Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Ruhja

Index Ruhja

Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.

Ava Google Mapsis

Sisukord

  1. 31 suhted: Alev, Arturs Alberings, Kitsarööpmeline raudtee, Läti, Läti keel, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Linn, Pärisorjus, Postijaam, Riia kubermang, Ruhja jõgi, Ruhja kihelkond, Ruhja kirik, Ruhja komtuur, Ruhja komtuurkond, Ruhja ordulinnus, Ruhja piirkond, Ruhja raudteejaam, Saksa keel, Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin, Tallinna–Riia postimaantee, Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, Valmiera piirkond, Valmiera rajoon, Volmari kreis, 1800, 1920, 1949, 1959, 2009.

  2. Valmiera piirkond
  3. Volmari kreis

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Vaata Ruhja ja Alev

Arturs Alberings

Arturs Alberings (26. detsember 1876 (ukj 8. jaanuar 1877), Rūjiena, Valmiera maakond – 26. aprill 1934 Riia) oli Läti agronoom ja poliitik.

Vaata Ruhja ja Arturs Alberings

Kitsarööpmeline raudtee

Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.

Vaata Ruhja ja Kitsarööpmeline raudtee

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Vaata Ruhja ja Läti

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Vaata Ruhja ja Läti keel

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Vaata Ruhja ja Liivi sõda

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Vaata Ruhja ja Liivimaa ordu

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Vaata Ruhja ja Linn

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Vaata Ruhja ja Pärisorjus

Postijaam

Saue postijaam, 19. sajand Ruunavere postijaam Valga postijaam Pikaristi postijaam Väike-Pungerja postijaam Postijaam oli kuni 19.

Vaata Ruhja ja Postijaam

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Vaata Ruhja ja Riia kubermang

Ruhja jõgi

Ruhja jõgi (Lätis nimega Rūja) on jõgi Eestis ja Lätis.

Vaata Ruhja ja Ruhja jõgi

Ruhja kihelkond

Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.

Vaata Ruhja ja Ruhja kihelkond

Ruhja kirik

Rūjiena kirik ehk Ruhja kirik (Ruhja Püha Bartholomeuse ehk Püha Pärtli kirik) on luteri kirik Rūjiena (eestipäraselt Ruhja) linnas.

Vaata Ruhja ja Ruhja kirik

Ruhja komtuur

Ruhja komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Ruhja komtuurkonda.

Vaata Ruhja ja Ruhja komtuur

Ruhja komtuurkond

Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.

Vaata Ruhja ja Ruhja komtuurkond

Ruhja ordulinnus

Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.

Vaata Ruhja ja Ruhja ordulinnus

Ruhja piirkond

Ruhja piirkond (läti keeles Rūjienas novads) oli 2009–2021 1. järgu haldusüksus Lätis.

Vaata Ruhja ja Ruhja piirkond

Ruhja raudteejaam

Ruhja raudteejaam (läti Rūjiena) oli raudteejaam Tallinna–Pärnu–Riia raudteel Ruhja lähedal.

Vaata Ruhja ja Ruhja raudteejaam

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Ruhja ja Saksa keel

Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin

Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin oli reisirongiliin, mis kulges mööda Tallinna–Pärnu raudteed, Pärnu–Mõisaküla raudteed ja Mõisaküla–Riia raudteed.

Vaata Ruhja ja Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin

Tallinna–Riia postimaantee

Tallinna–Riia postimaantee, ka Tallinna–Pärnu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Liivimaa kubermangu keskuse Riia.

Vaata Ruhja ja Tallinna–Riia postimaantee

Valga–Ruhja–Pärnu raudtee

Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi kitsarööpmeline raudtee Eestis.

Vaata Ruhja ja Valga–Ruhja–Pärnu raudtee

Valmiera piirkond

Valmiera piirkond on 1.

Vaata Ruhja ja Valmiera piirkond

Valmiera rajoon

Valmiera rajoon oli 1.

Vaata Ruhja ja Valmiera rajoon

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Vaata Ruhja ja Volmari kreis

1800

1800.

Vaata Ruhja ja 1800

1920

1920.

Vaata Ruhja ja 1920

1949

1949.

Vaata Ruhja ja 1949

1959

1959.

Vaata Ruhja ja 1959

2009

2009.

Vaata Ruhja ja 2009

Vaata ka

Valmiera piirkond

Volmari kreis

Tuntud ka kui Rujen, Rūjiena.