Ava Google MapsisSisukord
23 suhted: Andi ahelik, Bogossi ahelik, Elbrus, Gimrõ ahelik, Harilik mänd, Kask, Kaspia meri, Kaukaasia, Kaukasus, Kõrvalahelik, Kuusk (perekond), Liustik, Lumepiir, Mäestik, Must meri, Nulg, Peaahelik, Rohumaa, Saar (perekond), Stepp, Tamm (perekond), Vaher (perekond), Valgepöök.
- Aserbaidžaani mäestikud
- Euroopa mäestikud
- Gruusia mäestikud
- Venemaa mäestikud
Andi ahelik
Andi ahelik (vene Анди, Андийский хребет, avaari ГІанди, tšetšeeni Іаьнди) on mäeahelik Euraasias, osa Suur-Kaukasusest.
Vaata Suur-Kaukasus ja Andi ahelik
Bogossi ahelik
Bogossi ahelik (vene Богосский хребет) on mäeahelik Venemaa lõunaosas, Suur-Kaukasuse osa.
Vaata Suur-Kaukasus ja Bogossi ahelik
Elbrus
Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi.
Vaata Suur-Kaukasus ja Elbrus
Gimrõ ahelik
Gimrõ ahelik (vene Гимринский хребет) on mäestik Venemaal, ta on osa Suur-Kaukasusest.
Vaata Suur-Kaukasus ja Gimrõ ahelik
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Suur-Kaukasus ja Harilik mänd
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Suur-Kaukasus ja Kask
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Vaata Suur-Kaukasus ja Kaspia meri
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Vaata Suur-Kaukasus ja Kaukaasia
Kaukasus
Kaukasuse satelliidipilt Kaukasus on mäestik Euraasias.
Vaata Suur-Kaukasus ja Kaukasus
Kõrvalahelik
Elbruse mägi Kõrvalahelikus. Suur-Kaukasuse Kõrvalahelik (vene Боковой хребет) on mäeahelik Põhja-Kaukaasias.
Vaata Suur-Kaukasus ja Kõrvalahelik
Kuusk (perekond)
Kuusk (Picea) on paljasseemnetaimede hõimkonda kuuluv perekond umbes 35 liigiga.
Vaata Suur-Kaukasus ja Kuusk (perekond)
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Suur-Kaukasus ja Liustik
Lumepiir
Vaade Cotopaxi vulkaanile Ecuadoris (5897 m) kõrgusest 3700 m lumepiiriga üldkõrgusel umbes 5000 m Lumepiir on kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega.
Vaata Suur-Kaukasus ja Lumepiir
Mäestik
Tatrad Poola lõunaosas Pamiiri mäestik Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
Vaata Suur-Kaukasus ja Mäestik
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Suur-Kaukasus ja Must meri
Nulg
Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Suur-Kaukasus ja Nulg
Peaahelik
Suur-Kaukasuse Peaahelik ehk Veelahkmeahelik (vene keeles vastavalt Главный хребет, Водораздельный хребет) on mäeahelik Kaukaasias.
Vaata Suur-Kaukasus ja Peaahelik
Rohumaa
Rohumaa on peamiselt rohttaimedega kaetud ala.
Vaata Suur-Kaukasus ja Rohumaa
Saar (perekond)
Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik on igihaljas) lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Vaata Suur-Kaukasus ja Saar (perekond)
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Vaata Suur-Kaukasus ja Stepp
Tamm (perekond)
Tamm (Quercus L.) on puude perekond pöögiliste sugukonnas.
Vaata Suur-Kaukasus ja Tamm (perekond)
Vaher (perekond)
Vaher (Acer L.) on heitlehiste (mõned on igihaljad) puude ja põõsaste perekond.
Vaata Suur-Kaukasus ja Vaher (perekond)
Valgepöök
Valgepöök (Carpinus L.) on puude perekond kaseliste sugukonnas.
Vaata Suur-Kaukasus ja Valgepöök
Vaata ka
Aserbaidžaani mäestikud
- Karabahhi ahelik
- Kaukasus
- Murovdağ
- Peaahelik
- Suur-Kaukasus
- Talõši mäed
- Väike-Kaukasus
- Zangezuri ahelik
Euroopa mäestikud
- Šar Planina
- Šveitsi Alpid
- Hautes Fagnes
- Kantaabria mäed
- Karpaadid
- Kaukaasia
- Kaukasus
- Lõuna-Uural
- Püreneed
- Peaahelik
- Seetali Alpid
- Skandinaavia mäestik
- Strandža
- Suur-Kaukasus
- Uural
Gruusia mäestikud
- Kõrvalahelik
- Kaukasus
- Lihhi ahelik
- Peaahelik
- Suur-Kaukasus
- Svanethi ahelik
- Väike-Kaukasus
Venemaa mäestikud
- Abakani ahelik
- Altai
- Andi ahelik
- Baikali ahelik
- Hibiinid
- Ikati ahelik
- Jablonovõi ahelik
- Kõrvalahelik
- Kaljuahelik
- Kaukasus
- Kuznetski Alatau
- Lõuna-Uural
- Peaahelik
- Polaar-Uural
- Sajaanid
- Salair
- Sihhote-Alin
- Suur-Kaukasus
- Tšerski ahelik
- Uural
- Väike-Hingan
- Žiguli kõrgustik