Kiiremini kui brauser!
133 suhted: A-vitamiin, Aasia, Aasia puidusikk, Abilehed, Aer, Alusmets, Ameerika Ühendriigid, Antotsüaniinid, APG III süsteem, Arukask, Ühekojaline taim, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, Berkshire, Biotiin, Bonsai, Botaanik, Carl von Linné, Edela-Inglismaa, Eesti, Emakakael (botaanika), Emakas (botaanika), Emakasuue, Euroopa, Foolhape, Ginnala vaher, Gonorröa, Haavand, Harilik jalakas, Harilik pärn, Harilik tamm, Harilik vaher, Hõbevaher, Heitlehisus, Helme vald, Hobukastanilised, Huumus, Idand, Igihaljus, Indiaanlased, Inglismaa, Jaapan, Jänes, Kaalium, Kaheidulehelised, Kaltsium, Kanada, Kanada lipp, ..., Kanada relvajõud, Kanada vapp, Karotenoidid, Katteseemnetaimed, Kännas, Köha, Külgpung, Kivistis, Kliima, Kobar, Kontrabass, Kromosoom, Kroonlehed, Ladina keel, Lammas, Lõuna-Aasia, Lõunapoolkera, Leevike, Lehetäilised, Liik (bioloogia), Loodi, Magneesium, Mangaan, Mägivaher, Mõla, Meemesilane, Metskits, Mullastik, Paleotseen, Pastöörimine, Pähkel, Pööris, Põhja-Aafrika, Põhja-Ameerika, Põhjanarmik, Peioote-uimakaktus, Pensilvaania vaher, Perekond (bioloogia), Plastiidid, Pruunkaru, Punane vaher, Pung, Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Saar, Sanglepp, Sari (sõel), Sööt, Sõrmhõlmine leht, Sõrmjas leht, Seebipuulaadsed, Seebipuulised, Seemnealge, Soomustorik, Sugukond (bioloogia), Suhkruvaher, Sulgjas leht, Suur Vanker, Suurnokk-vint, Taimed, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Tšello, Teine maailmasõda, Teine rinne, Tipupung, Tolmeldamine, Tolmukas, Trooja hobune, Tuletaelik, Tupplehed, Tuulamine, Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd, Vahtra-noolöölane, Vahtra-pigilaik, Vahtralised, Vahtratarjak, Valgamaa, Valgud, Vastak leheseis, Väinamere saared, Venemaa, Viiul, Viljandimaa, Vioola. Laienda indeks (83 rohkem) »
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
Uus!!: Vaher (perekond) ja A-vitamiin · Näe rohkem »
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Aasia · Näe rohkem »
Aasia puidusikk
Aasia puidusikk (Anoplophora glabripennis) on siklaste sugukonda kuuluv putukas.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Aasia puidusikk · Näe rohkem »
Abilehed
Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Abilehed · Näe rohkem »
Aer
Moodsa sõudeaeru areng Aer (vananorra: åre) on veesõiduki (enamasti aerupaadi) liigutamiseks mõeldud abivahend.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Aer · Näe rohkem »
Alusmets
Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets (i.k. underwood) ehk alarinne on nende metsa puittaimede üldnimetus, mis iseseisvalt pole võimelised moodustama puistut.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Alusmets · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Antotsüaniinid
Antotsüaniinid on antotsüanidiinide glükosiidid, selline on nende põhiline keemiline struktuur väljaanne.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Antotsüaniinid · Näe rohkem »
APG III süsteem
APG III (akronüüm ingliskeelsest fraasist Angiosperm Phylogeny Group III system) on kolmas, peamiselt molekulaar-fülogeneetilisel uuringutel põhinev taimede klassifitseerimissüsteem, mis avalikustati 2009.
