Kiiremini kui brauser!
155 suhted: Adige jõgi, Alam-Austria, Alam-Baieri ringkond, Alemannia, Aquileia patriarhaat, Arnulf (Frangi keiser), Arnulf Halb, Augsburgi piiskopkond, Austraasia, Austria, Árpád, Švaabimaa, Švaabimaa hertsogkond, Ülem-Baieri ringkond, Ülem-Burgundia, Baieri, Baieri hertsog, Baieri kuningriik, Baieri valitsejate loend, Baieri-Ingolstadt, Baieri-Landshut, Baieri-München, Baieri-Straubing, Bajuvaarid, Bolzano provints, Brandenburg, Bratislava, Braunschweigi hertsogkond, Brenneri mäekuru, Burgundia hertsogkond, Cannstatti verekohus, Charles II Paljaspea, Doonau, Elbe, Enns (jõgi), Este dünastia, Frangi keiser, Frangi riik, Frangid, Frangimaa, Friedrich I Barbarossa, Friisimaa provints, Graubündeni kanton, Habsburgid, Hainaut' krahvkond, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich Lõvi, Hohenstaufenid, ..., Ida-Frangi kuningas, Ida-Frangi riik, Idamark, Investituuritüli, Istria, Istria mark, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jordanes, Karantaania, Karl Paks, Karl Suur, Karlmann (Ida-Frangi kuningas), Karlmann (majordoomus), Karolingid, Karolingide impeerium, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni liidumaa, Kärnteni mark, Kilian, Kitzbühel, Konrad I (Saksa kuningas), Kraini mark, Kufstein, Landshut, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lääne-Frangi riik, Lech (jõgi), Lechi lahing (955), Leitha, Leo III (paavst), Lindprii, Lothar I (Frangi keiser), Ludwig II (Baieri kuningas), Ludwig III Laps, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Ludwig Noorem, Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Luksemburgi dünastia, Madalmaad, Markkrahv, München, Merovingid, Metropoliit, Morava jõgi, Oberpfalzi ringkond, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Pannoonia, Passau, Pfaltskrahv, Pfalzi kuurvürstkond, Philipp (Saksa kuningas), Rattenberg, Regensburg, Rein, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Rooma keisririik, Roomlaste kuningas, Saali dünastia, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa, Saksimaa hertsogiriik, Salzburg, Salzburgi peapiiskopkond, Steiermargi hertsogkond, Steiermargi liidumaa, Stephan II (Baieri), Suur-Määri riik, Tšehhid, Tüüringi, Tüüringi hertsogkond, Tirool, Tirooli krahvkond, Ungari vürstiriik, Ungarlased, Verduni leping, Verona mark, Viikingid, Welfid, Wittelsbachi dünastia, Zeelandi provints, 1142, 1154, 1180, 1195, 1255, 817, 879, 896, 899, 900, 901, 904, 906, 907, 908, 909. Laienda indeks (105 rohkem) »
Adige jõgi
Adige jõgi Veronas Alt-Grauni kellatorn Resia järves vasakul Adige (saksa Etsch, ladiini Adiç, ladina Athesis) on jõgi Itaalias, Lõuna-Tirooli tähtsaim jõgi.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Adige jõgi · Näe rohkem »
Alam-Austria
Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Alam-Austria · Näe rohkem »
Alam-Baieri ringkond
Alam-Baieri ringkond on ringkond Saksamaal Baieri liidumaal.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Alam-Baieri ringkond · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Alemannia · Näe rohkem »
Aquileia patriarhaat
Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Aquileia patriarhaat · Näe rohkem »
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Arnulf (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Arnulf Halb
Tüüringi (tumeoranž). Arnulf Halb (saksa keeles der Böse (halb, kuri, paha); suri 14. juulil 937 Regensburgis) oli Baieri hertsog alates 907 kuni oma surmani ja Saksa vastukuningas 919–921.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Arnulf Halb · Näe rohkem »
Augsburgi piiskopkond
Augsburgi vürstlik piiskopkond oli üks vürstlikest piiskopkondadest Saksa-Rooma riigis ja kuulus Švaabi ringkonda.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Augsburgi piiskopkond · Näe rohkem »
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Austraasia · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Austria · Näe rohkem »
Árpád
Árpádi kuju Ráckeve linnas Ungaris Árpádi kuju Budapestis Kangelaste väljakul (''Hősök tere'') Árpád (u 845 – u 907) oli madjarite hõimuliidu juht 9.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Árpád · Näe rohkem »
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Švaabimaa · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Ülem-Baieri ringkond
Ülem-Baieri ringkond on ringkond Saksamaal Baieri liidumaal.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ülem-Baieri ringkond · Näe rohkem »
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ülem-Burgundia · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Baieri · Näe rohkem »
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Baieri hertsog · Näe rohkem »
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Baieri kuningriik · Näe rohkem »
Baieri valitsejate loend
Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Baieri valitsejate loend · Näe rohkem »
Baieri-Ingolstadt
Baieri-Ingolstadt (saksa: Bayern-Ingolstadt või Oberbayern-Ingolstadt) oli hertsogkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1392–1447.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Baieri-Ingolstadt · Näe rohkem »
Baieri-Landshut
Baieri-Landshut (saksa: Bayern-Landshut) oli hertsogkond Saksa-Rooma riigis aastatel 1353 kuni 1503.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Baieri-Landshut · Näe rohkem »
Baieri-München
Baieri-München (saksa: Bayern-München) oli aastatel 1392 kuni 1505 hertsogkond Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Baieri-München · Näe rohkem »
Baieri-Straubing
