Ava Google MapsisSisukord
23 suhted: Amazonas, Andid, Atlandi ookean, Brasiilia mägismaa, Endeem, Esikloomalised, Guajaana mägismaa, Imetajad, Kapibaara, Käsitiivalised, Lõuna-Ameerika, Liik (bioloogia), Linnud, Madalik, Mageveekalad, Maolised, Närilised, Päriskonnalised, Perekond (bioloogia), Puu, Sisalikulised, Sugukond (bioloogia), Vihmamets.
- Amazonase jõgikond
Amazonas
Amazonase valgla Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi.
Vaata Amasoonia ja Amazonas
Andid
Andide põhjaosa reljeefkaart Cono de Arita (Salta provints, Argentina) Andid (hispaania keeles Andes) on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tšiilit ja Argentinat.
Vaata Amasoonia ja Andid
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Amasoonia ja Atlandi ookean
Brasiilia mägismaa
Brasiilia mägismaa kaart Brasiilia mägismaa (portugali keeles Planalto Brasileiro) on mägismaa Lõuna-Ameerika idaosas (3° ja 35° S vahel).
Vaata Amasoonia ja Brasiilia mägismaa
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Vaata Amasoonia ja Endeem
Esikloomalised
Esikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Amasoonia ja Esikloomalised
Guajaana mägismaa
Roraima – Guajaana mägismaa kõrgeim mägi Guajaana mägismaa on mägismaa Lõuna-Ameerika põhjaosas Orinoco ja Amazonase madaliku ning Guajaana rannikumadaliku vahel.
Vaata Amasoonia ja Guajaana mägismaa
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Amasoonia ja Imetajad
Kapibaara
Kapibaara (Hydrochoerus hydrochaeris) ehk veesiga on poolveelise eluviisiga maailma suurim näriline.
Vaata Amasoonia ja Kapibaara
Käsitiivalised
Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.
Vaata Amasoonia ja Käsitiivalised
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Vaata Amasoonia ja Lõuna-Ameerika
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Amasoonia ja Liik (bioloogia)
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Amasoonia ja Linnud
Madalik
Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.
Vaata Amasoonia ja Madalik
Mageveekalad
Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).
Vaata Amasoonia ja Mageveekalad
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Amasoonia ja Maolised
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Amasoonia ja Närilised
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Vaata Amasoonia ja Päriskonnalised
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Amasoonia ja Perekond (bioloogia)
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Vaata Amasoonia ja Puu
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Vaata Amasoonia ja Sisalikulised
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Amasoonia ja Sugukond (bioloogia)
Vihmamets
Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
Vaata Amasoonia ja Vihmamets
Vaata ka
Amazonase jõgikond
- Amasoonia
- Amazonas
- Rio Negro jõgi
Tuntud ka kui Amazonase madalik.