Uus!!: Vaher (perekond) ja APG III süsteem · Näe rohkem »
Arukask
Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Arukask · Näe rohkem »
Ühekojaline taim
Hall lepp on ühekojaline taim Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Ühekojaline taim · Näe rohkem »
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
Uus!!: Vaher (perekond) ja B2-vitamiin · Näe rohkem »
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Uus!!: Vaher (perekond) ja B3-vitamiin · Näe rohkem »
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
Uus!!: Vaher (perekond) ja B5-vitamiin · Näe rohkem »
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
Uus!!: Vaher (perekond) ja B6-vitamiin · Näe rohkem »
Berkshire
Berkshire on tseremoniaal- ja mittelinnkrahvkond Inglismaal Londonist läänes.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Berkshire · Näe rohkem »
Biotiin
Biotiini keemiline struktuur Biotiini keemiline struktuur Biotiin ehk H-vitamiin ehk B7-vitamiin ehk B8-vitamiin ehk koensüüm R on valdavalt endogeenne vesilahustuv B-rühma vitamiin, mis on mikrokogustes iga päev vajalik nii pro- kui ka eukarüootsete organismide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Biotiin · Näe rohkem »
Bonsai
Kolmetipuline vaher (''Acer buergerianum'') bonsaina Jaapani mänd, mida on kasvatatud alates 1625. aastast ja mis elas üle Hiroshima tuumaplahvatuse (tagantvaade). Potipuu hooldamine Bonsai (jaapani keeles 盆栽 'alusel kasvav') on alusel kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses, samuti niisuguste puude kasvatamise kunst.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Bonsai · Näe rohkem »
Botaanik
Richard Linderum: "Sitzender Mönch-Botaniker" Botaanik on teadlane, kes tegeleb taimede uurimise ehk botaanikaga.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Botaanik · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Edela-Inglismaa
regioonist – Edela-Inglismaa Edela-Inglismaa (inglise keeles South West England) on regioon Suurbritannias Inglismaal.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Edela-Inglismaa · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Eesti · Näe rohkem »
Emakakael (botaanika)
1. emakasuue 2. '''emakakael''' 3. tolmukapea 4. tolmukaniit 5. kroonleht Emakakael (ladina stylus) on emaka osa, mis ühendab sigimikku ja emakasuuet.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Emakakael (botaanika) · Näe rohkem »
Emakas (botaanika)
Sinilille emakas Emakas (pistillum) on õistaimedel õie keskne emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad seemnealgmed.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Emakas (botaanika) · Näe rohkem »
Emakasuue
Emakasuue (ladina keeles stigma) on taime emaka tipmine osa, tavaliselt väikeste näsadega ja limane.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Emakasuue · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Euroopa · Näe rohkem »
Foolhape
Foolhappe struktuurvalem Foolhape ehk M-vitamiin ehk B9-vitamiin ehk B10-vitamiin ehk B11-vitamiin ehk Bc-vitamiin ehk antianeemiline vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete essentsiaalsete biomolekulide ja nende sünteetiliste derivaatide ja mikrotoitainete kohta.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Foolhape · Näe rohkem »
Ginnala vaher
Ginnala vaher (Acer ginnala) on seebipuuliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Ginnala vaher · Näe rohkem »
Gonorröa
Gonorröa, kõnekeeles tripper, on sugulisel teel leviv haigus (suguhaigus), mida tekitab bakter Neisseria gonorrhoeae.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Gonorröa · Näe rohkem »
Haavand
Väikesed haavandid nahal Haavand on nekroosist tekkiv kattekoe defekt, mis võib ulatuda ka sügavamatesse kudedesse.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Haavand · Näe rohkem »
Harilik jalakas
Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Harilik jalakas · Näe rohkem »
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Harilik pärn · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Harilik vaher · Näe rohkem »
Hõbevaher
Hõbevaher (Acer saccharinum) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Hõbevaher · Näe rohkem »
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Heitlehisus · Näe rohkem »
Helme vald
Helme vald oli vald Lõuna-Eestis Valga maakonnas.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Helme vald · Näe rohkem »
Hobukastanilised
Hobukastanilised (Hippocastanaceae) on taimede sugukond, mis kuulub seltsi seebipuulaadsed.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Hobukastanilised · Näe rohkem »
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Huumus · Näe rohkem »
Idand
Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Idand · Näe rohkem »
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Igihaljus · Näe rohkem »
Indiaanlased
Piisonijaht George Catlini kujutatuna Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetus.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Indiaanlased · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Inglismaa · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Jaapan · Näe rohkem »
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Jänes · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kanada · Näe rohkem »
Kanada lipp
Kanada lipp on Kanada ametlik lipp.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kanada lipp · Näe rohkem »
Kanada relvajõud
Kanada relvajõud (inglise keeles Canadian Armed Forces; prantsuse keeles Forces armées canadiennes) on Kanada sõjavägi.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kanada relvajõud · Näe rohkem »
Kanada vapp
Kanada vapp Kanada vapp Kanada saatkonna Tallinna esinduse seinal, Toom-Kooli 13, suvi 2011. Kanada kuninglik vapp (inglise keeles The Royal Coat of Arms of Canada, ametlikult The Arms of His Majesty in Right of Canada) on Kanada riigivapp.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kanada vapp · Näe rohkem »
Karotenoidid
Flamingode sulestiku värvus tuleneb karotenoidsetest pigmentidest Karotenoidid on tetraterpenoidsed pigmendid, mis jagunevad kaheks rühmaks: ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavateks karoteenideks ning nende oksüdeneerunud derivaatideks ksantofüllideks.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Karotenoidid · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kännas
Kännase skeem Kännas (ladina keeles corymbus) on õisik, mille õieraod algavad küll erinevalt kõrguselt, ent õied ulatuvad ikkagi enam-vähem samale kõrgusele.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kännas · Näe rohkem »
Köha
Läkaköhaga köhiv poiss Köha ehk köhimine (ladina keeles tussis) on inimesel ja paljudel teistel selgroogsetel (köhaärritaja poolt köharefleksi vahendusel esile kutsutud) hingeõhu plahvatuslik väljatõukamine, mille juures häälepilu avaneb.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Köha · Näe rohkem »
Külgpung
hariliku pöögi üheaastasel oksal Külgpung on üheaastase oksa küljel paiknev pung.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Külgpung · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kivistis · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kliima · Näe rohkem »
Kobar
Kobar (racemus) on pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kobar · Näe rohkem »
Kontrabass
Kontrabass on keelpill, mis kuulub viiuli perekonda.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kontrabass · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kromosoom · Näe rohkem »
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Kroonlehed · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Lammas · Näe rohkem »
Lõuna-Aasia
Lõuna-Aasia ÜRO liigituse järgi Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab Ees-India, mis on muust Aasiast mäeahelikega eraldatud.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Lõuna-Aasia · Näe rohkem »
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Lõunapoolkera · Näe rohkem »
Leevike
Leevike (Pyrrhula pyrrhula) on linnuliik vintlaste sugukonnast leevikese perekonnas.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Leevike · Näe rohkem »
Lehetäilised
Lehetäilised (Aphidoidea) on putukate rühm (käsitletakse ülemsugukonnana) nokaliste seltsist.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Lehetäilised · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Loodi
Loodi on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Loodi · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Magneesium · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Mangaan · Näe rohkem »
Mägivaher
Mägivaher (Acer pseudoplatanus) on taimeliik vahtraliste sugukonnast vahtra perekonnast.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Mägivaher · Näe rohkem »
Mõla
Mõla Mõla on ühelabaline tullita aer.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Mõla · Näe rohkem »
Meemesilane
Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera), keda enamasti nimetatakse lihtsalt mesilaseks, on putukaliik mesilaslaste sugukond mesilase perekonnast.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Meemesilane · Näe rohkem »
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Metskits · Näe rohkem »
Mullastik
Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Mullastik · Näe rohkem »
Paleotseen
Paleotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Uus!!: Vaher (perekond) ja Paleotseen · Näe rohkem »
Pastöörimine
Pastöörimine ehk pastöriseerimine on toiduainete, eriti piima kuumtöötlemine enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Pastöörimine · Näe rohkem »
Pähkel
Sarapuupähklid on tõelised pähklid Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Pähkel · Näe rohkem »
Pööris
Pöörise skemaatiline joonis Hariliku viinapuu õisik Pööris on kobarasarnane liitõisik.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Pööris · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Põhjanarmik
Põhjanarmik (Climacodon septentrionalis) on klassi Agaricomycetes torikulaadsete seltsi kuuluv seen.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Põhjanarmik · Näe rohkem »
Peioote-uimakaktus
Peioote-uimakaktus ehk peiote-uimakaktusAin Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 528, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Peioote-uimakaktus · Näe rohkem »
Pensilvaania vaher
Pensilvaania vaher (Acer pensylvanicum) on puuliik seebipuuliste sugukonna vahtra perekonnast.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Pensilvaania vaher · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Plastiidid
Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Plastiidid · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Punane vaher
Punane vaher (Acer rubrum) on Põhja-Ameerika ida- ja keskosas kasvav heitlehine puu.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Punane vaher · Näe rohkem »
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Pung · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu peakorter Šveitsis Glandis Rahvusvaheline Looduskaitseliit (ingliskeelne lühend IUCN (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Saar · Näe rohkem »
Sanglepp
Sanglepp ehk must lepp (Alnus glutinosa) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Sanglepp · Näe rohkem »
Sari (sõel)
Sari Mihkli Talumuuseumis Avinurme mees sarjakehasid valmistamas (enne 1937) Sari on suur hõre sõel vilja tuulamiseks.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Sari (sõel) · Näe rohkem »
Sööt
Sööt ehk loomatoit on põllumajandusloomadele ja lemmikloomadele antav toit.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Sööt · Näe rohkem »
