Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Eesti NSV, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, EKP Keskkomitee, Metsakalmistu, Moskva, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Peterburi, Punaarmee, Tabivere vald (Äksi kihelkond), Tartumaa, Teine maailmasõda, 11. detsember, 12. august, 17. jaanuar, 17. juuni, 18. aprill, 1900, 1918, 1926, 1930, 1939, 1941, 1942, 1945, 1949, 1951, 1963, 1976, 23. juuni.
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Artur Vaha ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.
Uus!!: Artur Vaha ja Eesti NSV Ülemnõukogu · Näe rohkem »
Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis
Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis oli Eesti NSV kõrgeima riigivõimuorgani – Eesti NSV Ülemnõukogu – teine koosseis, mille volitused kehtisid aastatel 1947–1951.
Uus!!: Artur Vaha ja Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis · Näe rohkem »
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. 25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Uus!!: Artur Vaha ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu · Näe rohkem »
EKP Keskkomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.
Uus!!: Artur Vaha ja EKP Keskkomitee · Näe rohkem »
Metsakalmistu
Tallinna Metsakalmistu kabel, arhitekt Herbert Johanson (1884-1964) Metsakalmistu on surnuaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis Kloostrimetsa tee 36.
Uus!!: Artur Vaha ja Metsakalmistu · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Artur Vaha ja Moskva · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Artur Vaha ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Artur Vaha ja Peterburi · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Artur Vaha ja Punaarmee · Näe rohkem »
Tabivere vald (Äksi kihelkond)
Tabivere vald (ka Voldi vald; saksa keeles Tabbifer) oli vald Tartumaal Äksi kihelkonnas.
Uus!!: Artur Vaha ja Tabivere vald (Äksi kihelkond) · Näe rohkem »
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Uus!!: Artur Vaha ja Tartumaa · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Artur Vaha ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
11. detsember
11.
Uus!!: Artur Vaha ja 11. detsember · Näe rohkem »
12. august
12.
Uus!!: Artur Vaha ja 12. august · Näe rohkem »
17. jaanuar
17.
Uus!!: Artur Vaha ja 17. jaanuar · Näe rohkem »
17. juuni
17.
Uus!!: Artur Vaha ja 17. juuni · Näe rohkem »
18. aprill
18.
Uus!!: Artur Vaha ja 18. aprill · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Artur Vaha ja 1900 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Artur Vaha ja 1918 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Artur Vaha ja 1926 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Artur Vaha ja 1930 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Artur Vaha ja 1939 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Artur Vaha ja 1941 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Artur Vaha ja 1942 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Artur Vaha ja 1945 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Artur Vaha ja 1949 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Artur Vaha ja 1951 · Näe rohkem »
1963
1963.
Uus!!: Artur Vaha ja 1963 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Artur Vaha ja 1976 · Näe rohkem »
23. juuni
23.
Uus!!: Artur Vaha ja 23. juuni · Näe rohkem »
