Sisukord
20 suhted: Üheidulehelised, Bromeelialised, Eduard Friedrich Poeppig, Katteseemnetaimed, Kõrgleht, Kõrreliselaadsed, Koolibrilased, Kroonlehed, Lehekodarik, Nektar, Oga, Pööris, Püsikud, Puia, Taimed, Tšiili, Türkiissinine, Tolmukapea, Tolmukas, Tupplehed.
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Vaata Alpi puia ja Üheidulehelised
Bromeelialised
Bromeelialised (Bromeliaceae) on õistaimede sugukond kõrreliselaadsete seltsist.
Vaata Alpi puia ja Bromeelialised
Eduard Friedrich Poeppig
Eduard Friedrich Poeppig (16. juuli 1798 Plauen – 4. september 1868 Leipzig) oli saksa botaanik, zooloog, geograaf ja maadeavastaja.
Vaata Alpi puia ja Eduard Friedrich Poeppig
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Alpi puia ja Katteseemnetaimed
Kõrgleht
Hariliku härgheina eredalt värvunud kõrglehed Kõrgleht on taime ülemises osas, õie või õisiku läheduses asetsev leht, mis on harilikult varrelehtedest väiksem, lihtsama kujuga ning eredalt värvunud.
Vaata Alpi puia ja Kõrgleht
Kõrreliselaadsed
Kõrreliselaadsed (Poales) on õistaimede hõimkonda üheiduleheliste klassi kuuluv rohttaimede selts.
Vaata Alpi puia ja Kõrreliselaadsed
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Vaata Alpi puia ja Koolibrilased
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Vaata Alpi puia ja Kroonlehed
Lehekodarik
Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.
Vaata Alpi puia ja Lehekodarik
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Vaata Alpi puia ja Nektar
Oga
Oga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve (emergents) taimedel.
Vaata Alpi puia ja Oga
Pööris
Pöörise skemaatiline joonis Hariliku viinapuu õisik Pööris on kobarasarnane liitõisik.
Vaata Alpi puia ja Pööris
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Vaata Alpi puia ja Püsikud
Puia
Puia (Puya) on õistaimede perekond bromeelialiste sugukonnast, alamsugukonna Puyoideae ainus perekond.
Vaata Alpi puia ja Puia
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Alpi puia ja Taimed
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Vaata Alpi puia ja Tšiili
Türkiissinine
Türkiissinine on rohelise ja sinise vahel asuv külm värvitoon, vastab värvuselt ligikaudu samanimelisele poolvääriskivile.
Vaata Alpi puia ja Türkiissinine
Tolmukapea
Ratsuritähe tolmukapead Tolmukapea (lad anthera) on tolmuka osa, milles paiknevad tolmupesad ehk mikrosporangiumid tolmuteradega.
Vaata Alpi puia ja Tolmukapea
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Vaata Alpi puia ja Tolmukas
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Vaata Alpi puia ja Tupplehed
Tuntud ka kui Puya alpestris.