Kiiremini kui brauser!
10 suhted: Armeenia, Armeenia keel, Armeenia riigipeade loend, Armen Sargsjan, Levon Ter-Petrosjan, Riigipea, Robert Khotšharjan, Serž Sargsjan, 1991, 1998.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Armeenia president ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Uus!!: Armeenia president ja Armeenia keel · Näe rohkem »
Armeenia riigipeade loend
Armeenia presidendid Tabelis on ka Armeenia riigipead aastatel 1918–1925, keda ei nimetatud presidendiks.
Uus!!: Armeenia president ja Armeenia riigipeade loend · Näe rohkem »
Armen Sargsjan
Armen Vardani Sargsjan (armeenia keeles Արմեն Վարդանի Սարգսյան; sündinud 23. juunil 1953 Jerevanis) on Armeenia füüsik, arvutiteadlane, diplomaat ja poliitik.
Uus!!: Armeenia president ja Armen Sargsjan · Näe rohkem »
Levon Ter-Petrosjan
Levon Ter-Petrosjan Levon Ter-Petrosjan (armeenia: Լևոն Տեր-Պետրոսյան; sündinud 9. jaanuaril 1945 Ḩalabis Süürias) on Armeenia poliitik ja riigitegelane.
Uus!!: Armeenia president ja Levon Ter-Petrosjan · Näe rohkem »
Riigipea
Riigipea on isik või isikute grupp, kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon.
Uus!!: Armeenia president ja Riigipea · Näe rohkem »
Robert Khotšharjan
Robert Khotšharjan Robert Khotšharjan (armeenia Ռոբերտ Քոչարյան) (sündinud 31. augustil 1954 Xankəndis (Stepanakertis) Mägi-Karabahhis) on Armeenia poliitik, taasiseseisvunud Armeenia Vabariigi teine president aastatel 1998–2008.
Uus!!: Armeenia president ja Robert Khotšharjan · Näe rohkem »
Serž Sargsjan
Serž Sargsjan (portrait) Serž Sargsjan (armeenia Սերժ Սարգսյան; sündinud 30. juunil 1954 Stephanakerdis) on Armeenia poliitik, aastatel 2007–2008 Armeenia peaminister ja 9. aprillist 2008 kuni 9.
Uus!!: Armeenia president ja Serž Sargsjan · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Armeenia president ja 1991 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Armeenia president ja 1998 · Näe rohkem »
