Sisukord
68 suhted: Absolutism, Antiikaeg, Arianism, Aurelianus, Barbarid, Bütsants, Constantinus, Constantinus Suur, Diadeem, Diocletianus, Dominaat, Frangid, Germaani keeled, Germaanlased, Goodid, Gooti tähestik, Ida-Euroopa, Itaalia, Katoliiklus, Keiser, Kleerus, Kreeka keel, Kristlus, Lääne-Euroopa, Läänegoodid, Münt, Must meri, Paganlus, Pühakiri, Peter Brown (ajaloolane), Piibel, Piiskop, Piraadid, Ravenna, Rooma provintsid, Senat, Sol Invictus, Uus testament, Varakeskaeg, Venemaa, Victor I, Wulfila, 117, 190, 192, 193, 200, 212, 220, 230, ... Laienda indeks (18 rohkem) »
- 4. sajand
- 5. sajand
- Ajaloolised perioodid
- Antiik
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Hilisantiikaeg ja Absolutism
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Vaata Hilisantiikaeg ja Antiikaeg
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Vaata Hilisantiikaeg ja Arianism
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274).
Vaata Hilisantiikaeg ja Aurelianus
Barbarid
Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.
Vaata Hilisantiikaeg ja Barbarid
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Hilisantiikaeg ja Bütsants
Constantinus
Constantinus oli paavst 708–715.
Vaata Hilisantiikaeg ja Constantinus
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.
Vaata Hilisantiikaeg ja Constantinus Suur
Diadeem
Elisabeth diadeemiga 20. sajandi alguses Diadeem (kreeka sõnast 'διάδημα' (diadēma)) on otsmikuvõru või -pael.
Vaata Hilisantiikaeg ja Diadeem
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Vaata Hilisantiikaeg ja Diocletianus
Dominaat
Dominaat (ladina k. dominus - isand) oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284–305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476.
Vaata Hilisantiikaeg ja Dominaat
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Vaata Hilisantiikaeg ja Frangid
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Vaata Hilisantiikaeg ja Germaani keeled
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Hilisantiikaeg ja Germaanlased
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Vaata Hilisantiikaeg ja Goodid
Gooti tähestik
Gooti tähestik on tähestik, mille lõi 4. sajandil misjonär ja piiskop Ulfilas gootikeelse piiblitõlke kirjapanemiseks.
Vaata Hilisantiikaeg ja Gooti tähestik
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Vaata Hilisantiikaeg ja Ida-Euroopa
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Hilisantiikaeg ja Itaalia
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Hilisantiikaeg ja Katoliiklus
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Vaata Hilisantiikaeg ja Keiser
Kleerus
Kleerus on vaimulikkond, sõnaga on tähistatud vaimuliku seisuse liikmeid ehk kleerikuid ühendavat seltskonda; kleerusele vastanduvad ilmikud.
Vaata Hilisantiikaeg ja Kleerus
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Hilisantiikaeg ja Kreeka keel
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Hilisantiikaeg ja Kristlus
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Hilisantiikaeg ja Lääne-Euroopa
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Vaata Hilisantiikaeg ja Läänegoodid
Münt
Münt (ka: metallraha) on kõvast materjalist (enamasti metallist) valmistatud rahamärk.
Vaata Hilisantiikaeg ja Münt
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Hilisantiikaeg ja Must meri
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Hilisantiikaeg ja Paganlus
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Vaata Hilisantiikaeg ja Pühakiri
Peter Brown (ajaloolane)
Peter Brown (2011) Peter Robert Lamont Brown (sündinud 26. juulil 1935) on Princetoni ülikooli emeriitprofessor.
Vaata Hilisantiikaeg ja Peter Brown (ajaloolane)
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Hilisantiikaeg ja Piibel
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Hilisantiikaeg ja Piiskop
Piraadid
Piraadilaeva lipp 18. sajandist. Musti piraadilippe oli erinevaid, sageli igal kaptenil isesugune. Lipu eesmärk oli külvata hirmu Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.
Vaata Hilisantiikaeg ja Piraadid
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Vaata Hilisantiikaeg ja Ravenna
Rooma provintsid
Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad.
