Kiiremini kui brauser!
31 suhted: Alev, Arturs Alberings, Kitsarööpmeline raudtee, Läti, Läti keel, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Linn, Pärisorjus, Postijaam, Riia kubermang, Ruhja jõgi, Ruhja kihelkond, Ruhja kirik, Ruhja komtuur, Ruhja komtuurkond, Ruhja ordulinnus, Ruhja piirkond, Ruhja raudteejaam, Saksa keel, Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin, Tallinna–Riia postimaantee, Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, Valmiera piirkond, Valmiera rajoon, Volmari kreis, 1800, 1920, 1949, 1959, 2009.
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Uus!!: Ruhja ja Alev · Näe rohkem »
Arturs Alberings
Arturs Alberings (26. detsember 1876 (ukj 8. jaanuar 1877), Rūjiena, Valmiera maakond – 26. aprill 1934 Riia) oli Läti agronoom ja poliitik.
Uus!!: Ruhja ja Arturs Alberings · Näe rohkem »
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Uus!!: Ruhja ja Kitsarööpmeline raudtee · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Ruhja ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Ruhja ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Ruhja ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Ruhja ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Ruhja ja Linn · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Ruhja ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Postijaam
Saue postijaam, 19. sajand Ruunavere postijaam Valga postijaam Pikaristi postijaam Väike-Pungerja postijaam Postijaam oli kuni 19.
Uus!!: Ruhja ja Postijaam · Näe rohkem »
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Uus!!: Ruhja ja Riia kubermang · Näe rohkem »
Ruhja jõgi
Ruhja jõgi (Lätis nimega Rūja) on jõgi Eestis ja Lätis.
Uus!!: Ruhja ja Ruhja jõgi · Näe rohkem »
Ruhja kihelkond
Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.
Uus!!: Ruhja ja Ruhja kihelkond · Näe rohkem »
Ruhja kirik
Rūjiena kirik ehk Ruhja kirik (Ruhja Püha Bartholomeuse ehk Püha Pärtli kirik) on luteri kirik Rūjiena (eestipäraselt Ruhja) linnas.
Uus!!: Ruhja ja Ruhja kirik · Näe rohkem »
Ruhja komtuur
Ruhja komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Ruhja komtuurkonda.
Uus!!: Ruhja ja Ruhja komtuur · Näe rohkem »
Ruhja komtuurkond
Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.
Uus!!: Ruhja ja Ruhja komtuurkond · Näe rohkem »
Ruhja ordulinnus
Vaade linnusekõrgendikule loodest. Näha läänepoolne vallikraav ja peavärava asukoht lääneküljel Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.
Uus!!: Ruhja ja Ruhja ordulinnus · Näe rohkem »
Ruhja piirkond
Ruhja piirkond (läti keeles Rūjienas novads) oli 2009–2021 1. järgu haldusüksus Lätis.
Uus!!: Ruhja ja Ruhja piirkond · Näe rohkem »
Ruhja raudteejaam
Ruhja raudteejaam (läti Rūjiena) oli raudteejaam Tallinna–Pärnu–Riia raudteel Ruhja lähedal.
Uus!!: Ruhja ja Ruhja raudteejaam · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ruhja ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin
Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin oli reisirongiliin, mis kulges mööda Tallinna–Pärnu raudteed, Pärnu–Mõisaküla raudteed ja Mõisaküla–Riia raudteed.
Uus!!: Ruhja ja Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin · Näe rohkem »
Tallinna–Riia postimaantee
Tallinna–Riia postimaantee, ka Tallinna–Pärnu–Riia postitrakt oli ajalooline postimaantee Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, mis ühendas Eestimaa kubermangu keskuse kubermangulinna Tallinna (Revali) ja Liivimaa kubermangu keskuse Riia.
Uus!!: Ruhja ja Tallinna–Riia postimaantee · Näe rohkem »
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee
Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene Esimese Juurdeveoraudteede Seltsi kitsarööpmeline raudtee Eestis.
Uus!!: Ruhja ja Valga–Ruhja–Pärnu raudtee · Näe rohkem »
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Uus!!: Ruhja ja Valmiera piirkond · Näe rohkem »
Valmiera rajoon
Valmiera rajoon oli 1.
Uus!!: Ruhja ja Valmiera rajoon · Näe rohkem »
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Ruhja ja Volmari kreis · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Ruhja ja 1800 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Ruhja ja 1920 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Ruhja ja 1949 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Ruhja ja 1959 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Ruhja ja 2009 · Näe rohkem »
