Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Ruhja ordulinnus

Index Ruhja ordulinnus

Ruhja ordulinnus (läti Rūjiena, saksa Rujen) oli Liivi ordule kuulunud ja Karksi foogti halduses olnud abi- ja majanduslinnus, mis asub praegu Ruhja linna idapiiril Ruhja jõe keskjooksul jõe paremkaldal.

84 suhted: Armin Tuulse, Asti, Asti ordulinnus, Burtnieki, Dionysius Fabricius, Gotthard Kettler, Gustav II Adolf, Härgmäe ordulinnus, Heinrich von Galen, Heinrich von Galen (Ruhja komtuur), Heinrich von Hagemeister, Helme ordulinnus, Ivan III, Jaan Unt, Jürgen Fahrensbach, Jesper Kruus, Jesuiidid, Johan III, Johann Christoph Brotze, Johann Renner, Karksi, Karksi foogt, Karksi ordulinnus, Komtuur, Lään, Läti, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Magnus, Mõisamehed, Mõisate reduktsioon, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Paide ordulinnus, Paul I, Poola kuningas, Ringmüür, Rittmeister, Rootsi kuningas, Ruhja, Ruhja jõgi, Ruhja komtuurkond, Ruhja piirkond, Saksa ordu, Soome hertsog, Staarost, Stefan Batory, Tarvastu, Trikāta ordulinnus, Vana-Liivimaa, ..., Vene-Liivi sõda, Venemaa keiser, Wolmar Fahrensbach, 1257, 1263, 1272, 14. sajand, 1414, 1437, 1442, 1461, 1467, 1481, 1495, 1496, 1499, 15. sajand, 1558, 1559, 1560, 1562, 1573, 1574, 1575, 1578, 1582, 1584, 1596, 1622, 1624, 17. sajand, 1790, 1922, 2. veebruar. Laienda indeks (34 rohkem) »

Armin Tuulse

Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Armin Tuulse · Näe rohkem »

Asti

Asti on linn Itaalias Piemonte maakonnas, Asti provintsi halduskeskus.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Asti · Näe rohkem »

Asti ordulinnus

Vapp Asti ordulinnus (saksa Burtneck-Schloß, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Asti ordulinnus · Näe rohkem »

Burtnieki

Burtnieki on asula Lätis, Burtnieki piirkonna ja Burtnieki valla halduskeskus.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Burtnieki · Näe rohkem »

Dionysius Fabricius

Dionysius Fabricius (tegutses 17. sajandil) oli vaimulik ja kroonik.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Dionysius Fabricius · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal (19. sajandi repro) Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolf Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Härgmäe ordulinnus

Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa Ermes, läti Ērģeme) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis, Valka piirkonnas, Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Härgmäe ordulinnus · Näe rohkem »

Heinrich von Galen

Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Heinrich von Galen · Näe rohkem »

Heinrich von Galen (Ruhja komtuur)

Heinrich von Galen (surnud 1560) oli Liivi ordu käsknik, ainus Ruhja komtuur aastatel 1559–1560.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Heinrich von Galen (Ruhja komtuur) · Näe rohkem »

Heinrich von Hagemeister

Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti Heinrihs fon Hāgemeisters; vene Х. Г. Гагемейстер; 28. märts / 8. aprill 1784 Drusti, Liivimaa – 12 / 24. mai 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »

Helme ordulinnus

Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Tõrva vallas, Helme alevikus.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Helme ordulinnus · Näe rohkem »

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Ivan III · Näe rohkem »

Jaan Unt

Jaan Unt Jaan Unt (7. november 1947 Tartu – 12. jaanuar 2012 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog, tõlkija ja kirjandusteadlane.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Jaan Unt · Näe rohkem »

Jürgen Fahrensbach

Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 1552 – 17. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Jürgen Fahrensbach · Näe rohkem »

Jesper Kruus

Jesper Mattson Kruus (Krus, Cruus, Kruse, 1576 või 1577 – 1. november 1622 Lempisaari, Turu lään, Päris-Soome) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Jesper Kruus · Näe rohkem »

Jesuiidid

Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Jesuiidid · Näe rohkem »

Johan III

Johan III (1582. aasta maal) Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Johan III · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Johann Renner

Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Johann Renner · Näe rohkem »

Karksi

Karksi on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas (varem Karksi vallas).

