Sisukord
46 suhted: Aadlilipkond, Austria, Austria-Ungari, Esimene maailmasõda, Eskadron, Gustav II Adolf, Hollandi keel, Husaar, II Rzeczpospolita, Jalavägi, Jan III Sobieski, Kapten, Kürassiir, Kesk-Euroopa, Kompanii, Norra keel, Oslo, Palgasõdur, Porutšik, Ratsavägi, Rügement, Rootsi keel, Rootsi-Norra, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa keisririik, Sandarmeeria, Skandinaavia, Taani keel, Teenistusastmete tabel, Teine maailmasõda, Tragun, Ulaan, Vahtmeister, Venemaa kodusõda, Wehrmacht, 1626, 1730, 1798, 1800, 1882, 1884, 1886, 1917, 1945, 1947.
Aadlilipkond
Aadlilipkond (varem eesti keeles aadlilipp) oli aadli poolt ülal peetav regulaarväeüksus Rootsis ja mõnes teises riigis.
Vaata Rittmeister ja Aadlilipkond
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Rittmeister ja Austria
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Rittmeister ja Austria-Ungari
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Rittmeister ja Esimene maailmasõda
Eskadron
Eskadron (prantsuse sõnast escadron) on endisaegne ratsaväeüksus.
Vaata Rittmeister ja Eskadron
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Rittmeister ja Gustav II Adolf
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Vaata Rittmeister ja Hollandi keel
Husaar
Husaar on nimetus, mida kasutati mitut tüüpi kergeratsaväelaste kohta.
Vaata Rittmeister ja Husaar
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Vaata Rittmeister ja II Rzeczpospolita
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata Rittmeister ja Jalavägi
Jan III Sobieski
Jan III Sobieski (17. august 1629 Olesko – 17. juuni 1696 Wilanów) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst maist 1674 kuni surmani.
Vaata Rittmeister ja Jan III Sobieski
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata Rittmeister ja Kapten
Kürassiir
Kürassiir on raskeratsaväelane, kes kannab kürassi.
Vaata Rittmeister ja Kürassiir
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Rittmeister ja Kesk-Euroopa
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Vaata Rittmeister ja Kompanii
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Vaata Rittmeister ja Norra keel
Oslo
Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn.
Vaata Rittmeister ja Oslo
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Vaata Rittmeister ja Palgasõdur
Porutšik
Porutšik (vene keeles поручик, poola keeles porucznik) oli nooremohvitseride sõjaväeline auaste, mis vastas leitnandi auastmele, Poola, Tšehhi ja Venemaa Keisririigi sõjaväes.
Vaata Rittmeister ja Porutšik
Ratsavägi
Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.
Vaata Rittmeister ja Ratsavägi
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Rittmeister ja Rügement
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Vaata Rittmeister ja Rootsi keel
Rootsi-Norra
Rootsi-Norra oli Rootsi kuningriigi ja Norra kuningriigi personaalunioon aastatel 1814 kuni 1905.
Vaata Rittmeister ja Rootsi-Norra
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Rittmeister ja Rzeczpospolita
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Rittmeister ja Saksa keel
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Rittmeister ja Saksa keisririik
Sandarmeeria
Prantsusmaa sandarmid 2006. aastal Sandarmeeria (prantsuskeelsest sõnast gendarmerie.
Vaata Rittmeister ja Sandarmeeria
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Rittmeister ja Skandinaavia
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Vaata Rittmeister ja Taani keel
Teenistusastmete tabel
Teenistusastmete tabel (originaal) Teenistusastmete tabel (vene keeles "Табель о рангах") reguleeris Venemaa Keisririigil ohvitseride ning õukonna- ja tsiviilametnike positsiooni ja staatust.
Vaata Rittmeister ja Teenistusastmete tabel
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Rittmeister ja Teine maailmasõda
Tragun
Tragun (prantsuse sõnast dragon) on ratsaväeüksuse liige.
Vaata Rittmeister ja Tragun
Ulaan
Poola ulaan aastast 1831 Ulaan on kergratsaväelane, kes relvana kasutab piiki.
Vaata Rittmeister ja Ulaan
Vahtmeister
Vahtmeister (saksa keeles Wachtmeister) oli mitmes riigis ratsa- ja suurtükiväe allohvitseri kõrgeim sõjaväeline auaste; ühtlasi ka vastavas auastmes sõjaväelane.
Vaata Rittmeister ja Vahtmeister
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Vaata Rittmeister ja Venemaa kodusõda
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Rittmeister ja Wehrmacht
1626
1626.
Vaata Rittmeister ja 1626
1730
1730.
Vaata Rittmeister ja 1730
1798
1798.
Vaata Rittmeister ja 1798
1800
1800.
Vaata Rittmeister ja 1800
1882
1882.
Vaata Rittmeister ja 1882
1884
1884.
Vaata Rittmeister ja 1884
1886
1886.
Vaata Rittmeister ja 1886
1917
1917.
Vaata Rittmeister ja 1917
1945
1945.
Vaata Rittmeister ja 1945
1947
1947.
Vaata Rittmeister ja 1947