Sõrmhõlmine leht
Tokkroosil on sõrmhõlmised lehed Sõrmhõlmine leht on hõlmine leht, mille lehelaba on aluse poole suunatud väljalõigete abil sõrmjalt lõhestunud.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Sõrmhõlmine leht · Näe rohkem »
Sõrmjas leht
Sõrmjas liitleht on liitleht, kus leherootsu tipule kinnituvad kiirjalt viis või enam lehekest.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Sõrmjas leht · Näe rohkem »
Seebipuulaadsed
Seebipuulaadsed (Sapindales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Seebipuulaadsed · Näe rohkem »
Seebipuulised
Seebipuulised (Sapindaceae) on kaheiduleheliste klassi seebipuulaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Seebipuulised · Näe rohkem »
Seemnealge
Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Seemnealge · Näe rohkem »
Soomustorik
Soomustorik (Cerioporus squamosus) on torikuliste sugukonda perekonda Cerioporus kuuluv kandseeneliik.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Soomustorik · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suhkruvaher
Suhkruvaher (Acer saccharum) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv heitlehine puu.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Suhkruvaher · Näe rohkem »
Sulgjas leht
Sulgjas leht on liitleht, mille lehekesed kinnituvad pearootsule enamasti vastakuti paarikaupa.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Sulgjas leht · Näe rohkem »
Suur Vanker
Suur Vanker pisi Suur Vanker ehk Suur Karu (ladina Ursa Major, lühend UMa) on põhjataeva tähtkuju.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Suur Vanker · Näe rohkem »
Suurnokk-vint
Suurnokk-vint ehk suurnokk (Coccothraustes coccothraustes) on linnuliik vintlaste sugukonnast.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Suurnokk-vint · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Taimed · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli botaanikaaed
Tartu Ülikooli botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Tartu Ülikooli botaanikaaed · Näe rohkem »
Tšello
Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Tšello · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teine rinne
Teine rinne on puistu rinne, mille keskmine kõrgus on 25–75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ja on vähemalt 4 m kõrgune.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Teine rinne · Näe rohkem »
Tipupung
Mägivahtra oksa tipupung Tipupung ehk tipp-pung ehk ladvapung on võsu tipmine pung.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Tipupung · Näe rohkem »
Tolmeldamine
Tolmeldamine Tolmeldamiseks nimetatakse õietolmu kandmist õie emakasuudmele.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Tolmeldamine · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Tolmukas · Näe rohkem »
Trooja hobune
Trooja hobuse kuju İstanbuli arheoloogiamuuseumis Trooja hobune oli hiiglaslik seest tühi puust hobune, mille abil kreeklased tungisid Trooja sõja (1184 eKr) ajal Trooja linna.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Trooja hobune · Näe rohkem »
Tuletaelik
Tuletaelik ehk ebatuletael (Phellinus igniarius) on seeneliik taelikuliste sugukonnast.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Tuletaelik · Näe rohkem »
Tupplehed
Tokkroosi tupplehed Tupplehed on õiekatte väliskihi enamasti rohelised õielehed.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Tupplehed · Näe rohkem »
Tuulamine
sari Mihkli Talumuuseumis Tuulamine on õhuvoolu (tuule) abil viljaterade puhastamine ja osaline sortimine pärast rehepeksu.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Tuulamine · Näe rohkem »
Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd
thumb Vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud Iisraelis Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd on põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas paiknev loodusvöönd lähistroopilise vahemerelise kliimaga piirkondades.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd · Näe rohkem »
Vahtra-noolöölane
Röövik Vahtra-noolöölane (Acronicta aceris) on öölaste sugukonda kuuluv liblikaliik.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Vahtra-noolöölane · Näe rohkem »
Vahtra-pigilaik
Vahtra-pigilaik (Rhytisma acerinum) on pigilaiguliste sugukonda pigilaigu perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Vahtra-pigilaik · Näe rohkem »
Vahtralised
Vahtralised (Aceraceae) on taimesugukond seebipuulaadsete (Sapindales) seltsist.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Vahtralised · Näe rohkem »
Vahtratarjak
Vahtratarjak (Oxyporus populinus) on kandseente hulka kuuluv seeneliik.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Vahtratarjak · Näe rohkem »
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Valgamaa · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Valgud · Näe rohkem »
Vastak leheseis
Suure igihali (''Vinca major'') lehed asetsevad vastakult Vastak leheseis on leheseis, mille puhul lehed asetsevad varrel paarikaupa peegelsümmeetriliselt.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Vastak leheseis · Näe rohkem »
Väinamere saared
Auklaid, Öakse laid, Saarnaki laid, Hanikatsi laid Harilaiu põhjaosa Kakrarahu Väinamere saared on Väinameres olevad saared.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Väinamere saared · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Venemaa · Näe rohkem »
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Viiul · Näe rohkem »
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Viljandimaa · Näe rohkem »
Vioola
Vioola ehk altviiul (itaalia keeles viola) on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill.
Uus!!: Vaher (perekond) ja Vioola · Näe rohkem »