Baieri-Straubingi hajali maad, 1353–1432 Baieri-Straubingi-Hollandi hertsogite vapp Baieri-Straubing tähistab Baieri Wittelsbachi dünastia hajali territoriaalset pärandit, mida valitsesid aastatel 1353–1432 Baieri-Straubingi sõltumatud hertsogid; nende markide kaart ja Saksa-Rooma riigi kontuur näitavad ilmekalt maade killustatust, kus ei rakendatud esmasünniõigust.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Baieri-Straubing · Näe rohkem »
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Bajuvaarid · Näe rohkem »
Bolzano provints
Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Bolzano provints · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Brandenburg · Näe rohkem »
Bratislava
Öine vaade vanalinnale Petržalkast üle Doonau Bratislava (ungari keeles Pozsony, saksa keeles Pressburg) on Slovakkia pealinn ja Bratislava maakonna keskus.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Bratislava · Näe rohkem »
Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Braunschweigi hertsogkond · Näe rohkem »
Brenneri mäekuru
Vaade mäekuru ja Gries am Brenneri vahelt Brenneri mäekuru, üks kõige tähtsamaid ühendusteid Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel Brenneri mäekuru (saksa keeles Brennerpass; itaalia keeles Passo del Brennero) on mäekuru üle Alpide, mis moodustavad piiri Itaalia ja Austria vahel.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Brenneri mäekuru · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Cannstatti verekohus
Cannstatti nõukogu, ka Cannstatti verekohus (Blutgericht zu Cannstatt), oli nõukogu kohtumine Cannstattis aastal 746, mis leidis aset, kui Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg, kutsus kokku kõik alemannide ülikud.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Cannstatti verekohus · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Doonau · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Elbe · Näe rohkem »
Enns (jõgi)
Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Enns (jõgi) · Näe rohkem »
Este dünastia
Este dünastia on Itaalia aadlisuguvõsa, kes valitses Ferrara (1240–1597) ning Modena ja Reggio hertsogkonnas (1288–1796).
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Este dünastia · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Frangid · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Frangimaa · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friisimaa provints
Friisimaa provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Friisimaa provints · Näe rohkem »
Graubündeni kanton
Graubündeni kanton (itaalia Grigioni; retoromaani Grischun) on kanton Šveitsi idaosas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Graubündeni kanton · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Habsburgid · Näe rohkem »
Hainaut' krahvkond
Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Hainaut' krahvkond · Näe rohkem »
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Hohenstaufenid · Näe rohkem »
Ida-Frangi kuningas
Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi kuningas · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Idamark · Näe rohkem »
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Investituuritüli · Näe rohkem »
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Istria · Näe rohkem »
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Istria mark · Näe rohkem »
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Jordanes · Näe rohkem »
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Karantaania · Näe rohkem »
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Karl Paks · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karlmann (Ida-Frangi kuningas)
Karlmann (umbes 830–880) oli Karolingide dünastiast pärinev Baieri ja hiljem Ida-Frangi kuningas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Karlmann (Ida-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Karlmann (majordoomus) · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Kärnteni mark · Näe rohkem »
Kilian
Püha Kilian (ka Killena, Cillíne; u 640 Mullagh, Iirimaa – u 689 Würzburg) oli iiri piiskop ja misjonär, keda on nimetatud Tüüringi ja Ida-Frangimaa apostliks; tegutses ja suri märtrisurma koos koos pühade Colomani ja Totnaniga.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Kilian · Näe rohkem »
Kitzbühel
Kitzbühel augusti keskpaigas 2008 Mäesuusatamise võistluspaigana kasutatav Hahnenkamm suvel Kitzbühel on väike keskaegne linn Kitzbüheli ringkonnas Austria Tirooli liidumaal, umbes 100 km Innsbruckist idas, 762 m kõrgusel merepinnast.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Kitzbühel · Näe rohkem »
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Konrad I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Kraini mark · Näe rohkem »
Kufstein
Vaade Kufsteini kindlusele ja Brandenbergi Alpidele Kufstein on linn Austrias Tirooli liidumaal, Kufsteini ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Kufstein · Näe rohkem »
Landshut
Landshut on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Baieri keskus.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Landshut · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Langobardid · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Lech (jõgi)
Lech (ladina: Licus, Licca) on jõgi Austrias ja Saksamaal.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Lech (jõgi) · Näe rohkem »
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Lechi lahing (955) · Näe rohkem »
Leitha
Leitha (saksa:; ungari: Lajta või Lajtha, varem Sár(-víz); tšehhi ja slovaki: Litava) on jõgi Austrias ja Ungaris, Doonau parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Leitha · Näe rohkem »
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »
Lindprii
Lindprii tagaotsimiskuulutus Lindprii kui juriidiline mõiste tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Lindprii · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Ludwig II (Baieri kuningas)
pisi Ludwig II, sünninimega Ludwig Otto Friedrich Wilhelm (25. august 1845 München – 13. juuni 1886 Starnbergi järv) oli Baieri kuningas 1864.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ludwig II (Baieri kuningas) · Näe rohkem »
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ludwig III Laps · Näe rohkem »
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Ludwig Noorem
Ludwig Noorem (mõnikord ka Ludwig III; umbes 835–882) oli Karolingide dünastiast Saksimaa kuningas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ludwig Noorem · Näe rohkem »
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Luksemburgi dünastia · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Madalmaad · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Markkrahv · Näe rohkem »
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja München · Näe rohkem »
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Merovingid · Näe rohkem »
Metropoliit
Vinnõtsja metropoliit Simeon Metropoliit on kõrgeim piiskopi tiitel õigeusu kirikus pärast patriarhi.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Metropoliit · Näe rohkem »
Morava jõgi
Morava (tšehhi ja slovaki keeles Morava, saksa keeles March) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Morava jõgi · Näe rohkem »
Oberpfalzi ringkond
Oberpfalzi ringkond on ringkond Saksamaal Baieri liidumaal.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Oberpfalzi ringkond · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Pannoonia · Näe rohkem »
Passau
Stephanuse toomkirik Passaus Passau on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Passau · Näe rohkem »
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Pfaltskrahv · Näe rohkem »
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Pfalzi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Rattenberg
Rattenberg on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Kufsteini ringkonnas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Rattenberg · Näe rohkem »
Regensburg
Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Regensburg · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Rein · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Roomlaste kuningas · Näe rohkem »
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Saali dünastia · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Saksimaa · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Salzburg
Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Salzburg · Näe rohkem »
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Salzburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond · Näe rohkem »
Steiermargi liidumaa
Steiermark (horvaadi ja sloveeni Štajerska, ungari Stájerország) on Austria liidumaa.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Steiermargi liidumaa · Näe rohkem »
Stephan II (Baieri)
Stephan II Stephan II (1319 – 13. mai 1375) oli Baieri hertsog 1347.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Stephan II (Baieri) · Näe rohkem »
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Tšehhid · Näe rohkem »
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Tüüringi · Näe rohkem »
Tüüringi hertsogkond
Tüüringi hertsogkond oli idapoolseim piirimark Merovingide Frangi kuningriigi Austraasia osas, mille rajas Dagobert I pärast oma kaotust Samo slaavi konföderatsioonile Wogastisburgi lahingus aastal 631/2.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Tüüringi hertsogkond · Näe rohkem »
Tirool
Tirool on Austria liidumaa.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Tirool · Näe rohkem »
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Tirooli krahvkond · Näe rohkem »
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Ungarlased · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Verduni leping · Näe rohkem »
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Verona mark · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Viikingid · Näe rohkem »
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Welfid · Näe rohkem »
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »
Zeelandi provints
Zeeland on 1. järgu haldusüksus Hollandis.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja Zeelandi provints · Näe rohkem »
1142
1142.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 1142 · Näe rohkem »
1154
1154.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 1154 · Näe rohkem »
1180
1180.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 1180 · Näe rohkem »
1195
1195.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 1195 · Näe rohkem »
1255
1255.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 1255 · Näe rohkem »
817
817.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 817 · Näe rohkem »
879
879.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 879 · Näe rohkem »
896
896.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 896 · Näe rohkem »
899
899.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 899 · Näe rohkem »
900
Sajandid: 8. sajand - 9. sajand - 10. sajand Kümnendid: 850. aastad 860. aastad 870. aastad 880. aastad 890. aastad - 900. aastad - 910. aastad 920. aastad 930. aastad 940. aastad 950. aastad Aastad: 895 896 897 898 899 - 900 - 901 902 903 904 905 ----.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 900 · Näe rohkem »
901
901.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 901 · Näe rohkem »
904
904.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 904 · Näe rohkem »
906
906.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 906 · Näe rohkem »
907
907.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 907 · Näe rohkem »
908
908.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 908 · Näe rohkem »
909
909.
Uus!!: Baieri hertsogkond ja 909 · Näe rohkem »
