
