Sisukord
131 suhted: Adda, Ambrosius, Apenniini poolsaar, Araablased, Arianism, Arles, Asti, Atentaat, Austraasia, Baieri, Baieri hertsog, Bajuvaarid, Basileus, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Benediktlased, Benevento hertsogkond, Bergamo, Brescia, Cassiodorus, Ceccano, Comacina saar, Como järv, Constans II, Cremona, De facto, De iure, Desiderius, Eksarh, Elukutse, Emilia Romagna, Euroopa, Ferrara, Frangid, Friuli, Friuli hertsogkond, Gallia, Genova, Germaani keeled, Germaanlased, Gooti sõda, Gorizia, Gregorius I, Gregorius II, Gregorius III, Grimoald, Hadrianus I, Hilisantiikaeg, Ida-Alpid, Idagoodid, ... Laienda indeks (81 rohkem) »
Adda
Sild üle Adda Lombardia madalikul Crespi d'Addas Adda on jõgi Alpides Itaalias.
Vaata Langobardide kuningriik ja Adda
Ambrosius
Püha Ambrosius Francisco de Zurbaráni maalil Püha Ambrosius (umbes 338 – 4. aprill 397) oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks.
Vaata Langobardide kuningriik ja Ambrosius
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Vaata Langobardide kuningriik ja Apenniini poolsaar
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Vaata Langobardide kuningriik ja Araablased
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Vaata Langobardide kuningriik ja Arianism
Arles
Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Arles
Asti
Asti on linn Itaalias Piemonte maakonnas, Asti provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Asti
Atentaat
Atentaat on tuntud isiku (enamasti avaliku elu tegelase, näiteks võimukandja või poliitiku) tapmine või tapmiskatse ühe või enama isiku poolt.
Vaata Langobardide kuningriik ja Atentaat
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Vaata Langobardide kuningriik ja Austraasia
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Langobardide kuningriik ja Baieri
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Vaata Langobardide kuningriik ja Baieri hertsog
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Vaata Langobardide kuningriik ja Bajuvaarid
Basileus
Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht.
Vaata Langobardide kuningriik ja Basileus
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Langobardide kuningriik ja Bütsants
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Vaata Langobardide kuningriik ja Bütsantsi keisrite loend
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Vaata Langobardide kuningriik ja Benediktlased
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Vaata Langobardide kuningriik ja Benevento hertsogkond
Bergamo
Bergamo on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Bergamo provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Bergamo
Brescia
Brescia uus ja vana katedraal Tempio Capitolini varemed Brescias Piazza della Loggia Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Brescia
Cassiodorus
Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.
Vaata Langobardide kuningriik ja Cassiodorus
Ceccano
Ceccano on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Lazio maakonnas Frosinone provintsis.
Vaata Langobardide kuningriik ja Ceccano
Comacina saar
Comacina saar Comacina saar (itaalia keeles Isola Comacina) on väike metsane saar, mis asub Como järves Itaalias.
Vaata Langobardide kuningriik ja Comacina saar
Como järv
Como järve kaart Como järv (itaalia Lago di Como) asub Põhja-Itaalias Alpide lõunajalamil.
Vaata Langobardide kuningriik ja Como järv
Constans II
Constans II või kreekapäraselt Konstans II (kreeka keeles: Κώνστας; 7. november 630 – 15. juuli 668) oli Bütsantsi keiser 641.
Vaata Langobardide kuningriik ja Constans II
Cremona
Cremonalane Antonio Stradivari Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Cremona
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Vaata Langobardide kuningriik ja De facto
De iure
De iure ehk de jure (ladina keeles 'kehtiva õigusega', 'õiguslikult, juriidiliselt', 'seaduste kohaselt', 'ametlikult') on mõiste, mis vastandub väljendile de facto ('tegelikult', 'faktiliselt', 'praktikas').
Vaata Langobardide kuningriik ja De iure
Desiderius
Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.
Vaata Langobardide kuningriik ja Desiderius
Eksarh
Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.
Vaata Langobardide kuningriik ja Eksarh
Elukutse
Elukutse on spetsiaalse ettevalmistuse või töö kaudu omandatud võimekus tegutseda või töötada mingil erialal, tegevusalal või tööalal.
Vaata Langobardide kuningriik ja Elukutse
Emilia Romagna
Emilia Romagna on maakond Itaalias.
Vaata Langobardide kuningriik ja Emilia Romagna
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Langobardide kuningriik ja Euroopa
Ferrara
Ferrara on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ferrara provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Ferrara
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Langobardide kuningriik ja Frangid
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Vaata Langobardide kuningriik ja Friuli
Friuli hertsogkond
Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.
Vaata Langobardide kuningriik ja Friuli hertsogkond
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Langobardide kuningriik ja Gallia
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Genova
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Vaata Langobardide kuningriik ja Germaani keeled
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Langobardide kuningriik ja Germaanlased
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Vaata Langobardide kuningriik ja Gooti sõda
Gorizia
pisi Gorizia (sl. Gorica, fur. Gurize) on linn Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas, 2017.
Vaata Langobardide kuningriik ja Gorizia
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Vaata Langobardide kuningriik ja Gregorius I
Gregorius II
Gregorius II (ka Gregorius Junior; 669 – 11. veebruar 731) oli paavst 715–731.
Vaata Langobardide kuningriik ja Gregorius II
Gregorius III
Gregorius III oli paavst 731–741.
Vaata Langobardide kuningriik ja Gregorius III
Grimoald
Grimoald I (u 610 või varem – 671) oli Benevento hertsog (647–662) ja langobardide kuningas (662–671).
Vaata Langobardide kuningriik ja Grimoald
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Vaata Langobardide kuningriik ja Hadrianus I
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Vaata Langobardide kuningriik ja Hilisantiikaeg
Ida-Alpid
Piz Bernina (keskel-vasakul) koos Biancogratiga vasakul, Piz Scerscen (keskel-paremal) ja Piz Roseg (paremal), vaadatuna Piz Corvatschilt Lääne- ja Ida-Alpide piiritlemine Ida-Alpid on nimi, mis antud Alpide idapoolsele osale, mida defineeritakse tavaliselt alana ida pool joont Bodeni järvest ja Alpi Reini orust kuni Splügeni mäekuruni Alpi veelahkmel ja Liro jõge pidi alla kuni Como järveni lõunas.
Vaata Langobardide kuningriik ja Ida-Alpid
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Vaata Langobardide kuningriik ja Idagoodid
Ikonoklasm Bütsantsis
Bütsantsi ikonoklasm (kreeka keeles Εικονομαχία Eikonomachía, sõna-sõnalt 'võitlus piltidega', 'ikoonisõda') ehk pilditüli hõlmab kaks perioodi Bütsantsi keisririigi ajaloos, mil riik ja kirik vaidlustasid ja keelasid religioonis pühaks tunnistatud isikute kujutiste – ikoonide – kasutamise nii kirikus kui ka keiserlikus riigiaparaadis.
Vaata Langobardide kuningriik ja Ikonoklasm Bütsantsis
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Vaata Langobardide kuningriik ja Istria
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Langobardide kuningriik ja Itaalia
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Itaalia ajalugu
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Langobardide kuningriik ja Itaalia keel
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Vaata Langobardide kuningriik ja Itaalia kuningriik (keskaegne)
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14.
Vaata Langobardide kuningriik ja Justinianus I
Kantselei
Kantselei on ametiasutuse osakond või ruum (mõnikord ka omaette asutus), mis tegeleb ametliku asjaajamisega, sh kirjavahetusega.
Vaata Langobardide kuningriik ja Kantselei
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Vaata Langobardide kuningriik ja Karl Martell
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Langobardide kuningriik ja Karl Suur
Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.
Vaata Langobardide kuningriik ja Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Vaata Langobardide kuningriik ja Karlmann (majordoomus)
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Langobardide kuningriik ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Langobardide kuningriik ja Katoliku kirik
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Vaata Langobardide kuningriik ja Kaubandus
Käsitöö
Käsitöö Käsitöö on tarbe- ja iluesemete valmistamine käsitsi, lihtsaid tööriistu kasutades.
Vaata Langobardide kuningriik ja Käsitöö
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Langobardide kuningriik ja Keskaeg
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Vaata Langobardide kuningriik ja Kirikuriik
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Vaata Langobardide kuningriik ja Klooster
Kohanimi
Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (asula, soo, mere, jõe vm) nimi.
Vaata Langobardide kuningriik ja Kohanimi
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Langobardide kuningriik ja Konstantinoopol
Kullassepakunst
Kullassepakunst on tarbekunsti haru, mis tegeleb väärismetallide kulla, hõbeda ja plaatina ning nende sulamite kunstilise töötlemisega ning nende kujundamisega eheteks, ilu- ning tarbeesemeteks.
Vaata Langobardide kuningriik ja Kullassepakunst
Kurnamissõda
Kurnamissõda on sõjastrateegia, mis seisneb vaenlase järjepidevas "kurnamises" (st kaotuste põhjustamises nii inimjõus kui ressursside näol) kuni punktini, mil vastasel pole enam võimalik sõdimist jätkata.
Vaata Langobardide kuningriik ja Kurnamissõda
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Langobardide kuningriik ja Ladina keel
Langobardia Maior
Langobardide valdused kuningas Liutprandi surres (744) Langobardia Maior (ladina keeles 'suurem Langobardia'; vanaülemsaksa Langbardland) oli nimi, mis anti varakeskajal Langobardide kuningriigi valdustele Põhja-Itaalias.
Vaata Langobardide kuningriik ja Langobardia Maior
Langobardia Minor
Langobardide valdused Agilulfi surres (616). Langobardia Minor oli nimi, mis anti varakeskajal langobardide valdustele Kesk- ja Lõuna-Itaalias, täpsemalt Spoleto ja Benevento hertsogkonnad.
Vaata Langobardide kuningriik ja Langobardia Minor
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Langobardide kuningriik ja Langobardid
Lapsendamine
Lapsendamine ehk adopteerimine on protsess, mille käigus isik võtab endale vanemlikud õigused ja kohustused teise isiku (tavaliselt lapse) üle.
Vaata Langobardide kuningriik ja Lapsendamine
Latifundium
Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused.
Vaata Langobardide kuningriik ja Latifundium
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Vaata Langobardide kuningriik ja Lääne-Rooma keisririik
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Vaata Langobardide kuningriik ja Läänegoodid
Leo III (keiser)
Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.
Vaata Langobardide kuningriik ja Leo III (keiser)
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Vaata Langobardide kuningriik ja Lombardia
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Vaata Langobardide kuningriik ja Lombardia raudkroon
Lucca
''Piazza Anfiteatro'' Lucca on linn Itaalias Toscanas, Lucca provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Lucca
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Vaata Langobardide kuningriik ja Majordoomus
Mantova
Palazzo Ducale Rotonda di San Lorenzo Piazza Sordello ääres Mantova (ladina keele järgi teisteski keeltes kasutatav Mantua ei ole eesti keeles soovitatav) on linn Põhja-Itaalias Lombardia maakonnas, Mantova provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Mantova
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Vaata Langobardide kuningriik ja Merovingid
Metseenlus
Metseenlus on kunsti ja teaduse toetamine ning selle edasiarendamine.
Vaata Langobardide kuningriik ja Metseenlus
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Milano
Montecassino
Monte Cassino klooster Montecassino (ka Monte Cassino) on koht ja mägi Itaalias Cassino linnas, umbes 120 km Roomast kagus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Montecassino
Monza
Monza on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Monza ja Brianza provintsi halduskeskus, Lombardia suuruselt kolmas linn ning oluline majandus- ja tööstuskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Monza
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Vaata Langobardide kuningriik ja Narses
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Vaata Langobardide kuningriik ja Neustria
Novara
Novara on linn Itaalias Piemonte maakonnas, Novara provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Novara
Padova
Padova (ka Padua) on linn Itaalias Veneto maakonnas, Padova provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Padova
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Langobardide kuningriik ja Paganlus
Parma
Parma (emiilia keeles Pärma) on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Parma provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Parma
Paulus I
Paulus I oli paavst 757–767.
