Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Baikali järv

Index Baikali järv

Baikali järv talvel Uuring jää katmiseks kiirkaatriga hõljuk Hivus-10 Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas.

41 suhted: Aasia, Aasta keskmine sademete hulk, Alissovi kliimaklassifikatsioon, Angara, Ülem-Angara, Baikal (jook), Baikali viigerhüljes, Baikalsk, Barguzini jõgi, Endeem, Go Group, Imetajad, Jaanuar, Järv, Jõgi, Jenissei, Köppeni kliimaklassifikatsioon, Limnoloogia, Mai, Mäeahelik, Mongoolia, Olev Remsu, Olhon, Parasvööde, Reuters, Riftiorg, Riftivöönd, Saar, Selenge, Siber, Soojuselektrijaam, Suur õlikala, Tanganjika järv, Tselluloos, Ulaanbaatar, Ulan-Ude, Väike õlikala, Venemaa, 16. märts, 2013, 2015.

Aasia

Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.

Uus!!: Baikali järv ja Aasia · Näe rohkem »

Aasta keskmine sademete hulk

Aasta keskmine sademete hulk on kliimanäitaja, mis iseloomustab mingi koha keskmist sademete hulka vaatlusperioodi jooksul.

Uus!!: Baikali järv ja Aasta keskmine sademete hulk · Näe rohkem »

Alissovi kliimaklassifikatsioon

Kliimavöötmed Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi Alissovi kliimaklassifikatsioon on 1956.

Uus!!: Baikali järv ja Alissovi kliimaklassifikatsioon · Näe rohkem »

Angara

Angara on jõgi Aasias Siberis.

Uus!!: Baikali järv ja Angara · Näe rohkem »

Ülem-Angara

Ülem-Angara (vene Верхняя Ангара) on jõgi Aasias Burjaatias.

Uus!!: Baikali järv ja Ülem-Angara · Näe rohkem »

Baikal (jook)

Baikal on alkoholivaba, tugevalt gaseeritud, väga magus toniseeriv limonaad, mis sisaldab looduslikke lõhnaaineid (taimede ekstraktid ja eeterlikud õlid).

Uus!!: Baikali järv ja Baikal (jook) · Näe rohkem »

Baikali viigerhüljes

Baikali viiger ehk baikali viigerhüljes (Pusa sibirica, varem Phoca sibirica) on liik hülglaste sugukonnast.

Uus!!: Baikali järv ja Baikali viigerhüljes · Näe rohkem »

Baikalsk

Baikalsk (vene keeles Байкальск) on linn Venemaal Irkutski oblastis Sljudjanka rajoonis.

Uus!!: Baikali järv ja Baikalsk · Näe rohkem »

Barguzini jõgi

Barguzini jõgi Barguzin (vene Баргузин; burjaadi Баргажан гол) on jõgi Venemaal Burjaatias.

Uus!!: Baikali järv ja Barguzini jõgi · Näe rohkem »

Endeem

Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.

Uus!!: Baikali järv ja Endeem · Näe rohkem »

Go Group

Logo AS Go Group on 2005.

Uus!!: Baikali järv ja Go Group · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Baikali järv ja Imetajad · Näe rohkem »

Jaanuar

Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.

Uus!!: Baikali järv ja Jaanuar · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Baikali järv ja Järv · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Baikali järv ja Jõgi · Näe rohkem »

Jenissei

Jenissei hüdrograaf Jenissei (vene Енисей) on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkus 3487 km, koos Väike-Jenisseiga 4102 km, valgla 2,58 miljonit km², vooluhulk 17,8 tuhat m³/s, suudmes 19,8 tuhat m³/s.

Uus!!: Baikali järv ja Jenissei · Näe rohkem »

Köppeni kliimaklassifikatsioon

Köppeni kliimaklassifikatsioon on kliimaklassifikatsioon, mille lõi 20. sajandi algul saksa klimatoloog Wladimir Köppen.

Uus!!: Baikali järv ja Köppeni kliimaklassifikatsioon · Näe rohkem »

Limnoloogia

Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine ​​inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "​Aerjalgsete teadus (copepodology) ​ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.

Uus!!: Baikali järv ja Limnoloogia · Näe rohkem »

Mai

Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.

Uus!!: Baikali järv ja Mai · Näe rohkem »

Mäeahelik

Mäeahelik on pikk sirgjooneline või kaarjas reljeefi suurvorm.

Uus!!: Baikali järv ja Mäeahelik · Näe rohkem »

Mongoolia

Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.

Uus!!: Baikali järv ja Mongoolia · Näe rohkem »

Olev Remsu

Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal Olev Remsu (sünninimi Olev Remsujev; sündinud 1. novembril 1947 Tartus) on eesti kirjanik, dokumentaalfilmide režissöör ja filmidramaturgia õppejõud.

Uus!!: Baikali järv ja Olev Remsu · Näe rohkem »

Olhon

Olhon asub Baikali keskosas järve loodekalda lähedal. Olhon (vene Ольхон) on saar Baikali järves.

Uus!!: Baikali järv ja Olhon · Näe rohkem »

Parasvööde

Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.

Uus!!: Baikali järv ja Parasvööde · Näe rohkem »

Reuters

Ettevõtte logo Reuters on rahvusvaheline uudisteagentuur.

Uus!!: Baikali järv ja Reuters · Näe rohkem »

Riftiorg

Riftiorg on piklik org, mis on tekkinud riftistumise tulemusel.

Uus!!: Baikali järv ja Riftiorg · Näe rohkem »

Riftivöönd

Riftivöönd Kilaueal Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.

Uus!!: Baikali järv ja Riftivöönd · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Baikali järv ja Saar · Näe rohkem »

Selenge

Selenge jõgikonna asendikaart Vaade kosmosest Selenge deltale Selenge (mongoli keeles Сэлэнгэ (ka Сэлэнгэ мөрөн), burjaadi keeles Сэлэнгэ мүрэн, vene keeles Селенга) on jõgi Sise-Aasias, suurim Baikalisse suubuv jõgi.

Uus!!: Baikali järv ja Selenge · Näe rohkem »

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Uus!!: Baikali järv ja Siber · Näe rohkem »

Soojuselektrijaam

Yallourni soojuselektrijaam Austraalias Soojuselektrijaam (lühend SEJ) ehk soojusjõujaam on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks.

Uus!!: Baikali järv ja Soojuselektrijaam · Näe rohkem »

Suur õlikala

Suur õlikala Suur õlikala (Comephorus baikalensis syn Comephorus baicalensis, Pallas 1776) on õlikalalaste sugukonda õlikala perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Baikali järv ja Suur õlikala · Näe rohkem »

Tanganjika järv

Tanganjika järv on Aafrikas asuv järv.

Uus!!: Baikali järv ja Tanganjika järv · Näe rohkem »

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.

Uus!!: Baikali järv ja Tselluloos · Näe rohkem »

Ulaanbaatar

Ulaanbaatar Ulaanbaatar (varasem eestikeelne nimi Ulan-Bator; mongoli Улаанбаатар 'punane sangar') on Mongoolia pealinn ning riigi kultuuri- ja majanduskeskus.

Uus!!: Baikali järv ja Ulaanbaatar · Näe rohkem »

Ulan-Ude

Lenini monument linna keskväljakul Ulan-Ude (burjaadi keeles 'punane Üde') on Venemaa koosseisu kuuluva Burjaatia Vabariigi pealinn.

Uus!!: Baikali järv ja Ulan-Ude · Näe rohkem »

Väike õlikala

Väike õlikala (Comephorus dybowskii, Korotneff 1904) on õlikala perekonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Baikali järv ja Väike õlikala · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Baikali järv ja Venemaa · Näe rohkem »

16. märts

16.

Uus!!: Baikali järv ja 16. märts · Näe rohkem »

2013

2013.

Uus!!: Baikali järv ja 2013 · Näe rohkem »

2015

2015.

Uus!!: Baikali järv ja 2015 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Baikal.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »