Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Afrikaani keel

Index Afrikaani keel

Afrikaani keel (ka buuri keel, afrikaani Afrikaans) on hollandi keelest 17.–18. sajandil arenenud germaani keel.

33 suhted: Abitegusõna, Afiks, Afrikaani keele monument, Afrikaanikeelne kirjandus, Afrikandrid, Ametlik keel, André Brink, Botswana, Germaani keeled, Hollandi keel, Indoeuroopa keeled, Infinitiiv, Kirjakeel, Kreoolkeel, Läänegermaani keeled, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Hollandi provints, Malai keel, Mineviku kesksõna, Namiibia, Tüvi (keeleteadus), Tegusõna, Utrechti provints, Värvilised, Z, Zeelandi provints, Zimbabwe, 1652, 17. sajand, 18. sajand, 1870. aastad, 1914, 1925.

Abitegusõna

Abitegusõna on tegusõna, mis täiendab teiste verbide semantilisi kategooriaid, nagu näiteks pööre, kõneviis või aeg.

Uus!!: Afrikaani keel ja Abitegusõna · Näe rohkem »

Afiks

Afiks ehk liide on morfeem, mis ei esine iseseisva sõnana, vaid ainult sõna koostises, liitudes kas vahetult juurele või siis juurele, millele on juba liidetud afiks või afiksid.

Uus!!: Afrikaani keel ja Afiks · Näe rohkem »

Afrikaani keele monument

Afrikaani keele monument Afrikaani keele monument (afrikaani keeles Afrikaanse Taalmonument) on mälestussammas Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis Paarlis.

Uus!!: Afrikaani keel ja Afrikaani keele monument · Näe rohkem »

Afrikaanikeelne kirjandus

Afrikaanikeelne kirjandus on afrikaani keeles kirjutatud ilukirjandus.

Uus!!: Afrikaani keel ja Afrikaanikeelne kirjandus · Näe rohkem »

Afrikandrid

Afrikandrid ehk buurid (hollandi sõnast boer 'talupoeg') on Lõuna-Aafrika valged elanikud, kes räägivad afrikaani keelt ning on enamasti Hollandi või Prantsuse päritolu.

Uus!!: Afrikaani keel ja Afrikandrid · Näe rohkem »

Ametlik keel

Ametlik keel ehk ametikeel on keel, mida kasutatakse riigis või muul territooriumil ametlike toimingute läbiviimisel.

Uus!!: Afrikaani keel ja Ametlik keel · Näe rohkem »

André Brink

André Brink (aastal 2007 Lyonis) André Philippus Brink (29. mai 1935 Vrede, Free State – 6. veebruar 2015) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik ja Kaplinna ülikooli inglise kirjanduse professor.

Uus!!: Afrikaani keel ja André Brink · Näe rohkem »

Botswana

Kaart Botswana (ametlik nimi Botswana Vabariik) on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas.

Uus!!: Afrikaani keel ja Botswana · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Uus!!: Afrikaani keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »

Hollandi keel

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.

Uus!!: Afrikaani keel ja Hollandi keel · Näe rohkem »

Indoeuroopa keeled

Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.

Uus!!: Afrikaani keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »

Infinitiiv

Infinitiiv (ka tegevusnimi) on infiniitne lihtvorm, mis võib oma käändevormidega olla kas.

Uus!!: Afrikaani keel ja Infinitiiv · Näe rohkem »

Kirjakeel

Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.

Uus!!: Afrikaani keel ja Kirjakeel · Näe rohkem »

Kreoolkeel

Kreoolkeeleks nimetatakse kahe või enama keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mille vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena.

Uus!!: Afrikaani keel ja Kreoolkeel · Näe rohkem »

Läänegermaani keeled

Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.

Uus!!: Afrikaani keel ja Läänegermaani keeled · Näe rohkem »

Lõuna-Aafrika Vabariik

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus.

Uus!!: Afrikaani keel ja Lõuna-Aafrika Vabariik · Näe rohkem »

Lõuna-Hollandi provints

Lõuna-Holland on 1. järgu haldusüksus Hollandis.

Uus!!: Afrikaani keel ja Lõuna-Hollandi provints · Näe rohkem »

Malai keel

Lõuna-Tai ja Kookossaared Malai keel (Bahasa Melayu) on austroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägib emakeelena 40 miljonit inimest Kagu-Aasias.

Uus!!: Afrikaani keel ja Malai keel · Näe rohkem »

Mineviku kesksõna

Mineviku kesksõna ehk mineviku partitsiip on tegusõna käändeline vorm.

Uus!!: Afrikaani keel ja Mineviku kesksõna · Näe rohkem »

Namiibia

Namiibia on riik Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul.

Uus!!: Afrikaani keel ja Namiibia · Näe rohkem »

Tüvi (keeleteadus)

Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.

Uus!!: Afrikaani keel ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »

Tegusõna

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu.

Uus!!: Afrikaani keel ja Tegusõna · Näe rohkem »

Utrechti provints

Utrechti provints on 1. järgu haldusüksus Hollandis.

Uus!!: Afrikaani keel ja Utrechti provints · Näe rohkem »

Värvilised

Lõuna-Aafrika värvilised Värvilised lapsed Kaplinnas Värviliste osakaal Lõuna-Aafrika Vabariigis Värvilised (afrikaani keeles Kleurlinge, inglise keeles Coloureds) on segapäritoluga rassigrupp Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias.

Uus!!: Afrikaani keel ja Värvilised · Näe rohkem »

Z

Z (z) ehk zett on ladina tähestiku viimane (26. täht).

Uus!!: Afrikaani keel ja Z · Näe rohkem »

Zeelandi provints

Zeeland on 1. järgu haldusüksus Hollandis.

Uus!!: Afrikaani keel ja Zeelandi provints · Näe rohkem »

Zimbabwe

Zimbabwe (varasem nimi Rodeesia) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas.

Uus!!: Afrikaani keel ja Zimbabwe · Näe rohkem »

1652

1652.

Uus!!: Afrikaani keel ja 1652 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Afrikaani keel ja 17. sajand · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Afrikaani keel ja 18. sajand · Näe rohkem »

1870. aastad

1870.

Uus!!: Afrikaani keel ja 1870. aastad · Näe rohkem »

1914

1914.

Uus!!: Afrikaani keel ja 1914 · Näe rohkem »

1925

1925.

Uus!!: Afrikaani keel ja 1925 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Afrikaans, Buuri keel.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »