Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Inimmõju

Index Inimmõju

Karjatamise tulemusel on Eestis moodustunud pärandkooslused Inimmõju (loodusele) ehk antropogeenne mõju (loodusele) on inimkonna või mõne tema osa mõju looduskeskkonnale (eeskätt biosfäärile); inimmõju on looduskasutuse paratamatu kaasnähtus.

14 suhted: Ökoloogialeksikon, Biosfäär, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Keskkond (ökoloogia), Kiviaeg, Looduskasutus, Maaparandus, Metsapõleng, Pärandkooslus, Rekultiveerimine, Rooma Klubi, Saastamine, Teadus, Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu.

Ökoloogialeksikon

"Ökoloogialeksikon" on 1992.

Uus!!: Inimmõju ja Ökoloogialeksikon · Näe rohkem »

Biosfäär

Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.

Uus!!: Inimmõju ja Biosfäär · Näe rohkem »

Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.

Uus!!: Inimmõju ja Eesti Entsüklopeediakirjastus · Näe rohkem »

Keskkond (ökoloogia)

Keskkond ehk elukeskkond (ka looduslik keskkond, looduskeskkond) on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite (ökoloogiliste tegurite) kogum.

Uus!!: Inimmõju ja Keskkond (ökoloogia) · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Inimmõju ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Looduskasutus

Loodus(e)kasutus (inglise nature management) on loodusvarade kasutamine inimkonna poolt.

Uus!!: Inimmõju ja Looduskasutus · Näe rohkem »

Maaparandus

Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.

Uus!!: Inimmõju ja Maaparandus · Näe rohkem »

Metsapõleng

Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.

Uus!!: Inimmõju ja Metsapõleng · Näe rohkem »

Pärandkooslus

Alates 1990ndaist kasutatakse Eestis pärandkoosluste hooldamisel järjest sagedamini šoti mägiveiseid Pärandkooslus (ka poollooduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel.

Uus!!: Inimmõju ja Pärandkooslus · Näe rohkem »

Rekultiveerimine

Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.

Uus!!: Inimmõju ja Rekultiveerimine · Näe rohkem »

Rooma Klubi

Rooma Klubi on 1968.

Uus!!: Inimmõju ja Rooma Klubi · Näe rohkem »

Saastamine

õhu saastajad. Suitsevad korstnad on klassikaliseks saastamise näiteks. Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.

Uus!!: Inimmõju ja Saastamine · Näe rohkem »

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Inimmõju ja Teadus · Näe rohkem »

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (inglise keeles Intergovernmental Panel on Climate Change, lühend IPCC; eesti keeles ka ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel) on valitsustevaheline sõltumatute teadlaste nõukogu, kus uuritakse ja analüüsitakse inimtegevuse poolt kiirendatud kliimamuutuse võimalikke tagajärgi nii ökosüsteemidele kui ka inimkonnale.

Uus!!: Inimmõju ja Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Antropogeenne mõju.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »