27 suhted: Aivar Kriiska, Andres Tvauri, Billingeni katastroof, Eesti entsüklopeedia, Eesti Raamat, EKr, Euroopa, Evald Tõnisson, Ivar Arold, Jääpaisjärv, Joldiameri, Kliima, Laadoga, Läänemeri, Lembit Jaanits, Maailmameri, Mandrijää, Ookean, Radiosüsinikumeetod, Riimvesi, Rootsi, Silvia Laul, Skandinaavia mäestik, Soome laht, Tallinn, Vello Lõugas, Weichseli jäätumine.
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Andres Tvauri · Näe rohkem »
Billingeni katastroof
thumb Billingeni katastroof oli Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Billingeni katastroof · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Eesti Raamat · Näe rohkem »
EKr
eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja EKr · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Euroopa · Näe rohkem »
Evald Tõnisson
Evald Tõnisson (24. aprill 1928 Mäo vald, Paide kihelkond, Järvamaa – 1. mai 2001 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Evald Tõnisson · Näe rohkem »
Ivar Arold
nivelleerimise saladusi selgitamas. 1990. aasta suvel, Tartu Ülikooli geograafiaüliõpilaste välipraktika Tartumaal. Ivar Arold (sündinud 4. juunil 1931 Tartus) on eesti maastikugeograaf.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Ivar Arold · Näe rohkem »
Jääpaisjärv
Jääpaisjärv on jääjärv, mis on tekkinud liustiku ette.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Jääpaisjärv · Näe rohkem »
Joldiameri
Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Joldiameri · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Kliima · Näe rohkem »
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Laadoga · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lembit Jaanits
Lembit Jaanits (22. jaanuar 1925 Tartu – 5. juuli 2015) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Lembit Jaanits · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Maailmameri · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Mandrijää · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Ookean · Näe rohkem »
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Riimvesi · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Rootsi · Näe rohkem »
Silvia Laul
Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Silvia Laul · Näe rohkem »
Skandinaavia mäestik
pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Skandinaavia mäestik · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Soome laht · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Tallinn · Näe rohkem »
Vello Lõugas
Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Vello Lõugas · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Balti jääpaisjärv ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Balti jääjärv, Balti paisjärv.