Vaata Hilisantiikaeg ja Rooma provintsid
Senat
Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.
Vaata Hilisantiikaeg ja Senat
Sol Invictus
3. sajandi Sol Invictust kujutav Rooma hõbeplaat Pessinusest Väike-Aasiast (Briti Muuseum) Apollo-Sol. Tuneesia, 2. sajandi lõpp. Sol Invictus (ladina keeles 'võitmatu päike') oli Rooma impeeriumi ametlik päikesejumal ja sõdurite kaitsja.
Vaata Hilisantiikaeg ja Sol Invictus
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Vaata Hilisantiikaeg ja Uus testament
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Vaata Hilisantiikaeg ja Varakeskaeg
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Hilisantiikaeg ja Venemaa
Victor I
Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199.
Vaata Hilisantiikaeg ja Victor I
Wulfila
Wulfila (gooti keeles 𐍅𐌿𐌻𐍆𐌹𐌻𐌰; u 311 – u 382 Konstantinoopol), ka Ulfilas, oli kristlik misjonär, hiljem piiskop, kes ristiusustas goote ja tõlkis piibli gooti keelde (vanim teadaolev piiblitõlge germaani keeltesse), luues selle kirjapanemiseks gooti tähestiku.
Vaata Hilisantiikaeg ja Wulfila
117
117.
Vaata Hilisantiikaeg ja 117
190
190.
Vaata Hilisantiikaeg ja 190
192
192.
Vaata Hilisantiikaeg ja 192
193
193.
Vaata Hilisantiikaeg ja 193
200
200.
Vaata Hilisantiikaeg ja 200
212
212.
Vaata Hilisantiikaeg ja 212
220
220.
Vaata Hilisantiikaeg ja 220
230
230.
Vaata Hilisantiikaeg ja 230
238
238.
Vaata Hilisantiikaeg ja 238
270
270.
Vaata Hilisantiikaeg ja 270
274
274.
Vaata Hilisantiikaeg ja 274
275
275.
Vaata Hilisantiikaeg ja 275
284
284.
Vaata Hilisantiikaeg ja 284
297
297.
Vaata Hilisantiikaeg ja 297
3. sajand
3.
Vaata Hilisantiikaeg ja 3. sajand
305
305.
Vaata Hilisantiikaeg ja 305
311
311.
Vaata Hilisantiikaeg ja 311
313
313.
Vaata Hilisantiikaeg ja 313
332
332.
Vaata Hilisantiikaeg ja 332
341
341.
Vaata Hilisantiikaeg ja 341
383
383.
Vaata Hilisantiikaeg ja 383
410
410.
Vaata Hilisantiikaeg ja 410
450
450.
Vaata Hilisantiikaeg ja 450
602
602.
Vaata Hilisantiikaeg ja 602
83
83.
Vaata Hilisantiikaeg ja 83
98
98.
Vaata Hilisantiikaeg ja 98
Vaata ka
4. sajand
- 4. sajand
- Hilisantiikaeg
- Lääne-Rooma keisririik
- Solidus
5. sajand
- 5. sajand
- Hilisantiikaeg
- Keskaeg
- Lääne-Rooma keisririik
- Merovingid
Ajaloolised perioodid
- Antiikaeg
- Belle époque
- Edwardi ajastu
- Ekspeditsioon
- Elizabethi ajastu
- Eneoliitikum
- Hilisantiikaeg
- Holotseen
- Külm sõda
- Keskaeg
- Kullatud ajastu
- Mükeene kultuur
- Modernsus
- Neoliitikum
- Neoliitiline revolutsioon
- Paleoliitikum
- Pime keskaeg
- Piraatluse kuldajastu
- Pronksiaeg
- Rauaaeg
- Renessanss
- Suur rahvasterändamine
- Suured maadeavastused
- Teljeajastu
- Uusaeg
- Uusim aeg
- Väike jääaeg
- Valgustusajastu
- Vanaaeg
- Varakeskaeg
- Varauusaeg
- Viie dünastia ajastu
- Viikingiaeg
Antiik
Tuntud ka kui Hilisantiik.