Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Aloja kihelkond

Index Aloja kihelkond

Aloja kihelkonna mõisad. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903) Aloja kirik Aloja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allendorf, läti keeles Alojas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas ja Volmari kreisis.

26 suhted: Aloja kirikumõis, Aloja mõis, Anton Friedrich Büsching, August Wilhelm Hupel, Dripati mõis, Fideikomiss, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Johann Friedrich Hartknoch, Kõrvalmõis, Kirikumõis, Läti keel, Liivimaa, Limšeni mõis, Patronaadiõigus, Pärnu vojevoodkond, Puikule mõis, Rüütlimõis, Rozēni mõis, Saksa keel, Stakenberģi mõis, Umurga kihelkond, Ungurpilsi mõis, Urga mõis, Vīķi mõis, Volmari kreis.

Aloja kirikumõis

Aloja kirikumõis (saksa keeles Pastorat Allendorf, läti keeles Alojas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Aloja kirikumõis · Näe rohkem »

Aloja mõis

Aloja mõis (saksa keeles Allendorf, läti keeles Alojas muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ungurpilsi kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Aloja mõis · Näe rohkem »

Anton Friedrich Büsching

Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Anton Friedrich Büsching · Näe rohkem »

August Wilhelm Hupel

August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.

Uus!!: Aloja kihelkond ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »

Dripati mõis

Dripati mõis (saksa keeles Rammenhof, läti keeles Dripatu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Dripati mõis · Näe rohkem »

Fideikomiss

Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Fideikomiss · Näe rohkem »

Heinrich von Hagemeister

Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »

Herbord Bienemann von Bienenstamm

Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).

Uus!!: Aloja kihelkond ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »

Johann Friedrich Hartknoch

Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »

Kõrvalmõis

Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »

Kirikumõis

Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »

Limšeni mõis

Limšeni mõis (saksa keeles Limschen, läti keeles Limšenu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Limšeni mõis · Näe rohkem »

Patronaadiõigus

Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Patronaadiõigus · Näe rohkem »

Pärnu vojevoodkond

Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Puikule mõis

Puikule mõisa härrastemaja 2011. aastal Puikule mõis (saksa keeles Puikeln, läti keeles Puikules muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Puikule mõis · Näe rohkem »

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »

Rozēni mõis

Rozēni mõisa häärber Rozēni mõis (saksa keeles Koddiak, läti keeles Rozēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Rozēni mõis · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »

Stakenberģi mõis

Mõisakompleksi asupaik Stakenberģi mõis (saksa keeles Eichenangern, läti keeles Stakenberģa muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Stakenberģi mõis · Näe rohkem »

Umurga kihelkond

Umurga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ubbenorm, läti keeles Umurgas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Umurga kihelkond · Näe rohkem »

Ungurpilsi mõis

Ungurpilsi mõis (saksa keeles Schloß Pürkeln, läti keeles Ungurpils muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Ungurpilsi mõis · Näe rohkem »

Urga mõis

Urga mõis (saksa keeles Orgishof, varem Idel ja Idelshof, läti keeles Urgas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Urga mõis · Näe rohkem »

Vīķi mõis

Vīķi mõis (saksa keeles Zarnau, läti keeles Vīķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.

Uus!!: Aloja kihelkond ja Vīķi mõis · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Aloja kihelkond ja Volmari kreis · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »