Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Abruka, Abruka mõis, Abruka vald, Anseküla kirikumõis, Anseküla kirikuvald, Anseküla Maarja kirik, Eesti Entsüklopeedia, Eesti kihelkondade loend, Eesti kihelkondade loend maakonniti, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Jämaja kihelkond, Johann Friedrich Hartknoch, Kaarma kihelkond, Kaarma-Suure vald, Kärla kihelkond, Kihelkond, Kihelkonna kihelkond, Kirikumõis, Kuressaare, Kuressaare kreis, Lõmala mõis, Lõmala vald, Lõo mõis, Lõo vald, Liivimaa kubermang, Linnamõis, Mõisavald, Nasva jõgi, Ojamaa, Perekonnanimi, Rüütlimõis, Riigimõis, Ristimiskivi, Saare maakond, Saaremaa (maakond), Saksa keel, Salme vald, Suurlaht, Teine maailmasõda, Tiinuse mõis, Tiinuse vald, Tiirimetsa mõis, Tiirimetsa vald, Torgu vald, 1300, 14. sajand, 16. sajand.
Abruka
Abruka (saksa keeles Abro) on saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Saaremaa vallas Roomassaarest 5 kilomeetrit lõunas.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Abruka · Näe rohkem »
Abruka mõis
Abruka mõis oli riigimõis Anseküla kihelkonnas Abruka saarel.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Abruka mõis · Näe rohkem »
Abruka vald
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Abruka vald (saksa keeles Gemeinde Abro) oli vald Anseküla kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Abruka vald · Näe rohkem »
Anseküla kirikumõis
Anseküla kirikumõis (saksa keeles Pastorat Anseküll) oli kirikumõis Anseküla kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Anseküla kirikumõis · Näe rohkem »
Anseküla kirikuvald
Anseküla kirikuvald (saksa keeles Pastorat Anseküll) oli vald Saaremaal Anseküla kihelkonnas.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Anseküla kirikuvald · Näe rohkem »
Anseküla Maarja kirik
Anseküla kiriku altarimaal 17. sajandist. Asub Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioonis Kuressaare linnuses. Anseküla Maarja kirik oli kirik Saaremaal Ansekülas.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Anseküla Maarja kirik · Näe rohkem »
Eesti Entsüklopeedia
"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastail 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Eesti Entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eesti kihelkondade loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Eesti kihelkondade loend · Näe rohkem »
Eesti kihelkondade loend maakonniti
Selles loendis on esitatud Eesti kihelkonnad maakonniti rahvateadustes ning filoloogias tarvitatud traditsioonilises järjekorras.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Eesti kihelkondade loend maakonniti · Näe rohkem »
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond on Eesti Kirjandusmuuseumi struktuuriüksus.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond · Näe rohkem »
Jämaja kihelkond
Jämaja kirik Jämaja kihelkond (lühend Jäm; ka Jamaja kihelkond; saksa keeles Kirchspiel Jamma) oli kihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Jämaja kihelkond · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kaarma kihelkond
Kuressaare maakond ehk Saaremaa provints Mellini atlases (1798) Kaarma kirik Kaarma kihelkond (lühend Kaa; saksa keeles Kirchspiel Karmel, Kirchspiel Karmel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaal.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Kaarma kihelkond · Näe rohkem »
Kaarma-Suure vald
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Kaarma-Suure vald (ka Kaarma-Suuremõisa vald; saksa keeles Karmel-Grossenhof) oli vald Saaremaal Kaarma kihelkonnas ümber Kuressaare linna.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Kaarma-Suure vald · Näe rohkem »
Kärla kihelkond
Kärla kirik Kärla kihelkond (lühend Kär; saksa keeles Kirchspiel Kergel in Oesel) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Kärla kihelkond · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kihelkonna kihelkond
Kihelkonna kirik (2005) Kihelkonna kihelkond (lühend Khk; saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Kihelkonna kihelkond · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Kuressaare · Näe rohkem »
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »
Lõmala mõis
Lõmala mõis (ka Lömala mõis; saksa keeles Lemmalsnäse) oli linnamõis Anseküla kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Lõmala mõis · Näe rohkem »
Lõmala vald
Lõmala vald (ka Lömala vald; saksa keeles Lemmalsnäse) oli vald Saaremaal Anseküla kihelkonnas.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Lõmala vald · Näe rohkem »
Lõo mõis
Lõo mõis (saksa keeles Leo) oli rüütlimõis Anseküla kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Lõo mõis · Näe rohkem »
Lõo vald
Lõo vald (saksa keeles Leo) oli vald Saaremaal Anseküla kihelkonnas.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Lõo vald · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Linnamõis
Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Linnamõis · Näe rohkem »
Mõisavald
Mõisavald oli 17. sajandil Eestis ja Lätis haldusüksuseks muutunud mõisa ümbritsev talupoegadega asustatud mõisa territoorium ning mõistet mõisavald kasutati eraldamaks talupoegade elamispiirkondi mõisaomanike kasutatud mõisasüdamest, kus asusid häärber ja mõisa abihooned.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Mõisavald · Näe rohkem »
Nasva jõgi
Nasva jõgi asub Lõuna-Saaremaal Nasva alevikus, algab Mullutu lahest ja suubub Suurde katlasse.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Nasva jõgi · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Ojamaa · Näe rohkem »
Perekonnanimi
Perekonnanimi (ka perenimi) on inimesele tavaliselt isalt päritav nimi.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Perekonnanimi · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Ristimiskivi
Karja kiriku ristimiskivi 14. sajandist Ristimiskivi (ka ristimisnõu) on liivakivist, lubjakivist, graniidist või malmist valmistatud suurem nõu ristimisvee jaoks.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Ristimiskivi · Näe rohkem »
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Saare maakond · Näe rohkem »
Saaremaa (maakond)
Saaremaa maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Saaremaa (saksa keeles Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Salme vald
Salme vallamaja (2009) Salme vald oli vald Saare maakonnas Saaremaa edelaosas ja hõlmas Sõrve poolsaare kaela.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Salme vald · Näe rohkem »
Suurlaht
Suurlaht ehk Kellamäe laht on järv Saaremaal, idapoolne osa endisest Mullutu-Suurlahest.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Suurlaht · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tiinuse mõis
Tiinuse mõis (saksa keeles Ficht) oli rüütlimõis Anseküla kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Tiinuse mõis · Näe rohkem »
Tiinuse vald
Tiinuse vald (saksa keeles Ficht) oli vald Saaremaal Anseküla kihelkonnas.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Tiinuse vald · Näe rohkem »
Tiirimetsa mõis
Tiirimetsa mõis (saksa keeles Tirimetz) oli riigimõis Anseküla kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Tiirimetsa mõis · Näe rohkem »
Tiirimetsa vald
Tiirimetsa vald (saksa keeles Tirimetz) oli vald Saaremaal Anseküla kihelkonnas.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Tiirimetsa vald · Näe rohkem »
Torgu vald
Torgu vald oli vald Saare maakonnas Sõrve poolsaare lõunaosas.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja Torgu vald · Näe rohkem »
1300
1300.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja 1300 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja 14. sajand · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Anseküla kihelkond ja 16. sajand · Näe rohkem »
