Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Berliin, Eduard von Stackelberg, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Haansalu mõis, III Riigiduuma, Juliuse kalender, Kabala mõis (Viru-Nigula), Kuksema mõis, Pada mõis, Riigiduuma, Riiginõukogu (Venemaa keisririik), Satsu mõis, Schilling, Stockholm, Tallinn, Tallinna Toomkool, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Tiin, Venemaa Keisririik, Viljandi Kesklinna Kool, Viru kreis, Viru-Nigula kihelkond, Virumaa, 12. november, 1861, 1880, 1882, 1884, 1886, 1901, 1906, 1907, 1911, 1912, 1914, 1917, 1918, 1919, 1922, 6. oktoober.
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Alfred Schilling ja Berliin · Näe rohkem »
Eduard von Stackelberg
Vabahärra Eduard Otto Emil Karl Adam von Stackelberg (6. (vkj)/18. november 1867 Repniku mõis Virumaa – 7. aprill 1943 München Saksa Riik) oli Stackelbergide suguvõssa kuulunud Eestimaa provintsiaalpoliitik ja mõisnik.
Uus!!: Alfred Schilling ja Eduard von Stackelberg · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Alfred Schilling ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Alfred Schilling ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Alfred Schilling ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Haansalu mõis
Haansalu mõis (saksa keeles Lilienhof, Ansel, Hansal) oli Pada mõisa kõrvalmõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Alfred Schilling ja Haansalu mõis · Näe rohkem »
III Riigiduuma
III Riigiduuma (vene keeles Государственная дума Российской империи III созыва) oli Vene keisririigi kolmas kokkukutsutud riigiduuma.
Uus!!: Alfred Schilling ja III Riigiduuma · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Alfred Schilling ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kabala mõis (Viru-Nigula)
Mõisa kõrvalhoone varemed Kabala mõis (saksa keeles Kappel, Heinrichshof in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Vinni valla Kabala asula territooriumil.
Uus!!: Alfred Schilling ja Kabala mõis (Viru-Nigula) · Näe rohkem »
Kuksema mõis
Kuksema mõis (saksa keeles Jürgensberg) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Alfred Schilling ja Kuksema mõis · Näe rohkem »
Pada mõis
Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Uus!!: Alfred Schilling ja Pada mõis · Näe rohkem »
Riigiduuma
Riigiduuma (vene keeles Государственная дума) on Venemaa parlamendi alamkoda.
Uus!!: Alfred Schilling ja Riigiduuma · Näe rohkem »
Riiginõukogu (Venemaa keisririik)
Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810.
Uus!!: Alfred Schilling ja Riiginõukogu (Venemaa keisririik) · Näe rohkem »
Satsu mõis
Satsu mõis (saksa keeles Satzo) oli Kalvi mõisa kõrvalmõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Alfred Schilling ja Satsu mõis · Näe rohkem »
Schilling
Schilling on Saksa päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajaid oli ka Eestimaal ja Liivimaal.
Uus!!: Alfred Schilling ja Schilling · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Alfred Schilling ja Stockholm · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Alfred Schilling ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna Toomkool
Toom-Kooli 11 Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool.
Uus!!: Alfred Schilling ja Tallinna Toomkool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli õigusteaduskond
Iuridicum Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus õpetatakse õigusteadust.
Uus!!: Alfred Schilling ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond · Näe rohkem »
Tiin
Tiin ehk tessatin (ehk dessatin) (vene keeles десятина; murretes ka tessand, tessandiin, tessantiin, tiinemaa) on vana pindalaühik.
Uus!!: Alfred Schilling ja Tiin · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Alfred Schilling ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Viljandi Kesklinna Kool
Viljandi Kesklinna Kool on üldhariduslik põhikool Viljandis Uueveski linnaosas.
Uus!!: Alfred Schilling ja Viljandi Kesklinna Kool · Näe rohkem »
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Uus!!: Alfred Schilling ja Viru kreis · Näe rohkem »
Viru-Nigula kihelkond
Viru-Nigula kirik Viru-Nigula kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Maholm, lühend VNg) on ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Alfred Schilling ja Viru-Nigula kihelkond · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Alfred Schilling ja Virumaa · Näe rohkem »
12. november
12.
Uus!!: Alfred Schilling ja 12. november · Näe rohkem »
1861
1861.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1861 · Näe rohkem »
1880
1880.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1880 · Näe rohkem »
1882
1882.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1882 · Näe rohkem »
1884
1884.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1884 · Näe rohkem »
1886
1886.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1886 · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1901 · Näe rohkem »
1906
1906.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1906 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1907 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1911 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1912 · Näe rohkem »
1914
1914.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1914 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1919 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Alfred Schilling ja 1922 · Näe rohkem »
6. oktoober
6.
Uus!!: Alfred Schilling ja 6. oktoober · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Alfred Karl Wilhelm Schilling, Alfred von Schilling.