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Karksi · Näe rohkem »

Karksi foogt

Karksi foogt (saksa keeles Vogt von Karkus) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Karksi foogtkonda.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Karksi foogt · Näe rohkem »

Karksi ordulinnus

Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Karksi ordulinnus · Näe rohkem »

Komtuur

Komtuur (saksa sõnast Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Komtuur · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Lään · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Magnus

Saare-Lääne piiskopina Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Magnus · Näe rohkem »

Mõisamehed

Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Mõisamehed · Näe rohkem »

Mõisate reduktsioon

Rootsi impeerium Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Mõisate reduktsioon · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Paide ordulinnus

Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn ehk Paide Vallitorn Paide vapil Paide ordulinnus (saksa Weissenstein; alamsaksa Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Paide ordulinnus · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Paul I · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Ringmüür

Ringmüür on keskajal kasutatud linnuse, kindlustatud linna või asula ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide, mitmesuguste kaitseseadeldiste ja tugevasti kindlustatud väravatega.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Ringmüür · Näe rohkem »

Rittmeister

"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Rittmeister · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Ruhja

Ruhja (läti Rūjiena, saksa Rujen) on linn Põhja-Lätis, Ruhja piirkonna keskus.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Ruhja · Näe rohkem »

Ruhja jõgi

Ruhja jõgi (Lätis nimega Rūja) on jõgi Eestis ja Lätis.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Ruhja jõgi · Näe rohkem »

Ruhja komtuurkond

Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Ruhja komtuurkond · Näe rohkem »

Ruhja piirkond

Ruhja piirkond (läti Rūjienas novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Ruhja piirkond · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Soome hertsog

Soome hertsog (rootsi hertig av Finland, soome Suomen herttua) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid (lisaks printsidele kandis tiitlit ka Magnus IV armuke Bengt Algotsson).

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Soome hertsog · Näe rohkem »

Staarost

Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Staarost · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Tarvastu

Tarvastu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Tarvastu · Näe rohkem »

Trikāta ordulinnus

Linnuse põllukivimüür järvepoolsel mäeküljel. Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) asub Lätis, Beverīna piirkonnas (Beverīnas novads), Trikāta vallas (Trikātas pagasts) ja asulas, Abuli (läti Abuls, saksa Abbul) jõe paremal ehk põhjakaldal kõrgel kaldaneemikul, mis paikneb jõelooke ja Trikāta järve (Trikātas ezers) vahel.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Wolmar Fahrensbach

Wolmar Fahrensbach (ka Woldemar von Farensbach; poola Włodzimierz Farensbach; 9. veebruar 1586 Jaunpils, Kuramaa –19. mai 1633 Regensburg) oli Liivimaa sõjaväelane ja poliitik, Ruhja ja Tarvastu staarost ("starosta rujneńskie i taureńskie").

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja Wolmar Fahrensbach · Näe rohkem »

1257

1257.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1257 · Näe rohkem »

1263

1263.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1263 · Näe rohkem »

1272

1272.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1272 · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 14. sajand · Näe rohkem »

1414

1414.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1414 · Näe rohkem »

1437

1437.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1437 · Näe rohkem »

1442

1442.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1442 · Näe rohkem »

1461

1461.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1461 · Näe rohkem »

1467

1467.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1467 · Näe rohkem »

1481

1481.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1481 · Näe rohkem »

1495

1495.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1495 · Näe rohkem »

1496

1496.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1496 · Näe rohkem »

1499

1499.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1499 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 15. sajand · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1558 · Näe rohkem »

1559

1559.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1559 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1562 · Näe rohkem »

1573

1573.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1573 · Näe rohkem »

1574

1574.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1574 · Näe rohkem »

1575

1575.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1575 · Näe rohkem »

1578

1578.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1578 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »

1584

1584.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1584 · Näe rohkem »

1596

1596.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1596 · Näe rohkem »

1622

1622.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1622 · Näe rohkem »

1624

1624.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1624 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 17. sajand · Näe rohkem »

1790

1790.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1790 · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 1922 · Näe rohkem »

2. veebruar

2.

Uus!!: Ruhja ordulinnus ja 2. veebruar · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »