Sisukord
27 suhted: Aivar Kriiska, Andres Tvauri, Billingeni katastroof, Eesti entsüklopeedia, Eesti Raamat, EKr, Euroopa, Evald Tõnisson, Ivar Arold, Jääpaisjärv, Joldiameri, Kliima, Laadoga, Läänemeri, Lembit Jaanits, Maailmameri, Mandrijää, Ookean, Radiosüsinikumeetod, Riimvesi, Rootsi, Silvia Laul, Skandinaavia mäestik, Soome laht, Tallinn, Vello Lõugas, Weichseli jäätumine.
- Läänemeri
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Aivar Kriiska
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Andres Tvauri
Billingeni katastroof
thumb Billingeni katastroof oli Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Billingeni katastroof
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Eesti entsüklopeedia
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Eesti Raamat
EKr
eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.
Vaata Balti jääpaisjärv ja EKr
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Euroopa
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Evald Tõnisson
Ivar Arold
nivelleerimise saladusi selgitamas. 1990. aasta suvel, Tartu Ülikooli geograafiaüliõpilaste välipraktika Tartumaal. Ivar Arold (sündinud 4. juunil 1931 Tartus) on eesti maastikugeograaf.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Ivar Arold
Jääpaisjärv
Jääpaisjärv on jääjärv, mis on tekkinud liustiku ette.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Jääpaisjärv
Joldiameri
Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Joldiameri
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Kliima
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Laadoga
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Läänemeri
Lembit Jaanits
Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Lembit Jaanits
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Maailmameri
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Mandrijää
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Ookean
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Radiosüsinikumeetod
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Vaata Balti jääpaisjärv ja Riimvesi
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Balti jääpaisjärv ja Rootsi
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Silvia Laul
Skandinaavia mäestik
pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Skandinaavia mäestik
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Soome laht
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Tallinn
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Vello Lõugas
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Vaata Balti jääpaisjärv ja Weichseli jäätumine
Vaata ka
Läänemeri
- Ahvenameri
- Balti jääpaisjärv
- Balti klint
- Baltic Development Forum
- Baltic Sea Science Center
- Hansa Liit
- Hansaparlament
- Helsingi konventsioon
- Jääklass
- Kotermann
- Kura laht
- Läänemere Linnade Liit
- Läänemere maad
- Läänemeri
- Landsorti süvik
- Põhjalaht
- Saaristomeri
- Selkämeri
- Soome laht
- Szczecini laht
- Taani väinad
- Volga-Balti veetee
- Wisła laht
Tuntud ka kui Balti jääjärv, Balti paisjärv.