Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Aherainemägi, Arukask, Atmosfäär, Diaspoor, Eesti entsüklopeedia, EnDic2004, Erosioon, Geoloogiline kaardistamine, Geotekstiil, Harilik kuusk, Harilik mänd, Infiltratsioon, Jääksoo, Kaevandamine, Kaevandus, Karjäär (mäendus), Katend, Kõlvik, Keskkonnaamet, Keskkonnamõju hindamine, Kivim, Kraav, Lähtekivim (mullateadus), Luide, Maa-ala tervendamine, Maaparandus, Maavara, Mäeeraldis, Mäeeraldise teenindusmaa, Mets, Mikroorganismid, Moreen, Muld, Nõlv, Paljand, Põhjavesi, Prügila, Prügilanõrgvesi, Puurauk, Süsihappegaas, Seire, Sete, Soo, Sookask, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Toitained, Turbasammal, Turvas, Väljamine, Veekogu, ..., Veerežiim, Vesinikeksponent. Laienda indeks (2 rohkem) »
Aherainemägi
Donetski kivisöebasseini terrikoonikud Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Aherainemägi Karagandas Aherainemägi ehk terrikoonik (prantsuse fraasist terri conique, milles terri 'aherainepuistang' + conique 'kooniline') on väljatud maavara rikastamise jääkidest kuhjatud puistang.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Aherainemägi · Näe rohkem »
Arukask
Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Arukask · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Diaspoor
Diaspoor ehk levis on igasugune organismide (eriti taimede ja seente) levimisalge, ka organismi osa, mille abil organismid levivad.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Diaspoor · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
EnDic2004
EnDic2004 (ka Keskkonnasõnaraamat 2004, inglise keeles Environmental Dictionary 2004) on 2005.
Uus!!: Rekultiveerimine ja EnDic2004 · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Erosioon · Näe rohkem »
Geoloogiline kaardistamine
Geoloogiline kaardistamine on mingi uuritava maa-ala geoloogilise kaardi koostamine.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Geoloogiline kaardistamine · Näe rohkem »
Geotekstiil
Geovõrk ja geotekstiil Geotekstiil on vett läbilaskev sünteetiline või looduslik tekstiilmaterjal, mida kasutatakse pinnase eraldamisel, filtreerimisel, tugevdamisel või drenaažil.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Geotekstiil · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Infiltratsioon
Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Infiltratsioon · Näe rohkem »
Jääksoo
Jääksoo Venemaal Rudzenski lähedal Jääksoo (inglise cut-over peatland) on soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Jääksoo · Näe rohkem »
Kaevandamine
Harku karjäär on avakaevandus, kust ammutatakse lubjakivi VKG Ojamaa kaevandus on maa-alune põlevkivikaevandus Kaevandamine on maavara looduslikust seisundist eemaldamine.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Kaevandamine · Näe rohkem »
Kaevandus
Kaevanduse pealmaakompleks (tõstetorn, rikastusvabrik, laadimispunkt) Kaevur Boliivia kaevanduses Kaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Kaevandus · Näe rohkem »
Karjäär (mäendus)
Harku karjäär Karjääriks nimetatakse kohta maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Karjäär (mäendus) · Näe rohkem »
Katend
Katend Katendiks nimetatakse mäenduses kõike, mis lasub maavaralasundi peal.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Katend · Näe rohkem »
Kõlvik
Kõlvik on loodusolude ja kasutusotstarbe poolest temaga külgnevatest aladest erinev maatükk.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Kõlvik · Näe rohkem »
Keskkonnaamet
Keskkonnaamet (lühend KeA) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Keskkonnaamet · Näe rohkem »
Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamine (lühendatult KMH) on kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Keskkonnamõju hindamine · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Rekultiveerimine ja Kivim · Näe rohkem »
Kraav
Korrashoitud kraav Hollandis Laurits Andersen Ring, "Kraavikaevajad" (1885) Kraav on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Kraav · Näe rohkem »
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Lähtekivim (mullateadus) · Näe rohkem »
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Luide · Näe rohkem »
Maa-ala tervendamine
Maa-ala tervendamine ehk maa-ala saneerimine (inglise clean up (of soil) või cleaning up (of soil)) on laialivalgunud või -pillutud ohtlike ainete eemaldamine ja käitlemine nõnda, et paik muutuks inimestele või keskkonnale ohutumaks.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Maa-ala tervendamine · Näe rohkem »
Maaparandus
Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Maaparandus · Näe rohkem »
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Maavara · Näe rohkem »
Mäeeraldis
Mäeeraldise piiri tähistus Welzow pruunsöekarjääris Mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Mäeeraldis · Näe rohkem »
Mäeeraldise teenindusmaa
Mäeeraldise teenindusmaa on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud territoorium mäeeraldise kohal või ümber.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Mäeeraldise teenindusmaa · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Rekultiveerimine ja Mets · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Moreen · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Muld · Näe rohkem »
Nõlv
Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 20kraadi kallakuga maapind.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Nõlv · Näe rohkem »
Paljand
Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Paljand · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Prügila
Prügila Poolas. Jõelähtme prügila Eestis. Prügila (ka prügimägi) on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Prügila · Näe rohkem »
Prügilanõrgvesi
Prügilanõrgvesi, mis on ruumala vähendamiseks jäetud auruma. Mehhiko Cancúni linna prügila lähedal, 2007 Prügilanõrgvesi ehk nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Prügilanõrgvesi · Näe rohkem »
Puurauk
Taani geoloogiateenistuse tegevjuht Johnny Fredericia osutamas puuraugule GAP 04, mis läheb 700 m sügavusele Gröönimaa jääkilbi alla Puurauk on maakoorde puuritud silindriline õõs.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Puurauk · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Seire
Nahkhiire vanuse määramine nahkhiirte riikliku seire käigus Seire (ka monitooring) on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Seire · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Sete · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Soo · Näe rohkem »
Sookask
Sookask Niitvälja soos Tuuleluud sookasel Sookask (Betula pubescens) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Sookask · Näe rohkem »
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (aastatel 1998–2015 ka Säästva Eesti Instituut) on valitsusväline sihtasutus, mis asutati 1992.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Toitained · Näe rohkem »
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Turbasammal · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Turvas · Näe rohkem »
Väljamine
Väljamine on maapõue osiste (kivimite (maagid, kivisüsi, põlevkivi, paas jms), vedelike (maaõli), gaasid (maagaas), orgaaniliste setete (turvas)) irrutamine maapõuest kaevandamise käigus.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Väljamine · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Veekogu · Näe rohkem »
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Uus!!: Rekultiveerimine ja Veerežiim · Näe rohkem »
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Uus!!: Rekultiveerimine ja Vesinikeksponent · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Bioloogiline rekultiveerimine, Ehituslik rekultiveerimine, Kaevandusalade rekultiveerimine, Korrastamine, Tehniline rekultiveerimine.
