Ava Google MapsisSisukord
22 suhted: Austria keisririik, Švaabi ringkond, Baieri, Baieri hertsogkond, Baieri kuningriik, Berchtesgadeni Alpid, Hõimuhertsogkonnad, Kölni kuurvürstkond, Maximilian I (Baieri kuurvürst), Peetrus, Personaalunioon, Pressburgi rahu, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Riigivürst, Ristija Johannes, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa mediatisatsioon, Salzburgi kuurvürstkond, Salzburgi peapiiskopkond, Vürstlik piiskop, Wittelsbachi dünastia.
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Austria keisririik
Švaabi ringkond
Švaabi ringkond 16. sajandi alguses Švaabi ringkond (saksa Schwäbischer Reichskreis) oli 1500.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Švaabi ringkond
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Baieri
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Baieri hertsogkond
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Baieri kuningriik
Berchtesgadeni Alpid
Hochkönig vaadatuna lõunast Berchtesgadeni Alpid (saksa: Berchtesgadener Alpen) on mäestik Põhja-Lubjakivialpides, nimetatud keskosas paikneva Berchtesgadeni järgi.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Berchtesgadeni Alpid
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Hõimuhertsogkonnad
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Kölni kuurvürstkond
Maximilian I (Baieri kuurvürst)
Maximilian I (Suur) (17. aprill 1573 – 27. september 1651) oli Baieri hertsog ja kuurvürst (1623), 1597–1651.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Maximilian I (Baieri kuurvürst)
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Peetrus
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Personaalunioon
Pressburgi rahu
Pressburgi rahu (saksa Preßburger Frieden, prantsuse Traité de Presbourg) sõlmiti 26. detsembril 1805 Prantsuse esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis (nüüdses Bratislava Slovakkias) pärast Austria keisririigi lüüasaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Pressburgi rahu
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Riigivürst
Ristija Johannes
Jeesuse ristimine (Pietro Perugino, u 1481 ja 1483 vahel) Ristija Johannes (Tizian, 1542) Ristija Johannes (idakirikus ka Johannes Eelkäija, vanakreeka: Ἰωάννης ὁ βαπτίζων) oli Vana Testamendi viimane ja Uue Testamendi esimene prohvet.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Ristija Johannes
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Saksamaa
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Saksamaa mediatisatsioon
Salzburgi kuurvürstkond
Salzburgi kuurvürstkond (saksa: Kurfürstentum Salzburg või Kursalzburg), vahetevahel ka Salzburgi suurhertsogkond, oli aastatel 1803–1805 Saksa-Rooma riigi kuurvürstkond, vürstliku Salzburgi peapiiskopkonna lühiealine järglasriik.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Salzburgi kuurvürstkond
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Salzburgi peapiiskopkond
Vürstlik piiskop
Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Vürstlik piiskop
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Vaata Berchtesgadeni praostkond ja Wittelsbachi dünastia