Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Hilisantiikaeg

Index Hilisantiikaeg

Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).

Sisukord

  1. 68 suhted: Absolutism, Antiikaeg, Arianism, Aurelianus, Barbarid, Bütsants, Constantinus, Constantinus Suur, Diadeem, Diocletianus, Dominaat, Frangid, Germaani keeled, Germaanlased, Goodid, Gooti tähestik, Ida-Euroopa, Itaalia, Katoliiklus, Keiser, Kleerus, Kreeka keel, Kristlus, Lääne-Euroopa, Läänegoodid, Münt, Must meri, Paganlus, Pühakiri, Peter Brown (ajaloolane), Piibel, Piiskop, Piraadid, Ravenna, Rooma provintsid, Senat, Sol Invictus, Uus testament, Varakeskaeg, Venemaa, Victor I, Wulfila, 117, 190, 192, 193, 200, 212, 220, 230, ... Laienda indeks (18 rohkem) »

  2. 4. sajand
  3. 5. sajand
  4. Ajaloolised perioodid
  5. Antiik

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Vaata Hilisantiikaeg ja Absolutism

Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Vaata Hilisantiikaeg ja Antiikaeg

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Vaata Hilisantiikaeg ja Arianism

Aurelianus

Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274).

Vaata Hilisantiikaeg ja Aurelianus

Barbarid

Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.

Vaata Hilisantiikaeg ja Barbarid

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Vaata Hilisantiikaeg ja Bütsants

Constantinus

Constantinus oli paavst 708–715.

Vaata Hilisantiikaeg ja Constantinus

Constantinus Suur

Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.

Vaata Hilisantiikaeg ja Constantinus Suur

Diadeem

Elisabeth diadeemiga 20. sajandi alguses Diadeem (kreeka sõnast 'διάδημα' (diadēma)) on otsmikuvõru või -pael.

Vaata Hilisantiikaeg ja Diadeem

Diocletianus

Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.

Vaata Hilisantiikaeg ja Diocletianus

Dominaat

Dominaat (ladina k. dominus - isand) oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284–305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476.

Vaata Hilisantiikaeg ja Dominaat

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Vaata Hilisantiikaeg ja Frangid

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Vaata Hilisantiikaeg ja Germaani keeled

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Vaata Hilisantiikaeg ja Germaanlased

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Vaata Hilisantiikaeg ja Goodid

Gooti tähestik

Gooti tähestik on tähestik, mille lõi 4. sajandil misjonär ja piiskop Ulfilas gootikeelse piiblitõlke kirjapanemiseks.

Vaata Hilisantiikaeg ja Gooti tähestik

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Vaata Hilisantiikaeg ja Ida-Euroopa

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Vaata Hilisantiikaeg ja Itaalia

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Vaata Hilisantiikaeg ja Katoliiklus

Keiser

Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.

Vaata Hilisantiikaeg ja Keiser

Kleerus

Kleerus on vaimulikkond, sõnaga on tähistatud vaimuliku seisuse liikmeid ehk kleerikuid ühendavat seltskonda; kleerusele vastanduvad ilmikud.

Vaata Hilisantiikaeg ja Kleerus

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Vaata Hilisantiikaeg ja Kreeka keel

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Vaata Hilisantiikaeg ja Kristlus

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Vaata Hilisantiikaeg ja Lääne-Euroopa

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Vaata Hilisantiikaeg ja Läänegoodid

Münt

Münt (ka: metallraha) on kõvast materjalist (enamasti metallist) valmistatud rahamärk.

Vaata Hilisantiikaeg ja Münt

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Vaata Hilisantiikaeg ja Must meri

Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.

Vaata Hilisantiikaeg ja Paganlus

Pühakiri

Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.

Vaata Hilisantiikaeg ja Pühakiri

Peter Brown (ajaloolane)

Peter Brown (2011) Peter Robert Lamont Brown (sündinud 26. juulil 1935) on Princetoni ülikooli emeriitprofessor.

Vaata Hilisantiikaeg ja Peter Brown (ajaloolane)

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Vaata Hilisantiikaeg ja Piibel

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Vaata Hilisantiikaeg ja Piiskop

Piraadid

Piraadilaeva lipp 18. sajandist. Musti piraadilippe oli erinevaid, sageli igal kaptenil isesugune. Lipu eesmärk oli külvata hirmu Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.

Vaata Hilisantiikaeg ja Piraadid

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Vaata Hilisantiikaeg ja Ravenna

Rooma provintsid

Rooma provintsid (ladina provincia) olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad.

Vaata Hilisantiikaeg ja Rooma provintsid

Senat

Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.

Vaata Hilisantiikaeg ja Senat

Sol Invictus

3. sajandi Sol Invictust kujutav Rooma hõbeplaat Pessinusest Väike-Aasiast (Briti Muuseum) Apollo-Sol. Tuneesia, 2. sajandi lõpp. Sol Invictus (ladina keeles 'võitmatu päike') oli Rooma impeeriumi ametlik päikesejumal ja sõdurite kaitsja.

Vaata Hilisantiikaeg ja Sol Invictus

Uus testament

Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.

Vaata Hilisantiikaeg ja Uus testament

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

Vaata Hilisantiikaeg ja Varakeskaeg

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Hilisantiikaeg ja Venemaa

Victor I

Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199.

Vaata Hilisantiikaeg ja Victor I

Wulfila

Wulfila (gooti keeles 𐍅𐌿𐌻𐍆𐌹𐌻𐌰; u 311 – u 382 Konstantinoopol), ka Ulfilas, oli kristlik misjonär, hiljem piiskop, kes ristiusustas goote ja tõlkis piibli gooti keelde (vanim teadaolev piiblitõlge germaani keeltesse), luues selle kirjapanemiseks gooti tähestiku.

Vaata Hilisantiikaeg ja Wulfila

117

117.

Vaata Hilisantiikaeg ja 117

190

190.

Vaata Hilisantiikaeg ja 190

192

192.

Vaata Hilisantiikaeg ja 192

193

193.

Vaata Hilisantiikaeg ja 193

200

200.

Vaata Hilisantiikaeg ja 200

212

212.

Vaata Hilisantiikaeg ja 212

220

220.

Vaata Hilisantiikaeg ja 220

230

230.

Vaata Hilisantiikaeg ja 230

238

238.

Vaata Hilisantiikaeg ja 238

270

270.

Vaata Hilisantiikaeg ja 270

274

274.

Vaata Hilisantiikaeg ja 274

275

275.

Vaata Hilisantiikaeg ja 275

284

284.

Vaata Hilisantiikaeg ja 284

297

297.

Vaata Hilisantiikaeg ja 297

3. sajand

3.

Vaata Hilisantiikaeg ja 3. sajand

305

305.

Vaata Hilisantiikaeg ja 305

311

311.

Vaata Hilisantiikaeg ja 311

313

313.

Vaata Hilisantiikaeg ja 313

332

332.

Vaata Hilisantiikaeg ja 332

341

341.

Vaata Hilisantiikaeg ja 341

383

383.

Vaata Hilisantiikaeg ja 383

410

410.

Vaata Hilisantiikaeg ja 410

450

450.

Vaata Hilisantiikaeg ja 450

602

602.

Vaata Hilisantiikaeg ja 602

83

83.

Vaata Hilisantiikaeg ja 83

98

98.

Vaata Hilisantiikaeg ja 98

Vaata ka

4. sajand

5. sajand

Ajaloolised perioodid

Antiik

Tuntud ka kui Hilisantiik.

, 238, 270, 274, 275, 284, 297, 3. sajand, 305, 311, 313, 332, 341, 383, 410, 450, 602, 83, 98.