Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Anton Friedrich Büsching, Astijärve kirik, Astijärve kirikumõis, Astijärve mõis, August Wilhelm Hupel, Ēķini mõis, Baloži mõis, Briede mõis, Dūre mõis (Astijärve kihelkond), Fideikomiss, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Jaunburtnieki mõis, Johann Christoph Brotze, Johann Friedrich Hartknoch, Kõrvalmõis, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Labrenči mõis, Liivimaa, Lizdēni mõis, Luteri mõis, Patronaadiõigus, Pärnu vojevoodkond, Rantsna mõis, Rūte mõis, Rüütlimõis, Riia kubermang, Riigimõis, Ruhja, Saksa keel, Sauļi mõis, Seķi mõis, Volmari kreis, Zvārte mõis.
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Anton Friedrich Büsching · Näe rohkem »
Astijärve kirik
Astijärve Maarja kirik on luteri kirik Lätis Valmiera vallas Asti järve kaldal.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Astijärve kirik · Näe rohkem »
Astijärve kirikumõis
Astijärve kirikumõisa peahoone ja Astijärve kirik Astijärve kirikumõis ehk Burtnieki kirikumõis (saksa keeles Pastorat Burtneck, läti keeles Burtnieku mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Astijärve kirikumõis · Näe rohkem »
Astijärve mõis
Astijärve mõis ehk Burtnieki mõis (saksa keeles Schloß Burtneck, läti keeles Burtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Astijärve mõis · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Ēķini mõis
Ēķini mõis (saksa keeles Heydekenshof, varem Broesemoise, läti keeles Ēķina muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Ēķini mõis · Näe rohkem »
Baloži mõis
Baloži mõis (saksa keeles Ballod, läti keeles Baložu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Baloži mõis · Näe rohkem »
Briede mõis
Briede mõis (saksa keeles Wredenhof, läti keeles Briedes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Briede mõis · Näe rohkem »
Dūre mõis (Astijärve kihelkond)
Dūre mõis (saksa keeles Duhrenhof, ka Lindenhof, läti keeles Dūres muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Dūre mõis (Astijärve kihelkond) · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Jaunburtnieki mõis
Jaunburtnieki mõis (saksa keeles Sternhof, läti keeles Jaunburtnieku muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Jaunburtnieki mõis · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Labrenči mõis
Labrenči mõis (saksa keeles Labrentz, ka Labbrenz, läti keeles Labrenču muiža) oli rüütlimõis, hiljem Sauļi kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Labrenči mõis · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Lizdēni mõis
Lizdēni mõis (saksa keeles Lisden, läti keeles Lizdēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Lizdēni mõis · Näe rohkem »
Luteri mõis
Luteri mõis (saksa keeles Luthershof, läti keeles Luteru muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Luteri mõis · Näe rohkem »
Patronaadiõigus
Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Patronaadiõigus · Näe rohkem »
Pärnu vojevoodkond
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Rantsna mõis
Rantsna mõis ehk Rencēni mõis (saksa keeles Ranzen, läti keeles Rencēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Rantsna mõis · Näe rohkem »
Rūte mõis
Rūte mõis (saksa keeles Ruthenhof, varem Smaeling, läti keeles Rūtes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Rūte mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Riia kubermang · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Ruhja · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sauļi mõis
Sauļi mõisa härrastemaja Sauļi mõis (saksa keeles Saulhof, läti keeles Sauļu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Sauļi mõis · Näe rohkem »
Seķi mõis
Seķi mõis (saksa keeles Seckenhof, läti keeles Seķu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Seķi mõis · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Volmari kreis · Näe rohkem »
Zvārte mõis
Zvārte mõis (saksa keeles Swarten, läti keeles Zvārtes muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ēķini mõisa kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.
Uus!!: Astijärve kihelkond ja Zvārte mõis · Näe rohkem »
