Sisukord
22 suhted: Allaži, Allaži kirikumõis, Allaži mõis, Anton Friedrich Büsching, August Wilhelm Hupel, Šķiliņi mõis, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Inčukalnsi mõis, Jūdaži mõis, Johann Christoph Brotze, Johann Friedrich Hartknoch, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Läti keel, Liivimaa, Plānupe mõis, Rüütlimõis, Riia kreis, Saksa keel, 1789, 1791, 1794.
Allaži
Allaži on küla (lielciems) Lätis Sigulda piirkonnas, Allaži valla halduskeskus.
Vaata Allaži kihelkond ja Allaži
Allaži kirikumõis
Allaži kirikumõis (saksa keeles Pastorat Allasch, läti keeles Allažu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Vaata Allaži kihelkond ja Allaži kirikumõis
Allaži mõis
Mõisa häärber aastal 1905 Allaži mõis (saksa keeles Allasch, läti keeles Allažu muiža, ka Allažu muižas pils) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Vaata Allaži kihelkond ja Allaži mõis
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Vaata Allaži kihelkond ja Anton Friedrich Büsching
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Vaata Allaži kihelkond ja August Wilhelm Hupel
Šķiliņi mõis
Šķiliņi mõis (saksa keeles Schillingshof, läti keeles Šķiliņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Vaata Allaži kihelkond ja Šķiliņi mõis
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Vaata Allaži kihelkond ja Herbord Bienemann von Bienenstamm
Inčukalnsi mõis
Inčukalnsi mõis (saksa keeles Hinzenberg, läti keeles Inčukalna muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Vaata Allaži kihelkond ja Inčukalnsi mõis
Jūdaži mõis
Jūdaži mõis (saksa keeles Judasch, läti keeles Jūdažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Vaata Allaži kihelkond ja Jūdaži mõis
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Vaata Allaži kihelkond ja Johann Christoph Brotze
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Allaži kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Vaata Allaži kihelkond ja Kihelkonnakirik
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Allaži kihelkond ja Kirikumõis
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Allaži kihelkond ja Läti keel
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Allaži kihelkond ja Liivimaa
Plānupe mõis
Plānupe mõis (saksa keeles Planup, läti keeles Plānupes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Vaata Allaži kihelkond ja Plānupe mõis
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Allaži kihelkond ja Rüütlimõis
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O.
Vaata Allaži kihelkond ja Riia kreis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Allaži kihelkond ja Saksa keel
1789
1789.
Vaata Allaži kihelkond ja 1789
1791
1791.
Vaata Allaži kihelkond ja 1791
1794
1794.
Vaata Allaži kihelkond ja 1794