Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Alarich I

Index Alarich I

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.

28 suhted: Balkani poolsaar, Bütsants, Busento, Calabria, Cosenza, Frangid, Frigiduse lahing, Heinrich Himmler, Honorius, Jeruusalemma tempel, Jordanes, Ladina keel, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Läänegootide kuningate loend, Läänegootide kuningriik, Malaaria, Menoraa, Milano, Põhja-Aafrika, Ravenna, SS, Stilicho, Theodosius I, 370, 395, 410, 70.

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Uus!!: Alarich I ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Alarich I ja Bütsants · Näe rohkem »

Busento

Busento (ladinakeelne nimi Bucentius) on jõgi Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.

Uus!!: Alarich I ja Busento · Näe rohkem »

Calabria

Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.

Uus!!: Alarich I ja Calabria · Näe rohkem »

Cosenza

Cosenza on linn Itaalias Kalaabria maakonnas.

Uus!!: Alarich I ja Cosenza · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Alarich I ja Frangid · Näe rohkem »

Frigiduse lahing

Frigiduse lahing oli lahing Lääne-Rooma valitseja Eugeniuse ja Ida-Rooma keisri Theodosius I vahel.

Uus!!: Alarich I ja Frigiduse lahing · Näe rohkem »

Heinrich Himmler

Heinrich Himmler Heinrich Himmler (1907) Heinrich Luitpold Himmler (7. oktoober 1900 München – 23. mai 1945 Lüneburg) oli Saksamaa poliitik, ja Schutzstaffeli juht.

Uus!!: Alarich I ja Heinrich Himmler · Näe rohkem »

Honorius

Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.

Uus!!: Alarich I ja Honorius · Näe rohkem »

Jeruusalemma tempel

Jeruusalemma tempel on Judaismi ohvrikultuse keskus Jeruusalemmas.

Uus!!: Alarich I ja Jeruusalemma tempel · Näe rohkem »

Jordanes

Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.

Uus!!: Alarich I ja Jordanes · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Alarich I ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Uus!!: Alarich I ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Alarich I ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Läänegootide kuningate loend

*Ariaric.

Uus!!: Alarich I ja Läänegootide kuningate loend · Näe rohkem »

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Uus!!: Alarich I ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Malaaria

Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ning millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.

Uus!!: Alarich I ja Malaaria · Näe rohkem »

Menoraa

Menoraa ja kipa (juudi mütsike) Menoraa (heebrea מנורה menora, mitmuses menorot) on judaismis seitsmeharuline küünlajalg.

Uus!!: Alarich I ja Menoraa · Näe rohkem »

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Uus!!: Alarich I ja Milano · Näe rohkem »

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Uus!!: Alarich I ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Uus!!: Alarich I ja Ravenna · Näe rohkem »

SS

(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.

Uus!!: Alarich I ja SS · Näe rohkem »

Stilicho

Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.

Uus!!: Alarich I ja Stilicho · Näe rohkem »

Theodosius I

Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.

Uus!!: Alarich I ja Theodosius I · Näe rohkem »

370

370.

Uus!!: Alarich I ja 370 · Näe rohkem »

395

395.

Uus!!: Alarich I ja 395 · Näe rohkem »

410

410.

Uus!!: Alarich I ja 410 · Näe rohkem »

70

70.

Uus!!: Alarich I ja 70 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »