Ava Google MapsisSisukord
66 suhted: Al-Ándalus, Andorra, Aragón, Aragóni kroon, Aragóni kuningate loend, Aragoni keel, Baleaarid, Barcelona krahv, Barcelona krahvkond, Burgundia hertsog, Dünastia, Ertshertsog, Felipe II, Felipe V, Fernando II (Aragón), Habsburgid, Hispaania, Hispaania keel, Hispaania kuningas, Hispaania Madalmaad, Isabel I, Itaalia, Juana, Karl V, Kastiilia kuningriik, Katalaani keel, Katoliku kirik, Konföderatsioon, Korsika, Kuningriik, Ladina keel, Leóni kuningriik, Mallorca Kuningriik, Malta, Milano hertsogiriik, Monarhia, Napoli kuningriik, Navarra kuningriik, Pürenee poolsaar, Personaalunioon, Roussillon, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Sardiinia, Sitsiilia kuningriik, Zaragoza, 1035, 1043, 1096, ... Laienda indeks (16 rohkem) »
- Aragóni kroon
- Hispaania keskaeg
Al-Ándalus
Kalifaadi valitsemisajal, ca 750. aastal Al-Ándalus osana Umaijaadide kalifaadist (u 720) Pürenee poolsaar umbes aastal 910 Al-Ándalus (araabia keelesالأندلس) on Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ala, mis oli keskajal aastatel 711–1492 moslemite võimu all.
Vaata Aragóni kuningriik ja Al-Ándalus
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Vaata Aragóni kuningriik ja Andorra
Aragón
Aragón (hispaania ja aragoni keeles Aragón, katalaani keeles Aragó või) on 1. järgu haldusüksus Hispaania kirdeosas keskaegse Aragóni kuningriigi alal.
Vaata Aragóni kuningriik ja Aragón
Aragóni kroon
Aragóni kroon (aragoni Corona d'Aragón, katalaani Corona d'Aragó) oli paljude tiitlite ja riikidega personaal- ja dünastiline unioon Aragóni kuninga kätes.
Vaata Aragóni kuningriik ja Aragóni kroon
Aragóni kuningate loend
Aragoni vapp See on Aragóni valitsejate loend.
Vaata Aragóni kuningriik ja Aragóni kuningate loend
Aragoni keel
Aragoni keel on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida räägib Püreneede orgudes Aragónis 10 000 – 30 000 inimest.
Vaata Aragóni kuningriik ja Aragoni keel
Baleaarid
Baleaarid (ka Baleaari saared, Baleaari saarestik) on saarestik ja Hispaania autonoomne piirkond Vahemere lääneosas.
Vaata Aragóni kuningriik ja Baleaarid
Barcelona krahv
Barcelona krahv (katalaani Comte de Barcelona, hispaania Conde de Barcelona) oli Kataloonia valitseja enamiku Kataloonia ajaloost 9.–18.
Vaata Aragóni kuningriik ja Barcelona krahv
Barcelona krahvkond
Barcelona krahvkond (punane) Aragóni krooni poolsaarel laienemise kontekstis Barcelona krahvkond (Comtat de Barcelona) vastab Barcelona krahvide poolt 9.–18.
Vaata Aragóni kuningriik ja Barcelona krahvkond
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Vaata Aragóni kuningriik ja Burgundia hertsog
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Vaata Aragóni kuningriik ja Dünastia
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Vaata Aragóni kuningriik ja Ertshertsog
Felipe II
Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.
Vaata Aragóni kuningriik ja Felipe II
Felipe V
Felipe V. Hyacinthe Rigaud' maal (1701). Versailles' loss. Felipe V (19. detsember 1683 – 9. juuli 1746) oli Hispaania kuningas 1700–1746.
Vaata Aragóni kuningriik ja Felipe V
Fernando II (Aragón)
Fernando II Katoliiklane (aragoni keeles Ferrando II; hispaania keeles Fernando II "El Católico") (Kastiilia valitsejana Fernando V) (10. märts 1452 – 23. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.
Vaata Aragóni kuningriik ja Fernando II (Aragón)
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Aragóni kuningriik ja Habsburgid
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Aragóni kuningriik ja Hispaania
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Vaata Aragóni kuningriik ja Hispaania keel
Hispaania kuningas
Hispaania kuningas on Hispaania riigipea ametinimetus.
Vaata Aragóni kuningriik ja Hispaania kuningas
Hispaania Madalmaad
Hispaania Madalmaad (hispaania keeles Países Bajos españoles; hollandi keeles Spaanse Nederlanden) on ühisnimi Saksa-Rooma riigi osariikidele Madalmaades, mida vallati personaalunioonis Hispaania krooniga (Habsburgide Hispaania) aastatel 1581–1714.
Vaata Aragóni kuningriik ja Hispaania Madalmaad
Isabel I
Isabel I (22. aprill 1451 Madrigal de las Altas Torres – 26. november 1504 Medina del Campo) oli Kastiilia kuninganna aastatel 1474–1504.
Vaata Aragóni kuningriik ja Isabel I
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Aragóni kuningriik ja Itaalia
Juana
Juana Juana Nõdrameelne (6. november 1479 Toledo – 12. aprill 1555 Tordesillas) oli formaalselt Kastiilia kuninganna alates 1504 kuni surmani.
Vaata Aragóni kuningriik ja Juana
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Aragóni kuningriik ja Karl V
Kastiilia kuningriik
Kastiilia Kuningriik (hispaania keeles Reino de Castilla, ladina keeles Regnum Castellae) oli keskaegne riik Pürenee poolsaarel.
Vaata Aragóni kuningriik ja Kastiilia kuningriik
Katalaani keel
Katalaani keel on romaani keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Hispaania kirdeosas (Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel), Andorras, Prantsusmaa lõunaosas ning Sardiinias.
Vaata Aragóni kuningriik ja Katalaani keel
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Aragóni kuningriik ja Katoliku kirik
Konföderatsioon
Konföderatsioon on riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse.
Vaata Aragóni kuningriik ja Konföderatsioon
Korsika
Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.
Vaata Aragóni kuningriik ja Korsika
Kuningriik
Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna.
Vaata Aragóni kuningriik ja Kuningriik
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Aragóni kuningriik ja Ladina keel
Leóni kuningriik
Leóni kuningriik oli riik Pürenee poolsaare loodeosas.
Vaata Aragóni kuningriik ja Leóni kuningriik
Mallorca Kuningriik
100px Mallorca kuningriigi alad Mallorca Kuningriik (katalaani Regne de Mallorca, hispaania Reino de Mallorca, ladina Regnum Maioricae) oli kuningriik, mille rajas Jaime I Vallutaja.
Vaata Aragóni kuningriik ja Mallorca Kuningriik
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Vaata Aragóni kuningriik ja Malta
Milano hertsogiriik
Milano hertsogiriik oli riik Põhja-Itaalias aastatel 1395–1797.
Vaata Aragóni kuningriik ja Milano hertsogiriik
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Aragóni kuningriik ja Monarhia
Napoli kuningriik
Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.
Vaata Aragóni kuningriik ja Napoli kuningriik
Navarra kuningriik
Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.
Vaata Aragóni kuningriik ja Navarra kuningriik
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Vaata Aragóni kuningriik ja Pürenee poolsaar
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Aragóni kuningriik ja Personaalunioon
Roussillon
Roussillon (katalaani Rosselló) on ajalooline piirkond Prantsusmaa lõunaosas.
Vaata Aragóni kuningriik ja Roussillon
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata Aragóni kuningriik ja Saksa kuningas
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Aragóni kuningriik ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Aragóni kuningriik ja Saksa-Rooma riik
Sardiinia
Sardiinia saar Sardiinia saar on saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa.
Vaata Aragóni kuningriik ja Sardiinia
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Vaata Aragóni kuningriik ja Sitsiilia kuningriik
Zaragoza
Zaragoza (varasem eestikeelne nimekuju Saragossa) on linn Hispaanias, Aragóni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus.
Vaata Aragóni kuningriik ja Zaragoza
1035
1035.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1035
1043
1043.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1043
1096
1096.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1096
1118
1118.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1118
1150
1150.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1150
1213
1213.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1213
1230
1230.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1230
1468
1468.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1468
1506
1506.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1506
1516
1516.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1516
1519
1519.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1519
1521
1521.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1521
1527
1527.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1527
1531
1531.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1531
1554
1554.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1554
1555
1555.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1555
1556
1556.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1556
1598
1598.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1598
1707
1707.
Vaata Aragóni kuningriik ja 1707
Vaata ka
Aragóni kroon
- Aragóni kroon
- Aragóni kuningate loend
- Aragóni kuningriik
- Barcelona krahv
- Carlos III
- Karl VI
- Mallorca Kuningriik
- Montpellier
- Rekonkista
- Sitsiilia kuningriik
Hispaania keskaeg
- Al-Ándalus
- Aragóni kroon
- Aragóni kuningriik
- Astuuria kuningriik
- Auto (žanr)
- Hermandad
- Kastiilia kuningriik
- Läänegooti kiri
- Läänegootide kuningriik
- Leóni kuningriik
- Navarra kuningriik