Sisukord
84 suhted: Armin Tuulse, Asti, Asti ordulinnus, Burtnieki, Dionysius Fabricius, Gotthard Kettler, Gustav II Adolf, Härgmäe ordulinnus, Heinrich von Galen, Heinrich von Galen (Ruhja komtuur), Heinrich von Hagemeister, Helme ordulinnus, Ivan III, Jaan Unt, Jürgen Fahrensbach, Jesper Kruus, Jesuiidid, Johan III, Johann Christoph Brotze, Johann Renner, Karksi, Karksi foogt, Karksi ordulinnus, Komtuur, Lään, Läti, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Magnus, Mõisamehed, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Paide ordulinnus, Paul I, Poola kuningas, Ringmüür, Rittmeister, Rootsi kuningas, Ruhja, Ruhja jõgi, Ruhja komtuurkond, Ruhja piirkond, Saksa ordu, Soome hertsog, Staarost, Stefan Batory, Suur reduktsioon, Tarvastu, Trikāta ordulinnus, Vana-Liivimaa, ... Laienda indeks (34 rohkem) »
Armin Tuulse
Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Armin Tuulse
Asti
Asti on linn Itaalias Piemonte maakonnas, Asti provintsi halduskeskus.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Asti
Asti ordulinnus
Linnuse idakülje müür, vaade kirdesuunal Vapp Asti ordulinnus (saksa Ordensburg Burtneck/Schloss Burtneck, läti Burtnieki) on Liivi ordule kuulunud ja Võnnu (läti Cesis) komtuuri halduses olnud majandus- ja laolinnus, mis asub praegu Lätis, Burtnieki piirkonnas, Burtnieki asulas Asti (Burtnieki) järve lõunakaldal, vanas majandikeskuses mäekünkal ja Burtnieki pargi kõrval.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Asti ordulinnus
Burtnieki
Burtnieki on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Burtnieki valla halduskeskus.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Burtnieki
Dionysius Fabricius
Dionysius Fabricius (tegutses 17. sajandil) oli vaimulik ja kroonik.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Dionysius Fabricius
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Gotthard Kettler
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Gustav II Adolf
Härgmäe ordulinnus
Vaade kagust 2012. aasta novembris Härgmäe valla vapp, millel on kujutatud Härgmäe ordulinnusest leitud teraskiiver Härgmäe ordulinnus (saksa keeles Schloß Ermes, läti keeles Ērģemes pils) oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis Valka piirkonnas Härgmäe külas, 5,5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Härgmäe ordulinnus
Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (Ruhja komtuur)
Heinrich von Galen (surnud 1560) oli Liivi ordu käsknik, ainus Ruhja komtuur aastatel 1559–1560.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Heinrich von Galen (Ruhja komtuur)
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Heinrich von Hagemeister
Helme ordulinnus
Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonna Tõrva valla Helme alevikus.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Helme ordulinnus
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Ivan III
Jaan Unt
Jaan Unt Jaan Unt (7. november 1947 Tartu – 12. jaanuar 2012 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog, tõlkija ja kirjandusteadlane.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Jaan Unt
Jürgen Fahrensbach
Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 1552 – 17. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Jürgen Fahrensbach
Jesper Kruus
Jesper Mattson Kruus (Krus, Cruus, Kruse, 1576 või 1577 – 1. november 1622 Lempisaari, Turu lään, Päris-Soome) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Jesper Kruus
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Jesuiidid
Johan III
Johan III hauamonument Uppsala toomkirikus Johan III (20. detsember 1537 Östergötland, Stegeborgi loss – 17. november 1592 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1568–1592.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Johan III
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Johann Christoph Brotze
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Johann Renner
Karksi
Karksi on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas (varem Karksi vallas).
Vaata Ruhja ordulinnus ja Karksi
Karksi foogt
Karksi foogt (saksa keeles Vogt von Karkus) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Karksi foogtkonda.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Karksi foogt
Karksi ordulinnus
Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Karksi ordulinnus
Komtuur
Komtuur (saksa keeles Komtur) oli feodalismiaegne vaimuliku rüütliordu ametnik, kes oma valitsemispiirkonnas (komtuurkonnas) omas kõrgeimat kohtu-, haldus- ja sõjalist võimu.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Komtuur
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Lään
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Läti
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Liivimaa ordu
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Liivimaa ordu maameister
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Magnus
Mõisamehed
Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Mõisamehed
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Moskva tsaar
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Moskva tsaaririik
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Paide ordulinnus
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Paul I
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Poola kuningas
Ringmüür
Ringmüür on keskajal kasutatud linnuse, kindlustatud linna või asula ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide, mitmesuguste kaitseseadeldiste ja tugevasti kindlustatud väravatega.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Ringmüür
Rittmeister
"Rittmeister". Autor Juliusz Kossak, 1886 Rittmeister (saksa keeles 'ratsaväeülem') oli eskadroniülema auaste mõne riigi ratsaväes (eelkõige Kesk-Euroopas ja Skandinaavias).
Vaata Ruhja ordulinnus ja Rittmeister
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Rootsi kuningas
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Ruhja
Ruhja jõgi
Ruhja jõgi (Lätis nimega Rūja) on jõgi Eestis ja Lätis.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Ruhja jõgi
Ruhja komtuurkond
Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Ruhja komtuurkond
Ruhja piirkond
Ruhja piirkond (läti keeles Rūjienas novads) oli 2009–2021 1. järgu haldusüksus Lätis.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Ruhja piirkond
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Saksa ordu
Soome hertsog
Soome hertsog (rootsi hertig av Finland, soome Suomen herttua) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid (lisaks printsidele kandis tiitlit ka Magnus IV armuke Bengt Algotsson).
Vaata Ruhja ordulinnus ja Soome hertsog
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Staarost
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Stefan Batory
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Suur reduktsioon
Tarvastu
Tarvastu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Tarvastu
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Trikāta ordulinnus
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Vana-Liivimaa
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Vene-Liivi sõda
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Ruhja ordulinnus ja Venemaa keiser
Wolmar Fahrensbach
Wolmar Fahrensbach (ka Woldemar von Farensbach; poola Włodzimierz Farensbach; 9. veebruar 1586 Jaunpils, Kuramaa –19. mai 1633 Regensburg) oli Liivimaa sõjaväelane ja poliitik, Ruhja ja Tarvastu staarost ("starosta rujneńskie i taureńskie").
Vaata Ruhja ordulinnus ja Wolmar Fahrensbach
1257
1257.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1257
1263
1263.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1263
1272
1272.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1272
14. sajand
14.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 14. sajand
1414
1414.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1414
1437
1437.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1437
1442
1442.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1442
1461
1461.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1461
1467
1467.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1467
1481
1481.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1481
1495
1495.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1495
1496
1496.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1496
1499
1499.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1499
15. sajand
15.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 15. sajand
1558
1558.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1558
1559
1559.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1559
1560
1560.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1560
1562
1562.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1562
1573
1573.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1573
1574
1574.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1574
1575
1575.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1575
1578
1578.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1578
1582
1582.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1582
1584
1584.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1584
1596
1596.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1596
1622
1622.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1622
1624
1624.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1624
17. sajand
17.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 17. sajand
1790
1790.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1790
1922
1922.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 1922
2. veebruar
2.
Vaata Ruhja ordulinnus ja 2. veebruar