Sisukord
104 suhted: Aasia, Aasov, Alam-Doonau madalik, Alpid, Apenniinid, Arktiline kliimavööde, Świnoujście, Atlandi ookean, Äänisjärv, Balkani poolsaar, Boksiit, Briti saared, Dnepr, Doonau, Elavhõbe, Elbrus, Euraasia, Euroopa häll, Euroopa ja Aasia piir, Euroopa Liit, Euroopa linnade loend rahvaarvude järjekorras, Euroopa tsivilisatsioon, Fennoskandia, Franz Josephi maa, Germaani keeled, Hotell Euroopa, Ida-Euroopa, Ida-Euroopa lauskmaa, Island, Jalam, Järv, Jõgi, Jembi, Kagu-Euroopa, Karpaadid, Kaspia meri, Kaukaasia, Kõrb, Kesk-Doonau madalik, Kesk-Euroopa, Keskmassiiv, Kiltmaa, Kivisüsi, Kristlus, Laadoga, Lavamaa, Lääne-Euroopa, Läänemaailm, Läänemeri, Lähisarktiline kliima, ... Laienda indeks (54 rohkem) »
- Maailmajaod
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Euroopa ja Aasia
Aasov
Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.
Vaata Euroopa ja Aasov
Alam-Doonau madalik
Argeși maakonna lõunaosas Alam-Doonau madalik ehk Valahhia madalik on suur madalik Rumeenia lõunaosas, Bulgaaria põhjaosas ning Moldova ja Ukraina edelaosas Transilvaania Alpide ja Ludogorje platoo vahel.
Vaata Euroopa ja Alam-Doonau madalik
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Vaata Euroopa ja Alpid
Apenniinid
Satelliidipildil on Apenniinid hästi nähtavad Põhja-Apenniinid Apenniinid ehk Apenniini mäestik (ladina keeles Appenninus; itaalia keeles Appennini) on mäestik Euroopa lõunaosas Apenniini poolsaarel.
Vaata Euroopa ja Apenniinid
Arktiline kliimavööde
Arktilise kliima ala Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass.
Vaata Euroopa ja Arktiline kliimavööde
Świnoujście
Świnoujście (saksa keeles Swinemünde) on kuurortlinn Loode-Poolas.
Vaata Euroopa ja Świnoujście
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Euroopa ja Atlandi ookean
Äänisjärv
thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.
Vaata Euroopa ja Äänisjärv
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Vaata Euroopa ja Balkani poolsaar
Boksiit
Boksiit Boksiit, Les Baux de Provence Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist.
Vaata Euroopa ja Boksiit
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Euroopa ja Briti saared
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Vaata Euroopa ja Dnepr
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Euroopa ja Doonau
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Vaata Euroopa ja Elavhõbe
Elbrus
Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi.
Vaata Euroopa ja Elbrus
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Vaata Euroopa ja Euraasia
Euroopa häll
Väljend "Euroopa häll" tähistab Vana-Kreekat, mida on peetud Euroopa kultuuriliseks algkoduks.
Vaata Euroopa ja Euroopa häll
Euroopa ja Aasia piir
Euroopa ja Aasia piir Euroopa ja Aasia piir on Euroopa ja Aasia maailmajao vaheline piir.
Vaata Euroopa ja Euroopa ja Aasia piir
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Euroopa ja Euroopa Liit
Euroopa linnade loend rahvaarvude järjekorras
Selles nimekirjas on linnad, mis asuvad Euroopas.
Vaata Euroopa ja Euroopa linnade loend rahvaarvude järjekorras
Euroopa tsivilisatsioon
Euroopa tsivilisatsioon on erinevate rahvusriiklike kultuuriruumide ühisosa.
Vaata Euroopa ja Euroopa tsivilisatsioon
Fennoskandia
thumb Fennoskandia on Soome geoloogi Wilhelm Ramsay poolt kasutusele võetud nimi, millega ta tähistas geoloogiliselt terviklikku ala Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Soome, kogu Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest.
Vaata Euroopa ja Fennoskandia
Franz Josephi maa
Franz Josephi maa Franz Josephi maa on saarestik Põhja-Jäämeres.
Vaata Euroopa ja Franz Josephi maa
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Vaata Euroopa ja Germaani keeled
Hotell Euroopa
Hestia Hotel Europa (jaanuar 2014) Hestia Hotel Europa on Tallinnas aadressil Paadi tänav 5 asuv neljatärnihotellhttps://web.archive.org/web/20151214090336/http://www.euroopa.ee/hotellist/ (vaadatud 14.12.2015).
Vaata Euroopa ja Hotell Euroopa
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Vaata Euroopa ja Ida-Euroopa
Ida-Euroopa lauskmaa
Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab suure osa Euroopast Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas.
Vaata Euroopa ja Ida-Euroopa lauskmaa
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Euroopa ja Island
Jalam
Jalam on positiivse pinnavormi – näiteks mäe, künka või seljaku – nõlva alaosa ja selle ümbrus.
