Ava Google MapsisSisukord
22 suhted: Bērzaine vald, Briedes, Dikļi vald, Kocēni piirkond, Kocēni vald, Läti keel, Lätlased, Leedulased, Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala, Poolakad, Sovhoos, Tālava madalik, Turvas, Ukrainlased, Valgevenelased, Valmiera piirkond, Venelased, Zilaiskalns, 1961, 1963, 1975, 1990.
- Valmiera piirkond
Bērzaine vald
Vākšēni Bērzaine vald (läti keeles Bērzaines pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Bērzaine vald
Briedes
Briedes (ka Briede, vanasti Wredenhof) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Valmiera piirkonnas Burtnieki vallas.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Briedes
Dikļi vald
Mazbrenguļi tuulik Dikļi vald (läti keeles Dikļu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Dikļi vald
Kocēni piirkond
Kocēni piirkond (läti keeles Kocēnu novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Kocēni piirkond
Kocēni vald
Mujani vasallilinnuse varemed Kocēni vald (läti keeles Kocēnu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Kocēni vald
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Läti keel
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Lätlased
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Leedulased
Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala
Logo Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala (läti keeles Ziemeļvidzemes biosfēras rezervāts) on kaitseala Põhja-Lätis, Läti ainus biosfäärikaitseala.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Poolakad
Sovhoos
Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Sovhoos
Tālava madalik
Tālava madalik ehk Põhja-Läti madalik (läti keeles Tālavas zemiene, Ziemeļlatvijas zemiene) on Läti maastikurajoon.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Tālava madalik
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Turvas
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Ukrainlased
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Valgevenelased
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Valmiera piirkond
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Venelased
Zilaiskalns
Zilaiskalns on küla (lielciems) Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja Zilaiskalns
1961
1961.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja 1961
1963
1963.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja 1963
1975
1975.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja 1975
1990
1990.
Vaata Zilaiskalnsi vald ja 1990
Vaata ka
Valmiera piirkond
- Asti järv
- Asti ordulinnus
- Brenguļi vald
- Burtnieki
- Burtnieki vald
- Bērzaine vald
- Dikļi vald
- Ipiku vald
- Jeri vald
- Jērcēni vald
- Kööna vald
- Kauguri vald
- Kocēni
- Kocēni vald
- Loodi vald
- Matīši vald
- Mazsalaca
- Mazsalaca vald
- Mūrmuiža
- Naukšēni
- Naukšēni vald
- Plāņi vald
- Ramata vald
- Rencēni vald
- Ruhja
- Seda
- Skaņkalne vald
- Strenči
- Sēļi vald
- Trikāta vald
- Vaidava vald
- Valmiera
- Valmiera piirkond
- Valmiera vald
- Vecate vald
- Vilpulka vald
- Zilaiskalnsi vald
- Ēvele vald
Tuntud ka kui Zilaiskalnsi maaterritoorium.