Vaata Langobardide kuningriik ja Paulus I
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Pavia
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Langobardide kuningriik ja Personaalunioon
Perugia
Perugia on linn Itaalias, Umbria maakonna ja Perugia provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Perugia
Piacenza
Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Piacenza
Piemonte
Piemonte on maakond Loode-Itaalias.
Vaata Langobardide kuningriik ja Piemonte
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Vaata Langobardide kuningriik ja Pippin Lühike
Piraadid
Piraadilaeva lipp 18. sajandist. Musti piraadilippe oli erinevaid, sageli igal kaptenil isesugune. Lipu eesmärk oli külvata hirmu Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.
Vaata Langobardide kuningriik ja Piraadid
Pyrrhose võit
Pyrrhose võit on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga.
Vaata Langobardide kuningriik ja Pyrrhose võit
Ratchis
Ratchis Cividale del Friulis asuv Ratchise altar, mis on pühendatud tema isa Pemmo mälestusele Ratchis (ka Rachis, Raditschs, Radics, Radiks jne) oli Friuli hertsog (739–744) ja langobardide kuningas (744–749).
Vaata Langobardide kuningriik ja Ratchis
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Ravenna
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Vaata Langobardide kuningriik ja Ravenna eksarhaat
Romagna
Romagna vallad (2009. aasta seisuga) Romagna (hääldus:; romanja keeles Rumâgna) on ajaloolis-geograafiline piirkond Põhja- ja Kesk-Itaalias, Aadria mere ja Apenniinide vahel.
Vaata Langobardide kuningriik ja Romagna
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Langobardide kuningriik ja Rooma
Rooma õigus
Rooma õigus on Vana-Rooma riigis kehtinud õigus, mis kirjapandult sai alguse 12 tahvli seadustega (449 eKr) ja lõppes seadustekoguga „Corpus iuris civilis“ (529 pKr).
Vaata Langobardide kuningriik ja Rooma õigus
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Langobardide kuningriik ja Rooma riik
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Vaata Langobardide kuningriik ja Saksid
Sardiinia
Sardiinia saar Sardiinia saar on saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa.
Vaata Langobardide kuningriik ja Sardiinia
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Vaata Langobardide kuningriik ja Sinod
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Vaata Langobardide kuningriik ja Spoleto hertsogkond
Stephanus II
Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.
Vaata Langobardide kuningriik ja Stephanus II
Surmanuhtlus
Surmanuhtlus on inimese karistamine tema surmamisega.
Vaata Langobardide kuningriik ja Surmanuhtlus
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Vaata Langobardide kuningriik ja Suur rahvasterändamine
Ticino jõgi
Ponte Coperto sild Pavias Ticino jõel Ticino (itaalia Fiume Ticino, saksa Tessin Fluss) on jõgi Euroopas.
Vaata Langobardide kuningriik ja Ticino jõgi
Ticinum
Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).
Vaata Langobardide kuningriik ja Ticinum
Torino
Öine vaade Torinole Superga basiilika Torino (saksa, inglise ja prantsuse keeles Turin, hispaania keeles Turín) on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonna ja città metropolitana di Torino keskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Torino
Trento
Trento (veneti Trènt; ladiini keel Trënt) on linn Itaalias, Trentino-Alto Adige maakonna pealinn.
Vaata Langobardide kuningriik ja Trento
Treviso
Treviso on linn Itaalias Veneto maakonnas, Treviso provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Treviso
Uusaeg
Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.
Vaata Langobardide kuningriik ja Uusaeg
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Vaata Langobardide kuningriik ja Varakeskaeg
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Vaata Langobardide kuningriik ja Veneetsia vabariik
Veritasu
Veritasu, vendetta, klannisõda, jõugusõda või erasõda on pikaaegne põhjendus või võitlus, sageli erinevate sotsiaalsete gruppide või perekondade ja klannide vahel.
Vaata Langobardide kuningriik ja Veritasu
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Vaata Langobardide kuningriik ja Verona
Tuntud ka kui Langobardia.