Vaata Euroopa ja Jalam
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Euroopa ja Järv
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Euroopa ja Jõgi
Jembi
Jembi on linn Kasahstani Aktöbe oblastis Žemi (Emba) jõe ülemjooksul.
Vaata Euroopa ja Jembi
Kagu-Euroopa
Seonduvate piirkondade sisealad Kagu-Euroopa on mitteametlik regioon Euroopa kaguosas, mille koosseisu kuuluvad need Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid, mis asuvad Balkani poolsaarel, või nendest põhjakaares (Rumeenia ja Moldova), sealhulgas Kreeta saarel ja Küprose saarel.
Vaata Euroopa ja Kagu-Euroopa
Karpaadid
Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.
Vaata Euroopa ja Karpaadid
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Vaata Euroopa ja Kaspia meri
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Vaata Euroopa ja Kaukaasia
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Vaata Euroopa ja Kõrb
Kesk-Doonau madalik
Kesk-Doonau madalik Kesk-Doonau madalik (ungari keeles Kárpát-medence ehk Karpaatia nõgu) on Kesk-Euroopa kaguosas asuv suur madalik, mida ümbritsevad Karpaadid, Dinaari mäestik ja Alpid.
Vaata Euroopa ja Kesk-Doonau madalik
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Euroopa ja Kesk-Euroopa
Keskmassiiv
thumb Keskmassiiv (prantsuse Massif central) on mäestikuala Prantsusmaa kesk- ja lõunaosas.
Vaata Euroopa ja Keskmassiiv
Kiltmaa
Kiltmaa ehk kõrgtasandik ehk kõrglava on suure pindalaga tasane ala, mis tavaliselt paikneb kõrgusel üle 500 meetri merepinnast.
Vaata Euroopa ja Kiltmaa
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Vaata Euroopa ja Kivisüsi
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Euroopa ja Kristlus
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Vaata Euroopa ja Laadoga
Lavamaa
Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.
Vaata Euroopa ja Lavamaa
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Euroopa ja Lääne-Euroopa
Läänemaailm
Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.
Vaata Euroopa ja Läänemaailm
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Euroopa ja Läänemeri
Lähisarktiline kliima
Lähisarktiline kliima on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele Lähisarktiline kliima on väga karm Lähisarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele.
Vaata Euroopa ja Lähisarktiline kliima
Lähistroopiline vahemereline kliima
Lähistroopilise vahemerelise kliima levikuala Lähistroopilise vahemerelise kliima kliimadiagramm (Lissabon, Portugal) Vahemereline igihaljas mets Lähistroopiline vahemereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud niiske ja soe talv ning palav ja kuiv suvi.
Vaata Euroopa ja Lähistroopiline vahemereline kliima
Lõuna-Euroopa
Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.
Vaata Euroopa ja Lõuna-Euroopa
Maailmajagu
Loodusgeograafilised maailmajaod Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides.
Vaata Euroopa ja Maailmajagu
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Vaata Euroopa ja Maailmameri
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Vaata Euroopa ja Maavärin
Madalik
Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.
Vaata Euroopa ja Madalik
Mandri-Euroopa
Euroopa mandriosa ilma teda ümbritsevate meresaarteta Mandri-Euroopa (eesti keeles ei ole keelend Kontinentaal-Euroopa soovitatav) tähistab Euroopa kontinentaalset maismaad, arvestamata tema merepiire ümbritsevaid saari.
Vaata Euroopa ja Mandri-Euroopa
Mandriline kliima
Irkutski kliimadiagramm. Parasvöötme mandrilisele kliimale on iseloomulik külm talv ja palav suvi Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk.
Vaata Euroopa ja Mandriline kliima
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Vaata Euroopa ja Manner
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Vaata Euroopa ja Mäestik
Mereline kliima
Merelise kliimaga alad Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, suur suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.
Vaata Euroopa ja Mereline kliima
Mont Blanc
Mont Blanc Mont Blanci alale jääb ka Bionnassay liustik. Saint-Gervais-les-Bains'st saab selle kõrvale sõita Mont Blanci trammiga. Montenversi raudtee viib Chamonix-Mont-Blancist teisele liustikule – Mer de Glace'ile Mont Blanc (itaalia keeles Monte Bianco 'valge mägi') on Euroopa, Euroopa Liidu ja Alpide kõrgeim, 4810 m kõrgune mägi.
Vaata Euroopa ja Mont Blanc
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Euroopa ja Nafta
Novaja Zemlja
Novaja Zemlja Novaja Zemlja vapp Novaja Zemlja lipp Novaja Zemlja (vene Новая Земля 'Uus Maa') on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Vaata Euroopa ja Novaja Zemlja
Ookeani keskahelik
kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
Vaata Euroopa ja Ookeani keskahelik
Parasvöötme kliima
Paraskliima on iseloomulik paraskliimavöötmele Parasvöötme mets Parasvöötme kliima ehk paraskliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik paraskliimavöötmele.
Vaata Euroopa ja Parasvöötme kliima
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Vaata Euroopa ja Pürenee poolsaar
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Vaata Euroopa ja Püreneed
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Euroopa ja Põhja-Ameerika
Põhja-Atlandi hoovus
Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk.
Vaata Euroopa ja Põhja-Atlandi hoovus
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Euroopa ja Põhja-Euroopa
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Euroopa ja Põhja-Jäämeri
Põhja-Saksa madalik
Saksamaa füüsiline kaart. Põhja-Saksa tasandik vastab suures osas tumerohelisele pinnale, mis on punakaspruuni värvusega madalast mäestikust põhja pool Hommikuudu Ida-Friisimaal Põhja-Saksa tasandik või Põhja-Saksa madalik (saksa: Norddeutsches Tiefland) on üks suuri geograafilisi piirkondi Saksamaal.
Vaata Euroopa ja Põhja-Saksa madalik
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Vaata Euroopa ja Põhjamaad
Peaahelik
Suur-Kaukasuse Peaahelik ehk Veelahkmeahelik (vene keeles vastavalt Главный хребет, Водораздельный хребет) on mäeahelik Kaukaasias.
Vaata Euroopa ja Peaahelik
Piirkond
Piirkond ehk regioon on geograafias maa-ala, mida eristatakse ümbritsevatest aladest teatud looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel.
Vaata Euroopa ja Piirkond
Po madalik
Po madalik ehk Lombardia madalik (itaalia Pianura Padana, ka Pianura Lombarda) on tasandik Põhja-Itaalias, Alpide ja Apenniinide vahel.
Vaata Euroopa ja Po madalik
Pruunsüsi
Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit.
Vaata Euroopa ja Pruunsüsi
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Euroopa ja Raud
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Euroopa ja Rein
Reini Kiltkivimäestik
Reini Kiltkivimäestik (saksa Rheinisches Schiefergebirge) on mäestik Euroopas.
Vaata Euroopa ja Reini Kiltkivimäestik
Romaani keeled
Romaani keelte paikkonnad Romaani keelte leviala Euroopas Romaani keelte leviala maailmas Romaani keeled (harvemini ladina keeled või uusladina keeled) on tänapäevased keeled, mis arenesid 3.
Vaata Euroopa ja Romaani keeled
Söögisool
Söögisool Söögisool ehk keedusool on keemiline aine (naatriumkloriid), mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseaine ja konserveerimisel säilitusainena.
Vaata Euroopa ja Söögisool
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Euroopa ja Skandinaavia
Skandinaavia mäestik
pisi Skandinaavia mäestik on mäestik Skandinaavia poolsaare lääneosas.
Vaata Euroopa ja Skandinaavia mäestik
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Vaata Euroopa ja Slaavi keeled
Stara planina
Stara planina kulg Stara planina (eesti keeles on mööndav nimekuju Balkani mäed; bulgaaria Стара планина) on mäestik Balkani poolsaarel.
Vaata Euroopa ja Stara planina
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Vaata Euroopa ja Stepp
Suur-Kaukasus
Kaukasus Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias, osa Kaukasusest.
Vaata Euroopa ja Suur-Kaukasus
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Vaata Euroopa ja Szczecin
Tšehhi massiiv
Hertsüünia massiivide ja struktuuride kaart Kesk-Euroopas. Tšehhi massiiv asub paremal. Lauged künkad Baieri metsas, tüüpiline maastik Tšehhi massiiv (tšehhi: Česká vysočina või Český masiv, saksa: Böhmische Masse või Böhmisches Massiv) on geomorfoloogiline provints Kesk-Euroopas.
Vaata Euroopa ja Tšehhi massiiv
Teravmäed
Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Vaata Euroopa ja Teravmäed
Tundravöönd
Arktiline tundra Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.
Vaata Euroopa ja Tundravöönd
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Vaata Euroopa ja Uural
Uurali jõgi
thumb Uural (varasem eestikeelne nimi Uraal; vene Урал, van. Яик, kasahhi Жайық (Žajõk)) on jõgi Venemaal ja Kasahstanis.
Vaata Euroopa ja Uurali jõgi
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Vaata Euroopa ja Vahemere maad
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Vaata Euroopa ja Vahemeri
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Vaata Euroopa ja Valgla
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Euroopa ja Väävel
Vänern
Vänern on järv Rootsis.
Vaata Euroopa ja Vänern
Veelahe
Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel.
Vaata Euroopa ja Veelahe
Venemaa Euroopa-osa
Vene-Euroopa (punases)Vene-Aasia (heleoranžis) Venemaa Euroopa-osa on Venemaa territooriumi Ida-Euroopasse jääv osa, teine osa jääb Aasiasse (Venemaa Aasia-osa).
Vaata Euroopa ja Venemaa Euroopa-osa
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Euroopa ja Volga
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Euroopa ja Vulkaan
Vaata ka
Maailmajaod
- Aafrika
- Aasia
- Ameerika
- Antarktis
- Austraalia ja Okeaania
- Austraalia manner
- Euroopa
- Hiidmanner
- Hindustani poolsaar
- Lõuna-Ameerika manner
- Maailmajagu
- Põhja-Ameerika manner
- Zealandia