Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Aadlilipkond, Austria, Austria-Ungari, Esimene maailmasõda, Eskadron, Gustav II Adolf, Hollandi keel, Husaar, II Rzeczpospolita, Jalavägi, Jan III Sobieski, Kapten, Kürassiir, Kesk-Euroopa, Kompanii, Norra keel, Oslo, Palgasõdur, Porutšik, Ratsavägi, Rügement, Rootsi keel, Rootsi-Norra, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa keisririik, Sandarmeeria, Skandinaavia, Taani keel, Teenistusastmete tabel, Teine maailmasõda, Tragun, Ulaan, Vahtmeister, Venemaa kodusõda, Wehrmacht, 1626, 1730, 1798, 1800, 1882, 1884, 1886, 1917, 1945, 1947.
Aadlilipkond
Aadlilipkond (varem eesti keeles aadlilipp) oli aadli poolt ülal peetav regulaarväeüksus Rootsis ja mõnes teises riigis.
Uus!!: Rittmeister ja Aadlilipkond · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Rittmeister ja Austria · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Rittmeister ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Rittmeister ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Eskadron
Eskadron (prantsuse sõnast escadron) on endisaegne ratsaväeüksus.
Uus!!: Rittmeister ja Eskadron · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Rittmeister ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Rittmeister ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Husaar
Husaar on nimetus, mida kasutati mitut tüüpi kergeratsaväelaste kohta.
Uus!!: Rittmeister ja Husaar · Näe rohkem »
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Uus!!: Rittmeister ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Uus!!: Rittmeister ja Jalavägi · Näe rohkem »
Jan III Sobieski
Jan III Sobieski (17. august 1629 Olesko – 17. juuni 1696 Wilanów) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst maist 1674 kuni surmani.
Uus!!: Rittmeister ja Jan III Sobieski · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Rittmeister ja Kapten · Näe rohkem »
Kürassiir
Kürassiir on raskeratsaväelane, kes kannab kürassi.
Uus!!: Rittmeister ja Kürassiir · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Rittmeister ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: Rittmeister ja Kompanii · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Rittmeister ja Norra keel · Näe rohkem »
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Uus!!: Rittmeister ja Oslo · Näe rohkem »
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Uus!!: Rittmeister ja Palgasõdur · Näe rohkem »
Porutšik
Porutšik (vene keeles поручик, poola keeles porucznik) oli nooremohvitseride sõjaväeline auaste, mis vastas leitnandi auastmele, Poola, Tšehhi ja Venemaa Keisririigi sõjaväes.
Uus!!: Rittmeister ja Porutšik · Näe rohkem »
Ratsavägi
Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.
Uus!!: Rittmeister ja Ratsavägi · Näe rohkem »
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Uus!!: Rittmeister ja Rügement · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Rittmeister ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi-Norra
Rootsi-Norra oli Rootsi kuningriigi ja Norra kuningriigi personaalunioon aastatel 1814 kuni 1905.
Uus!!: Rittmeister ja Rootsi-Norra · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Rittmeister ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Rittmeister ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Rittmeister ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Sandarmeeria
Prantsusmaa sandarmid 2006. aastal Sandarmeeria (prantsuskeelsest sõnast gendarmerie.
Uus!!: Rittmeister ja Sandarmeeria · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Rittmeister ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Rittmeister ja Taani keel · Näe rohkem »
Teenistusastmete tabel
Teenistusastmete tabel (originaal) Teenistusastmete tabel (vene keeles "Табель о рангах") reguleeris Venemaa Keisririigil ohvitseride ning õukonna- ja tsiviilametnike positsiooni ja staatust.
Uus!!: Rittmeister ja Teenistusastmete tabel · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Rittmeister ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tragun
Tragun (prantsuse sõnast dragon) on ratsaväeüksuse liige.
Uus!!: Rittmeister ja Tragun · Näe rohkem »
Ulaan
Poola ulaan aastast 1831 Ulaan on kergratsaväelane, kes relvana kasutab piiki.
Uus!!: Rittmeister ja Ulaan · Näe rohkem »
Vahtmeister
Vahtmeister (saksa keeles Wachtmeister) oli mitmes riigis ratsa- ja suurtükiväe allohvitseri kõrgeim sõjaväeline auaste; ühtlasi ka vastavas auastmes sõjaväelane.
Uus!!: Rittmeister ja Vahtmeister · Näe rohkem »
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Uus!!: Rittmeister ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Rittmeister ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Rittmeister ja 1626 · Näe rohkem »
1730
1730.
Uus!!: Rittmeister ja 1730 · Näe rohkem »
1798
1798.
Uus!!: Rittmeister ja 1798 · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Rittmeister ja 1800 · Näe rohkem »
1882
1882.
Uus!!: Rittmeister ja 1882 · Näe rohkem »
1884
1884.
Uus!!: Rittmeister ja 1884 · Näe rohkem »
1886
1886.
Uus!!: Rittmeister ja 1886 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Rittmeister ja 1917 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Rittmeister ja 1945 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Rittmeister ja 1947 · Näe rohkem »
